Praktikaaruanne

Ülesanne

Mina eesmärgid praktikale olid alljärgnevad:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Esimesed kolm praktika eesmärki olid seotud vaatluspraktikaga, mille käigus tutvusin kahe praktiseeriva haridustehnoloogi tööga – üks neist töötab (vajaduspõhise ettevõtulepinguga) lasteaia ning teine (lasteaiaõpetajaid koolitava) kõrgkooli haridustehnoloogina. Analüüsisin nende tööd ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes töötavate hariustehnoloogidega ning jõudsin järeldusele, et omades soovi antud valdkonnaga tõsisemalt tegeleda ning seda edasi arendada olen ennast arendanud ning pidevalt omandanud uusi oskusi ja teadmisi.

Põhipraktika eesmärgiks oli saada praktiline töökogemus töötamaks haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid. Kuna praktika sooritamine toimus paralleelselt põhitööga, siis ei saa öelda, et oleksin saanud kogemuse töötamaks haridustehnoloogina. Vähemalt mitte sellist kogemust, nagu ma ette kujutasin. Nagu vaatluspraktikal jagas oma unistusi lasteaias tegutsev haridustehnoloog, nii on ka minu soov näha haridustehnoloogi lasteaias koosseisulise ametikohana, olles nii alati õpetajatele kättesaadav. Sellisena kujutasin ette ka oma praktikat, kuid põhipraktika käigus adusin, et haridustehnoloog lasteaias tähendaks lasteaiaõpetajate mõttemallide muutmist ning see on pikaajalisem protsess, kui praegune praktika seda võimaldas. Takistusteks said ajanappus, õpetajate olemasolevad plaanid (mida ei soovitud muuta) ja hirm uuenduste ees.

Aga põhipraktika sisse mahtus rida erinevaid tegevusi – uue tehnoloogia kasutamise juhendamine, õpetajate nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, animatsioonide loomine, mõned lisategevused ning perioodilised eneseanalüüsid. Lisaks saab praktikaga siduda ka kohtumine lasteaiaõpetajate koolituse teemadel haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks ning üliõpilaste juhendamine (grupikoolitus veebipõhiste andmebaaside kasutamiseks).

Praktika viimase eesmärgi täitumiseks viisin läbi pilootuurimuse, et analüüsida magistritöö raames uurimisandmete kogumiseks koostatud küsimustiku sobivust ning viia lähtuvalt tagasisidest siise täiendused ja muudatused.

Väga raske on eristada neid tegevusi, mis põhipraktika käigus kõige enam õnnestusid ja mis ebaõnnestusid. Üldjoontes jäin kõikige tehtud tegevustega väga rahule, pigem oleksin tahtnud teha veel rohkem ja süsteemsemalt ning jõuda ka lastega tehtavate animatsioonide valmimiseni.

Õppisin praktika käigus, et oluline ei ole haridustehnoloogi, vaid õpetajate  valmisolek ja oskused kasutada IKT-d õppeprotsessis. Ja seal ei ole vahet, kas tegemist on kõrgkooli õppejõu, lasteaia õpetajaks õppiva või juba töötava lasteaia õpetajaga. Oluline on mõttemudelite muutumine, avatus uuendustele ja hoiakute muutumine. Vastasel juhul jääb õppeprotsess lasteaias traditsiooniliseks ning IKT võimalused (vaatamata vahendite olemasolule) kasutamata.

Kui analüüsin enda arengut praktika käigus, siis praktika alguses olin äärmiselt optimistlik nii enda senise tegevuse kui ka oskuste osas, alustasin entusiastlikult praktika ülesannetega ning õpetajate nõustamisega ning jõudsin praktika lõpuks arusaamisele, et minu plaanid olid liialt mahukad ja aeganõudvad. Kui analüüsin oma teostatud praktikat ning läbiviidavat uurimistööd (magistritöö), siis aina enam mõtlen, et väga suur on vajadus õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisele ning eriliselt on vaja rõhku panna didaktikaõppejõudude koolitusele. Lasteaia õpetaja (või üldse õpetaja) võib ju osata erinevaid IKT vahendeid kasutada, aga kas ta oskab neid rakendada ja kasutada ka õppeprotsessis ning oma tegevust eesmärgistada. Haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine peab olema kõrgkooli õppekavades ainedidaktika kursustesse lõimitud.

Kokkuvõttes jäin praktikaga rahule – parem pool muna kui tühi koor…

 

Praktika viimased tegevused

Praktika põhiülesanded said küll tehtud detsembri alguseks, kuid loen praktika tegevusteks ka kahte lisategevust:

  • 3.detsembril toimunud kohtumist, kus aruteluks lasteaiaõpetajate täienduskoolituse edasised suunad haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks.
  • pilootuurimus magistritöö raames ja uurimisinstrumentide analüüs (küsitlus).

