Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Informaatikaõpetaja, keda ma analüüsin õpetas mind gümnaasiumi osas. Ta oli meesõpetaja, kes teadis informaatikast kõike (minu jaoks). Kuna aeg õppimisel oli selline, et arvuteid kodudes oli vähe, siis koolis õpitut kodus praktiseerida oli raske. Lisaks oli informaatika tund toimus üks kord nädalas, siis järgmiseks tunniks unustati palju infot. Mina olin natuke paremas seisus, sest meil oli kodus arvuti, sain kodus praktiseerida.

Tunnid olid sisutihedad. Õppisime Wordi, Exelit ning PowerPonti. Tund algas tavaliselt sissejuhatava loenguga, selgitusega, mida tunnis plaanis oli. Edasi tuli õpilaste iseseisvtöö, kus õpetaja abistas abivajajaid. Lisa õppematerjale ei kasutanud. Minule tundusid need tunnid keerulised, sest ei olnud õpitud teadmisi kuskil kasutada. Raskeim oli Exeli õppimine (rohkem oma elus ei ole seda programmi kasutanud) – tabelid, valemid, mõisted jne.

Aga astudes ülikooli, kus toimusid ka informaatikatunnid, siis seal sain aru, et minu gümnaasiumi aegsed tunnid olid väga asjalikud. Mul ei olnud ülikooli informaatikatundides midagi rasket, sest kõik olin selgeks saanud gümnaasiumis. Sain abistada kaasüliõpilasi ning sain kindlustunde, et ma midagi juba oskan.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga