Kodutöö: Referaat või essee

Eesti maakooli kooliinformaatika põhiprobleemid täna

On õhtu! 4-aastane seisab vanaema juures vannitoas peegli ees ja hoiab nõutu näoga käes hambaharja. Tavalist hambaharja. Vaatab hambaharja siit ja sealt. Keerab tagurpidi. Lõpuks hüüab: „Issi, kuidas see hambahari tööle hakkab?“

Oleme kuulnud lugusid väikestest lastest, kes seisavad kellelgi külas teleri ees ja üritavad seda näpuga torkida ja panna tegema midagi, mida nad arvavad, et ekraan tegema peaks. Nemad ju ei tea, et on veel olemas seadmeid, mis pole puutetundlikud.

Sarnane lugu on selle hambaharjaga. Laps pole ammu tavalist hambaharja näinud. Kodus on alati ju elektriline hambahari – uriseb ja väriseb, aga täna unustati enda oma kodust kaasa võtta. Kas peaks koju ka tavalise hambaharja muretsema, et laps ikka teaks, mis see on? Issi ostis hoopis vanaema juurde ka lapsele elektrilise hambaharja. Miks astuda tagasi kui saab astuda edasi. Mulle väga meeldib see „Leiutajate küla Lotte“ raamatust pärit mõte, et leiutised ongi ju mõeldud selleks, et inimeste elu kergemaks teha.

Vaatasin hiljuti ühte videot, kus olid tänapäeva lapsed pandud vana arvuti taha. Arvuti oli pärit seitsmekümnendate lõpust või kaheksakümnendate algusest. Nalja sai palju. Ühe tüdruku esimene reaktsioon oli: „Kui sul pole lauda, kuhu sa selle siis paned?“ Tema on aru saanud, et nutitelefonid ja tahvelarvutid on väikesed ja mugavad kasutada ka kitsastes oludes. Selleski videos hakkasid mõned lapsed arvutit sisse lülitama ekraanile toksides nagu eespool toodud teleri näites. Kui õpilasele selgitatakse, et arvutile tuleb anda käsk, et ta aru saaks, et peab nüüd arvutama hakkama, siis tüdruk ütleb arvutile kõva selge häälega käsu: „Vasta matemaatilisele probleemile!“

Sarnases olukorras võime varsti olla ka kooli arvutiklassis. Osaliselt juba olengi. Viimasel õppeaastal tuli jaanuarist meie kooli 4. klassi uus tüdruk, kes põhimõtteliselt oli kasutanud ainult tahvelarvutit ja arvutitunde tal enne pole olnud. Oli ikka tegemist, et hiirega kohe koos teistega samas tempos joonistama hakata ja Windowsi loogikaga hakkama saada. See klass on informaatika tunde saanud 2. klassist alates. Mõnda asja küsis tütarlaps kuni õppeaasta lõpuni igas tunnis üle.

Kuid kooli arvutiklass ongi ju vananenud. Arvutid on meil vist umbes 7 aastat vanad. Ammu oleks pidanud juba võtma vastu otsuse, mis saab edasi. Me alles jõuame selle idee juurutamiseni, et arvutid peaks rentima, mitte ostma. Kuna probleem on vist vallas suurem, siis küsiti meil arvutite olukorda ning praegu ootame vallajuhtide otsust, mis saab operatsioonisüsteemidest XP ning kuidas lahendada arvutiklasside vanuse probleem.

Sel aastal on olnud võimalik rääkida koolis mitmel korral infotehnoloogia arengutest ja mõtetest, mida olen magistriõpingute ajal kuulnud. Meil oleks praegu võimalik vahele jätta mitu sammu ja astuda kohe mobiilsesse arvutiklassi tahvelarvutitega. Muidugi eeldaks see suurt mõtlemise muutust õpetajate seas. Kohe hakatakse kartma, kas nad ikka saaksid sellega oma klassis ja täitsa ise hakkama – siiani on ju olnud aega õppida ja harjuda lauaarvutite ning sülearvutitega. Tahvelarvutid on jälle uus seade, millega harjuda … Järgmine küsimus on Wifi-võrk ja selle ülesehitus. Toimiva süsteemi puhul oleksid õpilased ilmselt rahul, aga kas kooli- ja vallajuhid oleksid nii suureks muutuseks valmis?