3.detsembril toimunud kohtumisel osalesid HITSA esindajad ning lasteaiaõpetajate koolitajad nii taseme- kui täienduskoolituses ja praktikud (tegevõpetajad). Arutelu all olid seni Tiigrihüppe programmi all lasteaiaõpetajatele mõeldud ja lasteaia õppeprotsessis IKT rakendamisele suunatud koolituste sisu ja edasised arengud. Päev oli pikk (9-16), aga sisutihe. Arutasime, millised võiksid olla HITSA prioriteedid lasteaiaõpetajate koolitamises (sihtrühm, teemad, ulatus, maht jne) 2014.aastal (ESF ühe rahastamisperioodi lõpu ja teise alguse vahelise perioodi valguses), töötasime läbi seni läbiviidud koolituste õppekavad ja tegime soovitusi õppekavade arenduseks ning “unistasime suurelt”.

Päev oli väga töine, kuid igati kasulik ja praktiline. Eriline rõõm oli näha praktikute-tegevõpetajate huvi ja soovi IKT rakendamiseks õppeprotsessi ning soov oma oskusi ja teadmisi täiendada.

Koostasin küsimustiku oma magistritöö raames uurimuse läbiviimiseks ning piloteerisin seda. Küsimustik on mõeldud lasteaiaõpetajatele, et selgitada välja  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks. Koostasin struktureeritud online-küsimustiku, milles on 14 küsimust. Edastasin küsimustiku täitmiseks praktikalasteaeda ning palusin tagasisidet küsimustiku täitmisele ning küsimuste arusaadavusele.

Õpetajate jaoks oli küsimustiku täitmine loogiline ja arusaadav. Iseenda jaoks jääb hetkel midagi veel puudu… Vaja juhendajaga konsulteerida :).

Lisaks

… võib praktika alla liigitada haridustehnoloogilistel teemadel uurimistööd koostavate üliõpilaste juhendamise. Eelmise nädala sisse mahtus kohtumine koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala II kursuse 6 päevaõppe tudengiga, kes plaanivad oma uurimistöid teemal IKT rakendamine lasteaia õppeprotsessis (IKT vahendite kasutamine, animatsiooni võimalused ja lõimimine õppe-kasvatusvaldkondadega, veebipõhiste õppemängude kasutamine, GPS-kunsti võimalused, arvuti(mängud) ja lapse hirm, puutetundlike tahvlite kasutamine lasteaia õppeprotsessis). Kohtumise (grupikoolituse) teemaks oli allikate otsing – Google Scholar, Mendeley ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaasid. Juhendasin üliõpilasi eelpoolnimetatud andmebaaside kasutamisel, sobivate märksõnade valimisel ning oma uurimuse raames sobivate allikate leidmisel.

 

Eneseanalüüs 1.12.2013

Praktikategevuste kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Ametlikult viimasesse põhipraktika perioodi mahtus animatsiooni montaažiks vajaliku programmi Windows Movie Maker kasutusjuhendi täiendamine, animatsioonide pildistamise juhendamine ning valminud animatsioonide montaaž ja helindamine. .

MIS SIIS… (SO WHAT)

Tehtud tegevused annavad õpetajatele kindluse asuda animatsioonide loomisele koos lastega. Nende sõnul vajavad nad minu abi ja toetust ka lastega animatsiooni loomisel. Leppisime kokku, et nad alustavad iseseisvalt ning annavad mulle edusammudest ja muredest tagasisidet ning vajadusel olen nende jaoks olemas.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgnevalt seisab õpetajatel ees animatsiooni loomine lastega, mille tulemused kahjuks praktika sisse ei mahu…

Minu jaoks mahub põhipraktika sisse veel magistritöö uurimisinstrumentide piloteerimine ja analüüs…

 

Keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutusjuhendi koostamine, rakendamine ja selle evalvatsioon

Ülesanne

Põhipraktika viimane ülesanne võttis oodatust rohkem aega (ülesanne koosnes mitmest tegevusest ja päevast ning vahele mahtus ka väike puhkus :)).

Põhipraktika kolmandaks ülesandeks koostasin kõigepealt juhendi programmile Windows Movie Maker. Tegemist on vabavaralise pildi- ja videotöötlustarkvaraga, mis on eestikeelne ning lihtne kasutada.

Windows Movie Maker – kasutusjuhend

Olen eelnevalt ise kasutanud ning õpetanud ka õpetajaid kasutama Movie Makerit pildiesitluste koostamiseks. Nüüd täiendasin juhendit, et seda kasutada animatsiooni loomiseks.

Järgmiseks sammuks oli koos õpetajatega animatsioonide loomine. Katsetasime nii piksillatsiooni, ümar- kui lamenukkfilmide loomist. Kui esialgu oli plaanis kohe koos lastega pildistama hakata, siis õpetajate palvel tegime esimesed katsetused ainult õpetajatega – enne lastega tööleasumist on hea mõningast kogemust omada.

