Stsenaariumi loomine tehnoloogiapõhiseks õppimiseks organisatsioonis

Taust, keskkond, kontekst

Tehnoloogia areng ja strateegilised suunad õppimises ja õpetamises tingivad vajaduse muuta õpetajakoolitust, et eesmärgistatud ja asjakohane tehnoloogia rakendamine jõuaks lasteaia õppeprotsessi.

Stsenaarium luuakse lasteaiaõpetajate õpetajakoolituse esmaõppes rakendamiseks ja seeläbi õpetajakoolituse esmaõppe muutmiseks tänapäevastele nõuetele ja tööturu ootustele vastavaks.

Loodav stsenaarium on oma olemuselt tegevusstsenaarium.

Eesmärgid:

rakendada uusi lahendusi (tegevusi, koostöövorme jne) õpetajakoolituses, et tagada tulevaste lasteaiaõpetajate pedagoogilised, didaktilised ja tehnoloogilised oskused (pädevused) rakendamaks IKT lasteaia õppeprotsessi

Personad ja stsenaariumid

Linda – esmaõppe üliõpilane, tulevane lasteaiaõpetaja

Linda õpib lasteaiaõpetajaks ning vajab, et tema õpingud ja praktika kõrgkoolis annaks nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi lasteaia õppeprotsessi planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks. Kindlasti peab see sisaldama ka tänapäevase tehnoloogia rakendamise oskusi. Tulevikuõpetajana ootab Linda, et õpetajakoolitus oleks talle ka eeskujuks innovaatilisusega, rakendades tehnoloogiat ka õpetajakoolituses.

Eesmärgid:

  • Oskused: lõimida õppeprotsessi lasteaias ning rakendada õppeprotsessi tehnoloogiat;
  • Positiivsed praktikad: head eeskujud õpetajakoolituse õppejõudude koostöö tulemusena tehtavatest ning lasteaias rakendatavatest praktikatest.

Leida – õpetajakoolituse esmaõppe didaktikaaine õppejõud

Leida õpetab tulevastele lasteaiaõpetajatele didaktikaainet ning teeb seda juba viimased 20 aastat. Ta tunnetab, et tema pakutust jääb üliõpilastele väheseks, kuna tehnoloogia arenguga seoses on õpikeskkond lasteaias muutunud ning tulevane lasteaiaõpetaja peab oskama konkreetsest valdkonnast lähtuvalt ning valdkondi lõimides tehnoloogiat õppeprotsessi rakendada. Leida soov on saada uusi ideid ja parimaid kogemusi oma õpetamismeetodite täiendamiseks.

Eesmärgid:

  • Koostöö: teha teiste õppejõududega koostööd, et jagada parimaid praktikaid, luua võimalusi ühisteks ülesanneteks üliõpilastele ning õppida ise uute tehnoloogiate kasutamist.
  • Uued oskused: tehnoloogilised oskused, uued metoodikad.

Lilyn – haridustehnoloogilise aine õppejõud

Lilyn on noor, energiline, uuendusmeelne ning pakatab ideedest, kuidas tehnoloogiat lasteaia õppeprotsessi rakendada. Kuna haridustehnoloogilisi aineid on tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavas vähe ning nende läbimine annab üliõpilasele oskuse tehnoloogiat kasutada, aga mitte õppeprotsessi lõimida, siis on Lilyni helesinine unistus, et õppejõud teeksid koostööd tehnoloogia rakendamiseks õppeprotsessi. Lilyn on valmis õppejõude toetama nii õpistsenaariumite loomisel kui tehnoloogiliste oskuste õpetamisel (koolitamisel).

Eemärgid:

  • Tehnoloogiline toetus: pakkuda õppejõududele tehnoloogilist tuge (uued oskused, uued vahendid, õpistsenaariumid) 

Luule – praktika õppejõud

Luule on kõrgkooli õppejõud, kes juhendab ja toetab üliõpilaste praktika läbimist. Luulel on informatsioon sellest, millised on tehnoloogilised võimalused lasteaedades ning milline on tänane kasvatustegelikkus lasteaias. Luule soov on, et praktikaülesanded tuleneksid läbitud ja läbimisel olevatest didaktikatest ning need oleks üks tervik üliõpilase jaoks. Seega soovib ta koosstööd õppejõududega, et saada sisend praktikasse ning teha koostööd praktika tagasisidestamisel. Samuti teeb Luule tihedat koostööd Lindaga, et saada tagasisidet, kuidas ja mida veel paremini teha.