Teisalt on ka võimalus rakendada BYOD’id (Bring Your Own Device), kus õpilane tuleb oma tahvelarvutiga kooli. Muidugi ei pruugi see seade olla just tahvelarvuti, õpilane võib ju ka nutitelefoniga kooli tulla, aga oma kogemuse põhjal leian, et nutitelefoni kasutamine pole mugav. Sõnaraamatu kasutamiseks jah, miks mitte, aga tekstitöötluseks? Isegi pildikese tegemine ja instagrammi laadimine võib mõnikord paras tüütus olla. BYOD-ga kaasneb minu meelest terve hulk probleeme, mille tõttu tunneksin ennast väga ebakindlalt. Kes vastutab õpilase kaasatoodud seadme eest? Kes suudab hakkama saada seadmete eripäradega, ühilduvusprobleemidega, Wifi-võrguga? Kas õpilane või lapsevanem suudab tagada, et tema seade on kooli tulles laetud ja vajalike rakendustega varustatud? Kas kool suudab tagada vahetundideks seadmete turvalisuse ja võimaldada laadimise ka tunni ajal seadet kasutades? kuidas võiks tahvelarvutit ära kasutada väga mõnusalt kunstitunnis või käsitööringis. Kuid informaatika tundi ette valmistades oleksin mina mures, kas kõigil õpilastel minu välja valitud rakendus või loodud õppematerjal pilves töötab nii, nagu olen ette näinud ja lootnud?

Minu kui õpetaja jaoks on suur probleem ka informaatika tunnis õpetatava sisus. Kas informaatika tunnis peaks püüdma õpetada õpilasele oskusi, mida võib tal tulevases elus vaja minna? Või peaks hoopis jääma riiklikkus õppekavas soovitatud rakendustarkvara õpetamise juurde (5. klass)? Kas ainekava peaks sisaldama ka programmeerimise algkursust? Või peaks informaatika olema pigem ainetevahelise integratsiooni alus? Ehk liigume hoopis pika sammuga selle poole, et informaatika eraldi õppeainena enam ei eksisteeri ja aineõpetaja peaks suutma õpetada koolitööks vajaliku läbi oma aine? Minule tundub õige keskenduda üldiste oskuste õpetamisele – mitte õpetada Wordi või OpenOffice kasutamist, aga hoopis tekstitöötlust, et ükskõik millise programmi või rakenduse õpilane omale kätte saab, oskaks ta selles orienteeruda ja saaks põhioskustega hakkama, et õpilane oskas ise oma arvuti  hooldusega hakkama saada. Samuti on oluline, et õpilane tõepoolest käituks vastavalt turvalise internetikasutuse soovitustele. Olen mitmel korral kohanud sel õppeaastal situatsiooni, kus õpilane teab suurepäraselt, mida peab ja mida ei tohi, aga käitub siiski suvaliselt või risti vastupidi soovitatule. Pärast on kõigi teiste peale kuri, kes tema kõva häälega üle klassi karjutud parooli mingis mängus kasutasid. Ma ei õigusta kuidagi neid parooli kasutajaid, sest ka teades kellegi parooli pole lubatud seda kasutada, aga sellistes situatsioonides algab kõik ikka sellest, kas mina oma parooli kellelgi ütlen või mitte!

Arutledes naaberkooli gümnaasiumiastme informaatika õpetajaga elust koolis, tuli välja hoopis teistsugune probleem, mis põhikooli väga välja ei paista. Kooliti ja klassiti valitsev õpilaste väga suur oskuste erinevus, kus algajad ja edasijõudnud õpivad ühes klassis sama ainet, tekitab situatsiooni, kus mõni 10. klassi tulnud õpilane on võib-olla juba 9 aastat informaatikat õppinud, teine on seda nuusutanud ainult läbi teiste õppeainete ehk kord veerandis mõne töö vormistamise läbi. Millegipärast ei pakuta koolis välja tasemegruppe informaatikas. Kui võõrkeeles jagatakse õpilased gruppidesse oskuste või õpitud aastate järgi, siis informaatikas seda ei tehta. Miks? Ilmselt pole selle jaoks lihtsalt raha või tahtmist. Mõnikord paistab kooli juhtkondade suhtumisest välja, et küll nende tase õppetöö käigus ühtlustub. Aga ega ikka ei ühtlustu küll, kui on nii suured käärid oskuste vahel.