Üks valminud film.

Kuna ülesandeks oli õppedisaini loomisel lähtuda mõnest õppedisaini mudelist, siis valisin ADDIE mudeli. Addie-mudeli sammud:

Analyse (vajaduste analüüs) – analüüsisime vajadusi koos õpetajatega juba põhipraktika eelnevates ülesannetes ning analüüsis selgusid edasised sammud ja ülesanded.

Design (kavandamine) – kavandamisprotsess toimus põhipraktika teise ülesande raames.

Develope (arendamine) – nüüdses protsessi täiendasin programmi kasutusjuhendist.

Implement (rakendamine) – õpetajad kasutasid programmi kasutusjuhendit animatsiooni loomiseks (montaažiprotsessis).

Evaluate (hindamine)

Hindamiseks kasutasin Donalt Kirkpatricku evalvatsiooni tasandeid:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside – õpetajate tagasiside animatsioonide loomisele oli väga positiivne. Kui enne animatsioonide katsetamist oli valdav emotsioon hirm (kuidas ma hakkama saan), siis esimesed katsetused (eriti piksillatsioonis) tekitasid kindlustunde, et saadakse hakkama. Kui algselt plaanis animatsiooni loomisel koos lastega osaleda kaks õpetajat, siis animatsiooni loomist katsetama tuli 5 õpetajat.
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus – tulemus olid igati asjakohased. Õpetajate tagasiside põhjal võib öelda, et kasutusjuhend on kasutuskõlbulik ja toetas õpetajaid montažiprotsessis.
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus – järgmiseks sammuks on nüüd animatsiooni loomine koostöös lastega. Nii et minu praktika jätkub…
  4. Tulemused: tõhusam töö – õpetajate arvamus oli, et animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on vaieldamatult tõhusam töö. Oluline on vaid läbi mõelda, kuidas seda erinevate õppe-kasvatustegevuse valdkondadega siduda ning kuidas animatsiooni loomist eesmärgistada.

Kui analüüsida animatsiooni loomise protsessis kasutatud nõustamistehnikaid, siis kasutust leidsid:

  • grupikoolitus – osales 5 õpetajat ning valmis 3 lühikest animatsiooni. Kaks neist on hetkel alles montaažiprotsessis, kuna animatsiooni loomine on aeganõudev protsess (1 sekund 24 kaadrit). Selleks, et valmiks animatsioon, mida saab ka vaadata (pealkirja ja tiitrite vahel on rohkem kui 10 sekundit :)), kulus kahest koolituspäevast üks täielikult ja teine pea kogu mahus pildistamisele;
  • individuaalkonsultatsioon – lisaks sai individuaalselt nõustatud ühte õpetajat, kes proovis ise ka kodus animatsiooni teha ning vajas nõustamist montaažiprotsessis;
  • näidismaterjalid – valmis programmi Windows Movie Maker kasutusjuhend.

Lisaks juhendasin praktika käigus ka lasteaia direktorit videotöötluses, kus ta kasutas samuti Movie Makeri juhendit.

 

Nõustamistehnikad

Ülesanne

Põhipraktika käigus on seni leidnud kasutamist järgmised nõustamistehnikad:

  • kahe õpetaja juhendamine (sisendi andmine, koolitamine) õppeklassis (grupikoolitus arvutiklassis) –  koolituse sisuks oli animatsiooniga tutvumine –  animatsiooni ajalugu, sisu ning loomise põhimõtted ja tehnoloogiad (pildistamine, montaaž, helindamine jne). Tegemist ei olnud probleemipõhise, vaid vajaduspõhise nõustamisega, et õpetajad saaksid animatsioone koos lastega luua. Selleks koostasin õppematerjalid (esitlus) koos näidismaterjalidega (lühianimatsioonid). Juhendamine õnnestus ning õpetajad asusid järgmise ülesande juurde.
  • E-maili teel nõustamine – õpetajatel on tekkinud erinevad küsimused animatsiooni loomise ettevalmistamisel (millised  tegevused (lendamine, kadumine jne) on võimalikud, kui põhjalik peab olema animatsiooni loomise tegevuskava jne) ning e-maili teel suhtlemine on ajalises mõttes parim lahendus (õpetaja kirjutab sobival ajal, mina vastan sobival ajal).
  • Näidistunnid/materjalid – kõigepealt koolituspäeva jaoks õppematerjalide valmistamine (neid kasutatavad õpetajad järgnevates tegevustes lastega) ning näidisanimatsioonide valimine (enda, üliõpilaste ja koos lastega tehtute hulgast valimine).

Kuna praktika veel jätkub, siis kindlasti lisandub uusi nõustamistehnikaid (nt laste juhendamine, individuaalkonsulatsioonid jne).