Eesmärgid:

  • Sisend: saada sisendi praktikaülesanneteks didaktikaõppejõududelt;
  • Koostöö: parimate praktikate jagamine, tagasiside praktikabaasist

Laine – õppekava juht

Laine on õppekava juht, kelle ülesandeks on õppekava arendustöö koordineerimine. Laine näeb, et tulevaste lasteaiaõpetajate koolitus peab muutuma, et uued teadmised ja oskused omandataks õpetajakoolituse käigus ning tulevasel õpetajal ei tekiks käitumismustreid, mille muutmine hiljem (tööle asudes) on keeruline. Laine korraldab õppejõudude (Leida, Lilyn, Luule) kohtumisi, leiab tehnoloogilisi võimalusi, organiseerib õppejõudude koolitusi, vestleb Lindaga tagasiside saamiseks.

Eesmärgid:

  • Õppekava arendus: koordinaarida kõikide osapoolte tegevust, et tulevaste lasteaiaõpetajate koolitus vastab tänapäevastele nõetele. 

Tehnoloogilised vahendid ja tegevused

Bits and Pieces ning Evernote – tehnoloogiad  materjalide kogumiseks, mõtestamiseks, haldamiseks, jagamiseks

–Kes koguvad materjale?
–Mis materjale kogutakse?
–Mida jagatakse ja mida hoitakse personaalsena?
–Milliseid märksõnu kasutatakse kategoriseerimisel?
Kes ja mis materjale koguvad: üliõpilane (teadmised ja praktikad), didaktikaõppejõud (uued ideed, loodud lahendused), haridustehnoloogilise aine õppejõud (keskkonnad, juhendid, materjalide kogud).
Kõik kogutu on jagatav.
Märksõnad: didaktika, praktika, tehnoloogiline lahendus, juhendmaterjal

Reflex – personaalse õpikogemuse refleksioon audiona

–Kes reflekteerivad?
–Millised õpikogemused salvestatakse (sh mitteformaalne vs formaalne õpe)?
–Kas ja kuidas jagatakse refleksioone?
Reflekteerivad kõik personad. Salvestatakse tagasiside tehtule (uutele teadmistele ja praktilistele kogemustele, samuti ideedele, õpistsenaariumitele). Jagatakse refleksioone kõikide personade vahel eesmärgiga õppida teiste kogemusest.

Tehnoloogiapõhine õpe – II loeng

Tehnoloogia juurutamine

IT süsteemide juurutamine – töötajakeskne, pidev, osalust toetav ja alt üles

Universaalne raamistik puudub

Tehnoloogia rakendamine kui innovatsioon. Innovatsiooni rakendamise eelduseks on organisatsiooni üksikliikmete käitumise ja hoiakute muutmine. Innovaatorid, esmased kaasatulijad, varajased kaasatulijad, hilised kaasatulijad, mahajääjad (Innovatsiooniga kaasatulek, Lemberg 2012).

Stsenaariumipõhine disain (scenario-based design) – Carroll, 2002.

Stsenaarium – lugu inimestest ja nende tegevusest

Stsenaariumi elemendid:

  • taust, keskkond, kontekst
  • tegelased – õppijad, juhid, töötajad
  • eesmärk – mis on stsenaariumi tegevuse eesmärk (õppida, jagada, luua)
  • tegevused – mida tegelased teevad
  • sündmused
  • objektid – vahendid, ressursid

Enne seda: mis on see, mida ma tahan muuta?

Stsenaariumi tüübid:

  • probleemi stsenaariumid
  • tegevusstsenaariumid
  • informatsioonistsenaariumid
  • interaktsioonistsenaariumid

Personad

  • loodava lahenduse sihtrühm
  • tüüpkasutaja kirjeldused
  • negatiivne persona – kellele ei ole stsenaarium loodud

Kasutatavad tehnoloogiad

Õppimise kontekstis – tehnoloogiad peavad võimaldama jagamist, loomist, reflekteerimist

Tehnoloogiad

  • ülesannete haldamiseks – Trello, iCoworker
  • reflekteerimine – Reflex (audio)
  • teadmuse jagamiseks – Ach So!; HelpseekingTool
  • materjalide kogumiseks ja haldamiseks – Bits and Pieces (mõtestamine), Evernote (kogumine ja jagamine)

 

Tehnoloogiapõhine õpe organisatsioonis

Kursuseprogramm

Aine taust (probleem)

Organisatsioonides:

  • tehnoloogiat kasutatakse info jagamiseks, mitte õppimise ja teadmuse jagamiseks;
  • indiviidi õppimine on pigem formaalne ja leiab aset läbi täiendkoolituse;
  • mitteformaalne õppimine on episoodiline, ei ole üldjuhul planeeritud ja mõtestatud;
  • juhised sageli ülevalt alla, liikmete teadmust ei osata arvesse võtta;
  • teadmus ei ole sageli dokumenteeritud, jagatud ja avatud õppimiseks.