Hiljuti ühe kooli ainekava lugedes käis sealt läbi mõte, et vajadusel istuvad õpilased arvutiklassis kahekesi arvuti taga ja mulle tuli meelde 7-aasta tagune arenguvestlus kooli juhtkonnaga. Tema meelest polnud selles midagi lahti, kui kaks või tol ajal isegi kolm last ühe arvuti taha paigutada. Minu meelest võrdub see samaga, kui panna mõnes teises ainetunnis ühe laua taha ühele toolile istuma kaks õpilast, kellel on kahe peale üks õpik, üks vihik, üks pliiats ja üks kustukumm. Pool tundi istub üks ning pool tundi teine, pool tundi üks õpib õpikust ja teine kirjutab ning seejärel tehakse vahetust. Küsisin siis arenguvestlusel, et kas teie oleksite nõus õpetama sellistes tingimustes? Keegi polnud! Mul enam sellist situatsiooni arvutiklassis juba mitu aastat pole, aga aegajalt mõnest teisest koolist kuulen veel, et arvuteid ei jätku kõigile klassis.

Maakooli suurimaks probleemiks on rahapuudus ja kuigi klassid on väikesed, ei ole kooli võimalik muretseda isegi väikest klassitäit digiseadmeid või kaasaegseid arvuteid rääkimata dokumendikaamerast või projektorist igas klassis. Samuti ei saa me oodata maal seda, et lapsevanematel, kellel pole võib-olla töödki, saaksid muretseda lapsele tahvelarvuti või nutitelefoni, et see kooli kaasa võtta. Oleme paljudest probleemidest üle saanud, aga minna on ka veel pikk maa.

 

Kids react to old computers: https://www.youtube.com/watch?v=PF7EpEnglgk

Kodutöö: Informaatika ainekava

Mulle tundus, et oma kooli just-just valminud informaatika ainekava üldosa sobib. Seetõttu ei hakanud ma seda muutma.

Ühte 5. klassi ainekava analüüsides avastasin, et mu enda kooli ainekavas olev informaatika õppesisu oli sama igav või veel hullem.

Valisin ainekava jaoks 5. klassi ainekava ja aluseks võtsin selle, mis riiklikus õppekavas soovitatud. Muutsin seda vastavalt oma kooli nõuetele, võimalustele ja arvatavatele vajadustele.

Ainekava koosneb kahest osast:

1) Informaatika_yldosa

2) Informaatika ainekava (uus ja loodetavati parem kui eelmise ainekava õppesisu)

Kodutöö: Näiteid informaatika ainekavadest

Leidke Internetist näiteid informaatika ainekavadest ja võrrelge neid eesmärgipüstituse, sisu, õppemeetodite ja formaadi osas, lähtudes slaidil toodud kriteeriumidest

  • Eesmärgid: seotud RÕK-i ja ÕK-ga
  • Õpitulemused: mõõdetavad tegelikud
  • Õppesisu: eakohane, vastab RÕK-ile
  • Õppetegevused: mitmekesised, motiveerivad
  • Õppemeetodid: sobivad, mitmekesised
  • Õppekirjandus: piisav, eakohane
  • Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga
  • Lõiming ja läbivad teemad kaetud

Vaatlesin Tartu Kesklinna Kooli 5. klassi ifnormaatika ainekava. Kooli õppekava.

Esialgu ei suutnud hinnata, mis aasta ainekavaga on tegemist. Pärast aadressist kooli õppekava osani eemaldamist sain üldosast aimu, et tegemist on 2011 kinnitatud ainekavaga. Vormistuse osas oleks hea märkida iga lehe päises või jaluses, mis kooli ja mis aasta ainekavadega on tegemist. Sõnastus on kohati ebasobiv, esineb sõnavormide erinevusi ühe teema piires, nt algab teema sõnadega „lähtutakse…“ ja lõppeb „tuleks…“ ning „õpilased võivad…“.

