Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  •  kuna õpilaste tase ja majanduslikud võimalused on kooli jõudes väga erinevad, siis peaks kool võimalama õpilastevahelist võrdsust sellega, et kõigil oleks koolis võrdsed võimalused omandada elus toimetulekuks vajalikud infotehnoloogia kasutamise oskused;
  • õpetajate koormus oleks garanteeritud;
  • oleks ettenägelik teha aine kohustuslikuks, sest nii palju kasutatakse töös arvutit töövahendida, mitte ainult rakendustarkvara näol vaid ka keeruliste seadmete juhtimisel. Ilmselt muutub arvuti kasutamine kõikvõimalikes töödes, süsteemides,  veelgi mastaapsemaks.

Kolm vastu-argumenti:

  • õpilaste IKT oskused kooli tulles on väidetavalt juba väga head;
  • tavalises üldhariduskoolis pole võimalik õpilastele õpetada kõikide nende tehnoloogiate kasutamist, millega nad elus kokku puutuvad, sest koolil pole see rahaliselt võimalik;
  • on jäänud mulje, et praegu toimuv õpetus on ühe operatsioonisüsteemi- (Windows) ja ühe rakendustarkvarapõhine (MS Office).

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Leian, et praegune olukord on asjaolusid arvestades päris hea, kuigi informaatikaõpetajale pole see eriti kindlust pakkuv. Minu meelest võiks olla üks kohustuslik kursus igas kooliastmes:

  1. kooliastmes, sest paratamatult tuleb meile kooli ka õpilasi, kellel pole kodus arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni ning õpilaste oskuste tase on väga erinev. Tihti hindavad nad oma oskus kõvasti üle.
  2. kooliastmes, sest päris palju on selles kooliastmes juba õppekirjanduses arvuti abil lahendatavaid ülesandeid.
  3. kooliastmes, kuna siis tuleb õpilastel sooritada oma loovtöö, seda edukalt kaitsta ja mingis vormis koolis ka säilitada.
  4. kooliastmes, sest õpilastel on vaja teha oma uurimustöö, ilmselt hakatakse järjest rohkem kasutama ka e-õpet.

Paarikümne aasta pärast ei pruugi olla enam vaja kursusi 3. ja 4. kooliastmes, kui õpetajad suudavad edukalt õpetada informaatikat lõimitud õppeainena.

Kodutöö: Minu nformaatikaõpetaja

Palun meenutage enda (parimat) informaatikaõpetajat ja analüüsige tema õpetamisvõtteid – millised tema poolt õpetamisel kasutatud tehnikad, metoodilised võtted, õppematerjalid ja -vahendid aitasid kõige paremini kaasa õpilaste (ka teie) informaatika-alaste õpitulemuste paranemisele? Kui teil ühtegi head informaatikaõpetajat pole olnud, siis võite ka kriitiliselt analüüsida oma õpetaja didaktilisi nõrkusi.

Oma esimesest informaatikaõpetajast ei mäleta ma enam suurt midagi. Oli pikk patsiga tüüp, õpetas programmeerimist, kahendsüsteemist kümnendsüsteemi teisendamist…

Tartu Kunstikooli ajast mäletan ainukest kursust, kus õppisime Adobe Illustratori põhilisi võimalusi. Enamasti õppejõud näitas ette, kuidas midgai teha, siis pidime oma ideed teostama.

Kõige rohkem on mind imestama pannud ilmselt Jaagup Kippar Haapsalu Kolledži ajast oma programmeerimistega. See on uskumatu, kuidas inimesel on vähemalt 10 programmeerimiskeelt (või isegi rohkem) sama selged nagu emakeel! Loengus oli ta lõputult kannatlik minusuguste tuutudega ja lõpuks sain ma isegi mõne keelega heaks sõbraks. Lõpuks aitasin paar aastat hiljem oma venda Jaagupi kodutöödega :). Kuigi praeguseks on nendes keeltes palju muutunud ja mina olen palju unustanud, on Jaagupi õppeainetest olnud mulle tohutult kasu – orinteerumine paljudes keskkondades, mõnikord peab koodi piiluma ja seal mõnda asja sättima.

Kodutöö: Tagasiside kursusele

Meie esialgne rühmatöö oli planeeritud hoopis teistsugusena, kui see lõpuks välja kujunes. Ilmselt saime mingil hetkel millestki teistmoodi aru, sest praegu tagasi mõeldes, oleksime võinud ikkagi oma algse ideega edasi minna ja seda mitte poole peale kohandada, aga ka lõpptulemus tuli OK.