Õppimine leiab aset, kui toimub oluline muutus… (Harri-Augstein & Thomas, 1991)

Bereiter

Enesejuhitud õppimine – seesmiselt reguleeritud ja algatatud protsess. (Knowles)

Organisatsiooni õppimine. Vastastikuses seoses indiviidi õppimisega. Sotsiaalne protsess.

Pädevuspõhine õppimine – teadmised, oskused, hoiakud. Nt kutsestandard.

Mitteformaalne õppimine. Mitteformaalse õppimise väljakutsed.

Õpianalüütika. Tehnoloogia kasutamisest jäävad märgid. Teadlikud (nt pildid Facebookis, ülesanded Moodle’is, blogis jne) ja mitteteadlikud (Moodle’i materjalide vaatamise sagedus). Andmete analüüsimine (ärakasutamine) õppimise toetamiseks.

Õppimisprotsess: koostöös õppimine, pädevuspõhine õppimine, kogemusest õppimine, refleksiooni olulisus õppimises.

Tehnoloogiad klastri õppimise toetamiseks

  • Portfooliopõhised personaalse arengu toetamiseks – kogun, planeerin ja analüüsin, reflekteerin, jagan (valideerimiseks, atesteerimiseks);
  • Pädevuste, normide haldamise toetamiseks – õppimine seotud pädevustega ja tõendusmaterjalidega, pädevusprofiili loomine;
  • Teadmuse loomise ja jagamise toetamiseks.

Vigadest õppimine.

Ülesanne 12.aprilliks 2014.a.

Kaardistus:

  • toimiva ja kasutusel olevad tehnoloogiad õppimise, teadmuse ja info jagamiseks;
  • milliseid praktikaid (konverentsid, koolitused, kohvilauad jne) organisatsioonis esineb?
  • millised kitsaskohti tajutakse tehnoloogiapõhise õppe või info jagamisel?

Mitte ainult vaatlus – küsi, vestle, tee küsimustik jne. Küsimused (esitluses).

Kodune ülesanne

Toimivad ja kasutusel olevad tehnoloogiad õppimise, teadmuse ja info jagamiseks

  • Telefonivõrk – nii laua- kui mobiiltelefonid, lühinumbrid, + kiire ühendus, mobiilse interneti võimalus, – erinevad võimalused (osadel on ja osadel mitte), info puudulikkus asutusesiseselt (puudub nn telefoniraamat)
  • Siseveeb – organisatsioonisisese (üldine ja üksusepõhine) info edastamiseks; võimaldab luua töötaja e-portfoolio ja arenguvestluse ettevalmistava materjali; võimaldab jagada dokumentatsiooni; – dubleerib osaliselt WD-d ja ÕIS-i; piiratud võimalused (nt inimese kuulumine mitmesse üksusesse); arendusjärgus;
  • WebDesktop (WD) – dokumendihaldussüsteem – kõik organisatsiooni dokumendid ja kogu dokumentide liikumine seoses töötajaga. Kokkuvõtlikult iseloomustaks sõnadega – “suur kaos”. – oluliste dokumentide süsteemsus (nt kehtivad korraldused); kas kõik või mitte midagi (osad kirjad meili teel, osad läbi WD);
  • ÕIS – õppeinfosüsteem, kus kogu info tudengite kohta; õppimise koht õppejõududele;
  • Välisveeb – avalik info;
  • ASIO – tunniplaanisüsteem.
  • listid – info edastamiseks.

Praktikad

Igal kolmapäeval administratsioonikoosolek, iga kuu esimene kolmapäev – üldkoosolek, temaatilised ja konkreetse sihtrühma infotunnid (nt õppetöö koordinaatorid), töötajate arenduspäevad (kogu kollektiiv, konkreetne sihtrühm nt õppejõud), koolitused (õppetöö korraldus, kursuseprogramm, ÕIS-i kasutamine), töörühmad (turundus, arendus, rahvusvaheline nädal jne); igapäevane nõustamine ja individuaalsed vestlused.

Kitsaskohad

  • süsteemid ei suhtle omavahel (ÕIS ja ASIO, WD ja siseveeb)
  • infopaljusus
  • info dubleerimine – siseveebis, listi jne
  • ühise aja leidmine – õppimiseks;
  • töötajate motivatsioon (mugavustsoon, “vana aja” igatsus).