Üldosas on sätestatud, et informaatika toimub 5. ja 7. klassis kummaski klassis 1 tund nädalas.

Ainekavast ei selgu, missugustel tarkvaraplatvormidel õpetatakse. Füüsilises õpikeskkonnas on toodud väljavõttena RÕK-ist füüsiline õpikeskkond „erineva operatsioonisüsteemiga arvutid (nt lisaks MS Windowsile ka Mac OS või Linux)“, aga ei selgu, mida nendest kasutatakse.

Õppetegevuses on märgitud, et „rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid“, kuid õppesisus see ei kajastu. Kõik õpetatavad teemad on samad, mis olid ka 10 aastat tagasi, kuid ei ole viidet sotsiaalvõrgustike, pilveteenuste või muudele kaasaegsetele vahenditele.

Mulle tundub, et internetiturvalisuse ja internetis käitumise osa on puudulik. Kajastatud on ainult paroolidega seotud osa.

Eesmärgid:

Osa eesmärkidest on sõnastatud tingivas kõneviisis, nt „tuleks õpitavad teemad aineõpetajate koostöös siduda ning ajastada ühiskonnaõpetuse , …“. Raske on mõõta eemärgina sõnastatud „teadvustab IKT kasutamisel tekkida võivaid ohte“.

Õpitulemused:

Tundub, et osa õpitulemusi on pandud lihtsalt kuhugi, et nad oleks pandud omamata tugevat seost teemaga. Nt 1. teema on sissejuhatus tekstitöötlusse, mille õpitulemus on „kaitseb enda virtuaalset identiteeti väärkasutuse eest, valides igale keskkonnale uue tugeva parooli ning vahetades paroole sageli, ega avalda sensitiivset infot enda kohta avalikus internetis“, aga õppesisus seda ei kajastata. Sama õpitulemus kordub sõnasõnalt 3. teema teise õpitulemusena.

1. ja 6. teema (Sissejuhatus tekstitöötlusse ning referaadi vormindamine) on ühildatavad ja neid on võimalik ühe teemana õpetada.

4. teema – Töö andmetega – õppesisu ja õpitulemused on väga üldiselt välja kirjutatud. Põhimõtteliselt on tegemist andmetöötlusega (andmetabelid, sagedustabelid, lihtsamad diagrammid ja valemid).

Õppetegevused:

Õppetegevus ei vasta õppesisule.

Õppetegevused on tavalised, seda tehti juba vähemalt 10 aastat tagasi. Minu jaoks ei ole motiveerivad. Läbi põnevate keskkondade ja rakenduste õpetamine puudub.

Õppetegevuse 7. punkt on „peetakse silmas, et põhirõhk on veebipõhise personaalse õpikeskkonna loomise oskuste kujundamisel;“, kuid õppesisus on kirjas ainus punkt „failide veebikeskkonda laadimine. Kas see ongi personaalse õpikeskkonna oskuste kujundamine?

Õppemeetodid:

Leidsin ainekavast sellised: aktiivõpe, koostöö, iseseisvad tööd, paaris- ja rühmatööd, diferentseeritud õppeülesanded, laiendatud õpikeskkond, avastusõpe, aktiivõpe, esitluslik õpistrateegia.

Rõhutatud on, et kasutatakse aktiivõpet ja avastusõpet vahetades seda esitlusliku õppega.

Õppekirjandus:

Õppekirjandust pole ainekavas kirjas.

Hindamine:

Põhimõtted on esitatud üldiselt ja kui on soovi täpsemalt teada saada, siis peab minema kooli õppekava üldosa lugema.

5. loeng

Füüsiline õpikeskkond

Arvutiklassi paigutus: U, = =, | || |,  X X.

Kas osta või rentida arvutiklassi arvutid? Hetkel tundub, et maakoolid jõuavad alles sinnamaani, et ei pea endale arvuteid ostma, vaid mõistlikum on neid rentida. Laupäevasest HT uuringute loengust jäi meelde mõte, et äkki ei peaks üldse arvuteid rentima. Äkki on mõtekas rentida hoopis näiteks tahvelarvutid.

Operatsioonisüsteem? Mida valida? Windows 7 või Windows 8, Linuxi distributsioon…
Õppekava kirjutab ette, et informaatikas ei tohi õpetada ühe operatsioonisüsteemi põhiselt.

Kas projektori asemel ei võiks olla hoopis nt 42” teler?

Printimine: pilveprint

Failihaldus: oma server või pilveteenus?

  • Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis toimib kõik GoogleDocsi põhiselt.
  • Google Classroom

Cisco  Meraki – uuri! Seadmete haldamine

Policy: kuidas kehtestada reeglid, mida te rikkuda ei lase? Pole mõtet kehtestada reegleid, mis ei toimi.

Birgy Lorens kirjutab sarnasel teemal oma doktoritööd.

Kogu aasta jooksul tekkinud intsidendid, tee nendest järeldused ja muudatused oma reeglistikus.

 

Rühmatöö

  • Projekti idee ja eesmärk
  • Õpiväljundid (vähemalt 3 eri õppeainest ja 2 läbivast teemast)
  • Sihtrühm (keda ootate osalema: vanus, eelteadmised/oskused, kas mitmest koolist/riigist)
  • Ajakava ja tegevused
  • Projektis kasutatavad õppematerjalid, juhendid jms

PROJEKTI KODULEHT: http://eykinformaatikadidaktika.wordpress.com/

Teema/idee: klienditeeniduse eriala suvepraktika kohtade registreerimise süsteem
Eesmärk: luua klienditeeninduse õpilaste praktikakohtade registreerumise keskkond
Tellija: kooli juhtkond
Sihtrühm: ühe kooli 10.-11. klassi klienditeeninduse valikaine õpilased, kes on läbinud vähemalt ühe aasta klienditeeninduse valikaineid;
Koostööpartnerid: laevafirmad, kes pakuvad praktikakohti
Projekti läbiviijad: 3. kooliastme õpilased loovtöö koostamise raames
Hinnatavad õppeained: eesti keel, võõrkeel, informaatika

Õpiväljundid (oppekava.ee-st):

  • nimetab suulise ja kirjaliku kõne erijooni ning eristab kirjakeelt kõnekeelest;
  • koostab lihtsat teksti tuttaval teemal;
  • saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtluses enamasti hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

Läbivad teemad: tehnoloogia ja innovatsioon:

  • rakendab eelmise kooliastme informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
  • kasutab IKT-d eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
  • arendab loovust, koostööoskust ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

Ajakava:

  • september 2014: projekti meeskonna moodustamine ja ülesannete jagamine;
  • oktoober 2014: oodatava tulemuse ajurünnak, vormistamine,  tutvustamine tellijale (kooli juhtkond);
  • november 2014: läbirääkimised koostööpartneritega (laevafirmad), eestikeelsete ja ingliskeelsete ametikirjade vormistamine, kontrollimine;
  • detsember 2014: veebilehe koostamine, programmeerimine;
  • jaanuar 2015: veebilehe koostamine, programmeerimine;
  • veebruar 2015: veebilehe testimine;
  • märts 2015: vigade ja probleemide lahendamine;
  • aprill 2015: loomingulise töö kaitsmine (projekti tulemus);
  • mai 2015: projekti tulemusel valminud veebilehe rakendumine, praktikakohtadele registreerumise alustamine.

Mis ajal toimub projekti läbiviimine, juhendamine ?
Kuna koolis on tavaks, et töökavad koostatakse iga veerandi lõpus vaba tunni ressursiga, siis nende arvelt saab tegeleda projekti läbiviimise ja juhendamisega.

Tegevused ja rollid:

  • projekti juht;
  • protokollija;
  • suhtekorraldus-info koguja;
  • veebilehe koostajad – programmeerijad;
  • eesti keele toimetaja;
  • inglise keele toimetaja.

Juhendajad:

  • klienditeeniduse valikaine õpetaja;
  • inglise keele õpetaja;
  • eesti keele õpetaja;
  • informaatikaõpetaja.