Olen seda meelt, et lihtsam oleks olnud terviklikku tööd kujundada, kui alguses oleks olnud teada, millistest osadest töö koosnema peab. Samas teadmata täiesti järgnevate osade täielikkus sisu – kas siis ikka oleks sellest abi? Võib-olla siiski oleks olnud lihtsam valida sobivat teemat – pidime mingil hetkel oma tööd kohendama, kuna olime mõelnud pigem tarkvaraarenduse peale.

Ma arvan, et kõige vajalikum on minu jaoks minu töös hetkel õpiväljundid ja nende sõnastamine. Ilmselt liigub ka üldhariduskool selles suunas, et õpiväljundite sõnastamisele hakatakse rohkem rõhku panema.

Kuigi tegin lõppkokkuvõttes ühe lisatöö (Wikipeedia artikli), sest lõpuks pidin ikka inglisekeelsete materjalide põhjal endale selgeks tegema “kivikese tiigis”, siis tunnen, et selle artikli loomine oli kasulik õppetund – kui tahta teha asjalik sissekanne, siis see on väga ajamahukas töö. Lugedes ühe järgneva plaanitud vabaaine ainekaarti, tulebki ühe tööna luua ka Wikipeedia artikkel, ni et seda kogemust saan edaspidi kindlasti kasutada. Üks mõte on isegi pakkuda välja oma koolis ühe loovtöö teemana Wikipeedia artkli loomist.

Kodutöö: Õpetamise strateegia

2. õppetükk. Seikleja.ee

Seikleja.ee on keskkond, mis võimaldab luua mingile seltskonnale seikluse või viktoriini. Keskkonnas seikluse loomiseks on aadress http://it.seikleja.ee/. Eelduseks on, et õpilastel on rühma peale Elisa lepingulise numbriga mobiiltelefon või Elisa kõnekaardiga mobiiltelefon. Loodud on kokkulepe Elisa Eesti AS tasuta numbri kasutamiseks või ostetud õpilastele kõnekaardid.

Keskkonnas on loodud küsimused, välja prinditud küsimuste lehed, õpetajale kontroll-leht.  Küsimuste lehel on õpilasel küsimus ja juhendid mängu täitmiseks.

Õpetamise strateegia juhtumile B – Sul on abiks mobiilitelefon ja seiklusmäng.

Jada:

Juhata külalised:

  1. garderoobi, et ära panna üleriided;
  2. tualetti;
  3. 3. korrusele ruumi 312, kus asub huvijuht;
  4. klassi, kus on sisse seatud kostüümigarderoob;
  5. saali, kus toimub näidend, et ette valmistada lava;
  6. õpetajate tuppa kohtuma õpetajatega, pakutakse kohvi ja kooki;
  7. vajadusel uuesti tualetti;
  8. garderoobi ja majast välja.

Annan ülesande (Do): “Loe läbi õpilaste töölehe mängu käigu osa.”

Räägin (Tell) selgitan sama osa üle.

Annan ülesande (Do): “Loe läbi õpilase töölehe selgituste osa.”

Demonstreerin (Show) sõnumi saatmist katseks ettevalmistatud küsimuse peal.

Räägin (Tell) veelkord sõnumi saatmise põhimõtted.

Annan ülesande (Do): “Lugege seinale projekteeritud ülesanne, arutage ja leidke rühmas vastus.  Vastaka ekraanile kuvatud küsimusele SMS-iga numbrile 11111.”

Küsimus: “Selle ukse nimetus koolis, kust tulevad tavaliselt kõik inimesed koolimajja __________ (6 tähte).”

Annan ülesande (Do): “Kui vastasid õigesti, siis said vastuseks JAH. Võid minna selle ukse juurde ja jätkata sealt mängu küsimusega 1.”

Õpilaste tööleht

Mängu käik:

  1. Mäng algab kooli väisukse juurest.
  2. Pane teisel telefonil aeg käima.
  3. Loe esimene küsimus. Arvake, mis on lünka sobiv ühesõnaline vastus.
  4. Saatke sõnum. Kui vastus on JAH: a9 kirjuta vastus töölehele, b) mine sellesse kohta koolis, c) loe järgmine küsimus.
  5. Leidke vastus saatke vastus ja nii edasi, kuni jõuate mängu lõppu.
  6. Kui vastus on EI, mõelge, arutage rühmas uuesti, saatke uus vastus.