Õppematerjalid ja juhendid:

Loeng 4 – Informaatika kui lõimiv ja lõimitav õppeaine

Millisest otsast peaks alustama, kui luua sissejuhatavad informaatika kursust?
80- aastate loogika – alustati paberil programmeerima enne kui arvuti taha lasti
90- aastate loogika – alustati sellest, mis on kasti sees
tänapäeval – küsiks mida sa juba oskad ja mis seadmeid oled kasutanud?

1. Anna ülesanne “arvuti kui töövahend”, ülesanne tekstitöötlusest, siis on näha, kus on vead.
* avastusõppena:
1. Alustada võib Notepadist – pane kirja, mis on Notepad ja mida sellega teha saab?
2. Wordpad
– pane kirja, mis on Wordpad, mida sellega teha saab?
-mida saab sellega rohkem teha, kui Notepadiga?
3. MS Word (tunni lõpuks jõuab ainult sisse piiluda)
–  põhimõtteliselt sama asi, ainult veelgi võimsam

Järgmistes tundides:
4. Arutelu, mida saab Notepadiga, mida saab Wordpadiga.
5. Võtta ette tüüpvead ja parandada
6. valesti vormindatud asi, mille vormindamine pakuks õpilastele huvi

Tunnikava kodutöö:
Tee 3 tunnikava, mis on üksteisest erinevad:
1) esitlusmaterjal – ekraanivideo või esitlus
2) hindamismudel tunni teema kohta (nt Pivoti teema 2. kl õpilastele), test

* Lae üks nendest kahest Koolielu.ee portaali

Ainetevaheline lõiming

üldõpe – ainete asemel on teemad, mille sees õpetatakse vajalik eesti keelest, matemaatikast jne

lõimimine – varem ainetevaheline integratsioon

1. taseme lõimimine – kaks õpetajat lepivad kokku, millisel ajal sama teemat käsitletakse või tehakse üks töö, nt referaat ja hinde saab õpilane kahes aines, nt ajaloos sisu ja informaatikas vormistuse eest, mõlemad õpetajad annavad endast parima, et õpilane saaks võimalikult hea tulemuse.
Nt augustis informaatikaõpetaja ja ajalooõpetaja saavad kokku ja leiavad ühise teema, mida koos käsitleda – ajaloolisel teemal fotoromaani koostamine. Ajaloo tunnis õpitakse, otsitakse, uuritakse selle teema kohta infot. Arutletakse vajalike dekoratsioonide ja kostüümide üle, kes, mida, kust toob? Informaatikas tegeletakse pildistamise, fototöötluse, fotoromaani koostamisega. Õpetajad leiavad ühise tunni aja, kus esitletakse ja hinnatakse töid.

2. taseme lõimimine – üldpädevused

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu võtmepädevused Üldpädevused õppekavas
  1. emakeeleoskus;
  2. võõrkeelteoskus;
  3. matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest;
  4. infotehnoloogiline pädevus;
  5. õppimisoskus;
  6. sotsiaalne ja kodanikupädevus;
  7. algatusvõime ja ettevõtlikkus;
  8. kultuuriteadlikkus ja -pädevus.
  1. väärtuspädevus
  2. sotsiaalne
  3. enesemääratluspädevus
  4. õpipädevus
  5. suhtluspädevus
  6. matemaatikapädevus
  7. ettevõtlikkuspädevus

3. tase – läbivad teemad

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine
2) keskkond ja jätkusuutlik areng
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
4) kultuuriline identiteet
5) teabekeskkond
6) tehnoloogia ja innovatsioon
7) tervis ja ohutus
8) väärtused ja kõlblus

Näiteid õpiprojektide liikidest

Internetijaht – standard e-mail, sinu vanatädi tahab tulla Austraaliast Eestisse tagasi külla, 86-aastased. Tulevad lennukiga Helsingisse, laevaga Tallinna. Saabume esmaspäeval kell 14:00 D-terminali.
1) leia võimalikult odav hotell Tallinna sadama D-terminali läheduses, sest meil on jalad haiged, ei jaksa palju käia.
2) Kihnu saarele oma esivanemate kalmistule

Kirjasõprade projekt – Image of the Other, põhineb inglise keele õppekavadel – aegajalt pead kirjutama kirja sõbrale. Vahetad kirju reaalse sõbraga. Kõik kirjad käivad läbi õpetaja, õpetaja annab juhendmaterjale, juhendab parandamist. Lõpuks paned selle info põhjal kirja kirjasõbra portree.