Selgitused:

Jälgi, et kasutad sõnu õiges vormis. Kontrolli, et sõna sobiks lünka.

Vastus on ühesõnaline. Saada vastus SMS-ina numbrile 11111.

Õige vastus on koht, kuhu järgmiseks minema pead.

Kõik küsimused tuleb läbida samas järjekorras. Kogu rühm peab liikuma koos.

Võtke teise telefoniga aega, kui kiiresti läbite kogu maa kõndides.

Küsimused:

  1. Tuled kooli ja pead minema kõigepealt ruumi, kuhu paned oma riided. Selle ruumi nimi on _ _ _ _ _ _ _ _ _ (algab tähega g, võõrsõna).  Juhata külalised sinna.
  2. Koolis on _ _ (kirjuta arv) garderoobi.
  3. Esimesena soovivad külalised käsi pesta. Koht, kus kuningas ka jala käib on _ _  (tualett kahe tähega).
  4. Esimesena soovib külalistega kohtuda huvijuht. Huvijuhi ruumi number on _ _ _ (kirjuta number).
  5. Nüüd on vaja viia kostüümigarderoobi kostüümid ära. Saali kõrval asuva kostüümigarderoobi ruumi number on _ _ _.
  6. _ _ _ _ (4 tähega sõna ruumi ukse pealt) on ruum, kus asub esinemislava, et paika sättida dekoratsioonid.
  7. Külalised lähevad kohtuma õpetajatega. Neile pakutakse kohvi ja kooki. Õpetajatetoa ruumi number on _ _ _(kirjuta number).
  8. Peale koogi söömist ja enne esinemist on taas vaja käsi pesta. Taas kord on sihtkohaks koht, kus kuningas jala käib. Selle ruumi number on _ _ _.
  9. Etendus on õnnelikult läbi. Juhata külalised ruumi, kust nad oma üleriided kätte saavad. Nende riided on garderoobis nr _ _ _.
  10. Nüüd on vaja ka leida koht, kust külalised välja pääsevad. Ava, mille kaudu majast välja saab on _ _ _ (3 tähega).

Õpetaja kontroll-leht:

  1. Tuled kooli ja pead minema kõigepealt ruumi, kuhu paned oma riided. Selle ruumi nimi on garderoob (9 tähega, algab tähega g, võõrsõna).  Juhata külalised sinna.
  2. Koolis on 13 (kirjuta arv) garderoobi.
  3. Esimesena soovivad külalised käsi pesta. Koht, kus kuningas ka jala käib on WC (tualett kahe tähega).
  4. Esimesena soovib külalistega kohtuda huvijuht. Huvijuhi ruumi number on 312 (kirjuta number).
  5. Nüüd on vaja viia kostüümigarderoobi kostüümid ära. Saali kõrval asuva kostüümigarderoobi ruumi number on 105.
  6. Aula (4 tähega sõna ruumi ukse pealt) on ruum, kus asub esinemislava, et paika sättida dekoratsioonid.
  7. Külalised lähevad kohtuma õpetajatega. Neile pakutakse kohvi ja kooki. Õpetajatetoa ruumi number on 202 (kirjuta number).
  8. Peale koogi söömist ja enne esinemist on taas vaja käsi pesta. Taas kord on sihtkohaks koht, kus kuningas jala käib. Selle ruumi number on 301.
  9. Etendus on õnnelikult läbi. Juhata külalised ruumi, kust nad oma üleriided kätte saavad. Nende riided on garderoobis nr 13.
  10. Nüüd on vaja ka leida koht, kust külalised välja pääsevad. Ava, mille kaudu majast välja saab on uks (3 tähega).

Kodutöö: Probleemipüstitus

“Orienteerumine koolis”

Ülle ja Kristel

Kontekst: üldharidus, suured koolid, erikoolid, koolis A ja B korpus

Probleem: Uued õpilased/inimesed koolis eksivad tihti esimestel nädalatel koolis ära, kuni neil koolimaja veel selge pole. Sama juhtub tihti erivajadustega õppijaga. Kindlasti oleks selline rakendus kasuks ka külalistele, kes tulevad kooli. Selle lahenduseks on rakendus, mis juhatab õpilase/külalise õigesse klassi.

Eesmärgid:  vähendada aega, mis kulub uutel õpilastel koolis orienteerumiseks.

Sihtrühm, kasutaja: uued õpilased koolis, HEV õpilased, õpilased, kes tihti koolis ära eksivad, võõrad inimesed/külalised koolis.

Eeldused: kasutaja oskab kasutada oma nutiseadet, saata SMS-i.

Whole task: Oled koolis korrapidaja. Majja tulevad jõulunäidendi esitajad Vanemuise teatrist. Juhata külalised nendele vajalikesse ruumidesse.

a) sul on abiks kaart ja QR koodid – Ülle ülesanne
b) sul on abiks Seikleja.ee – Kristel ülesanne

Jada:

Juhata külalised:

  1. garderoobi, et ära panna üleriided;
  2. tualetti;
  3. III korrusele ruumi 312, kus asub huvijuht;
  4. klassi, kus on sisse seatud kostüümigarderoob;
  5. saali, kus toimub näidend, et ette valmistada lava;
  6. õpetajate tuppa kohttma õpetajatega, pakutakse kohvi ja koogi;
  7. vajadusel uuesti tualetti;
  8. garderoobi ja majast välja.

Kivike tiigis

A Pebble-in-the-Pond. David Merrill

Merrilli õpetamise põhiprintsiibid, mis keskenduvad üldistavatele oskustele:

  • demontratsioon: õppijad vaatavad nn demonstratsioone (nt katse, juhtumianalüüsid, eluliste probleemide lahendused);
  • rakendamine: õppijad rakendavad uusi teadmisi;
  • ülesandekesksus: õpetamine on üles ehitatud ülesannete-põhiselt
  • aktiveerimine: õppijad aktiveerivad arasemaid teadmisi või kügemusi;
  • lõimimine: õppijad lõimivad õpitut igapäevase eluga.

Demontratsioonid, õpitu rakendamine ja ülesanded peavad vastama teatud nõuetele, nt seos õpitava uue teemaga, õpetajapoolne tagasiside ja taanduv toestamine, koostöö kaasõppijaga.

Üldistavad oskused on:

  • mõiste klassifitseerimine (kuuluvusseos, kind-of),
  • protseduuri sooritamine (järgnevusseos, how-to),
  • tegevuse tulemuste ennustamine või ebaõnnestumise põhjuste seletamine reegli abi(põhjus-tagajärg seos, what-happens-if).

Kõik üldistavaid oskusi on võimalik esitada:informatsioonina ja juhtumikirjeldusena.

Informatsioon:

  • üldine;
  • erijuhte kaasa;
  • rakendatav paljudes kontekstides;
  • saab esitada (räägi);
  • saab meelde tuletada (küsi).

Juhtumikirjeldus (portrayal):

  • keskendub ühele konkreetsele elulisele juhtumile;
  • pole ülekantav või üldistatav;
  • saab demonstreerida (näita);
  • saab rakendada (tee).

Kivike tiigis

Nimi tuleb visuaalsest metafoorist. Õppeprotsessi jäjestikused sammud on kui lainetus, mis tekib kivi vette viskamisel.

  1. KIVIKE on antud juhul lahendamist vajab probleem või tervikülesanne mingis  elulises kontekstis.
  2. JADA on järgnev lainering liikudes seestpoolt väljapoole: tervikülesandele lisaks tuleb koostada sarnaste ülesannete jada, mis reastatakse raskuse järjekorras.
  3. ANALÜÜS: alamülesannete sooritamiseks vajalike teadmiste ja oskuste määratelmine.
  4. STRATEEGIA: õpetamise strateegia valik iga ülesande jaoks.
  5. DISAIN: tegevused kohandatakse väljavalitud õpikeskkonnaga, kujundatatakse õppematerjalid.
  6. TOOTMINE: keskendutakse koolitustoote lõplikule väljaarendamisele, vajadusel masstootmisele.

Mul tekkis väike ebakõla. Tädi Susani näites tekkis minul arusaam, et tegelikult oma põhieesmärki, õpetatavat teemat (õpilastele tabeltöötluse õpetamine) ei paigutagi ma kuhugi Kivike-tiigis mudelisse. Oma teemat/eesmärki hoian seega ise meeles ja mudelisse paigutan ainult selle, mis aitavad mul jõuda eesmärgini – õpilased oskavad kasutada lihtsamaid tabeltöötluse võtteid. Kuigi eesmärki ise mudelisse ei sõnastata on ta siiski mudeli osade siduja.

kivike_tiigis

Kasutatud on õppejõu konspekti