Virtuaalne reis – Marco Polo jälgedes. Ajalugu, geograafia. Õpilased peavad reisipäevikut Marco Polo jälgedes. Panevad internetiotsingute põhjal kokku päeviku sissekanded, Google mapsist reisipildid, toidukirjelduses jne.

Karu projekt – 1. klass ja 9. klass, 1. klassi õpilastel on Eestis ja nt Austraalias korraldatakse karude missivõistlus, karu, kes võidab, saadetakse sõprusklassile külla. Karu sõprusklassi juures on ühe päeva iga õpilase juures, õpilase kirjutab karu külastusest päeviku, näitab, kus mis toimub jne. 9. kl õpilased tõlgivad tesktsid eesti keelde ja inglise keelde. Üks ühine või kaks eraldi blogi, karu jõuab lõpuks koju tagasi.

eTwinning – koolid leiavad endale partneri, tehakse koos veebikeskkonnas projekt. Kokku ei saada.

Kogu kooli projektipäev – iga õpetaja veab ühte projekti, projektipäeva lõpuks peab kõigil olema midagi ette näidata.

Tunnikava harjutus

Loo ühe tunni kava 10. klassile, kes õpivad tulpdiagramme tegema. Eelmisel tunnil on õppinud koostama sagedustabeleid.

Klass

10. klass

Teema

andmete esitamine tuldiagrammi kujul

Eesmärgid

Tunni eesmärk on tutuvustada diagrammi loomise võimalusi, häid tavasid.

Õpilane

  • õpib looma diagrammi andmete järgi;
  • valib sobiva diagrammi kuju;
  • valib vajalikud lähteandmed sagedustabelist;
  • lisab diagrammile ja telgedele pealkirjad;
  • vormindab diagrammi vastavalt etteantud juhendile.

Tunni käik

  1. Tervitus, tõuseme.
    Tunni eesmärkide esitamine!
    Annan teada, mida õpilane oskab tunni lõpuks. (5 min)

  2. Eelmise tunni mõistete kordamine

  3. Õpetaja näitab ette diagrammi loomise, muutmise võimalused

  4. Õpilase iseseisev ülesanne

  5. Kinnistamine ülesande lahendamine Google Docsis või Libre Offices.

  6. Refleksioon. Tule tagasi tunni eesmärkide ja õpiväljundite juurde. Mida täna õppisid? (5 min)

Õppevahendid

arvuti, MS Excel, Libre Office või Google Docs

AO vs. RÕK 2011

Kristel, Ülle, Eve

ECDL Informaatika õppekava
Toob oma kodulehel õppekava. Meile tundub, et üldhariduskooli mõistes pole tegemist õppekavaga, pigem õppeaine sisu kirjeldusega.
Moodul 1. Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted nõuab taotlejalt IST põhimõistetest arusaamist üldtasemel ning arvuti eri osade tundmist.
Tundub olevat mooduli eesmärk, aga moodulil ei saa olla eesmärki.
Informaatika õppekavas on toodud aine õpetamise põhimõtted, soovitused metoodilise materjali osas, õpetaja tegevused, füüsilise õppekeskkonna kirjeldus, lõiming, vajaminevad vahendid, läbivad teemad, hindamine, õpitulemuse jda õppesisu, õppetegevused.
Koostatud IT maailma mõistes ammu. Õppekavas on sees reaalselt Eesti õpilastele vajalikke oskuste õpetamine, mida Euroopas kas ei tunta või ei kasutata, kuid ECDL õpilaste jaoks praegu vaja minevaid oskusi ei kajasta, kuna pole loodud Eesti olukorda arvestades.

Meie arvates ECDL võib sobida hästi täiskasvanu arvutikasutamise oskuste testimiseks, äärmisel juhul gümnaasiumi õpilastele, kuid põhikooli õpilaste huvidele, vajadustele see ei vasta.