Eneseanalüüs 27.10.2013

Ülesanne

Tutvusin Ingrid Maadvere poolt loetletud nõustamistehnikatega juba vaatluspraktika raames ning analüüsisin nende kasutamist kahe haridustehnoloogi (kõrgkooli ja lasteaia) poolt. Kuna ise haridustehnoloogina ei tööta, siis analüüsin erinevate nõustamistehnikate varasemat kasutamist minu enda poolt.

  1. Grupikoolitus arvutiklassis – grupikoolituse uute tehnoloogiate ja keskkondade kasutamisel olen läbi viinud nii õppealajuhatajana lasteaias kui ka tulevastele lasteaiaõpetajatele aine Arvuti lasteaias raames. Lasteaia õpetajatele olen viinud grupikoolitusi läbi väikestes rühmades lähtuvalt lasteaia võimalustest. Grupikoolituste maksimaalne suurus oli 6 inimest, kuna metoodilises kabinetis oli 3 arvutit ning osad õpetajad kasutasid oma sülearvuteid. Koolituste teemadeks olid – loodusõpetuse materjalid veebis, piltide otsimine ja töötlemine, esitluste koostamine (PowerPoint, Movie Maker), SMART-tahvli kasutamine, eelkooliealistele mõeldud õppeprogrammid. Tulevastele lasteaiaõpetajatele on erinevaid grupikoolitusi tehtud mitme aasta vältel. Viimasel kahel aastal on aine toimunud e-õppena ning mõnede kontakttundidena (põhjuseks õppijate suurem iseseisvuse ning erinevate tulemuste saavutamine).
  2. Ekspertide kaasamine – eksperdi kaasamist kasutasin SMART-tahvli kasutuselevõtmisel, kus kõigepealt koolitas meid ekspert (osalesin koos õpetajatega) ning hiljem koolitasin õpetajaid juba ise.
  3. Individuaalkonsultatsioon – tõenäoliselt kõige enam kasutust leidev nõustamistehnika. Individuaalse nõustamise puhul on teemade ring äärmiselt lai ning olulised märksõnad on minu jaoks – kannatlikkus (ühel ja samal teemal korduv juhendamine-nõustamine) ja “lase ise teha” (lihtne on ise kiiresti-kiiresti ära teha, aga tulemused jäävad tulemata). Olen andnud individuaalkonsultatsioone ka telefoni teel – õpetaja helistab töövälisel ajal, kui nt arvuti kasutamisel tekivad probleemid. Kuidas toimin, kui ise samal ajal arvutis ei ole – panen silmad kinni ja püüan samm-sammult vajalikke tegevusi kirjeldada. Enamjaolt õnnestub :).
  4. E-maili teel nõustamine – sisuks on olnud eelkõige kasulike ja põnevate materjalide jagamine, juhendite edastamine, küsimustele vastamine.
  5. Näidistunnid/materjalid – siia alla võib lugeda erinevad õppetegevused, mida olen lasteaias teinud lastele, kus lastel on võimalus kasutada erinevaid eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme (Minu esimesed avastused looduses, Virbits, Alguse Asi, Sebran jm) ja veebimaterjale (muusika loomine, õppemängud jm). Samuti animatsiooni loomise juhendamine. Ning kindlasti kuuluvad selle nõustamistehnika alla erinevad juhendmaterjalid, mis toetavad tehnoloogia rakendamist.
  6. Õpilaste nõustamine – otseselt eelkooliealisi lapsi nõustama ei ole pidanud (kui just animatsiooni loomisel õpetaja juhendamisel). Pigem on läbiviidud õppetegevuste käigus tekkinud lastele õppeprogrammide osas küsimusi, mis on jooksvalt vastuse leidnud. Samas olen kogenud situatsioone, kus lapsed on nõustanud õpetajat – juhendanud arvutis piltide vaatamisel, materjalide otsimisel jne.
  7. Järjepidev nõustamine – kordamine, kordamine, kordamine – see on edu võti tehnoloogia rakendamisel.
  8. Organisatsiooniväline nõustamine – oma kogemuste jagamine (tegevõpetajate nõustamine ja koolitamine ning tulevaste õpetajate koolitamine) on muutunud lahutamatuks osaks minu tegevusest. Nii et olen läbi viinud erinevaid täienduskoolitusi erinevates lasteaedades üle eesti, osalenud temaatiliste konverentside ja teemapäevade organiseerimisel, kirjutanud mõned artiklid ning osalen k.a. detsembris IKT-alaste lasteaiaõpetajate täienduskoolituste kavandamise koosolekul.

 

Tehnoloogia kasutamine

Ülesanne

Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada lasteaia õpetajaid  IKT rakendamisel tegevustes lastega. Uue õpikeskkonna või tehnoloogia kasutamiseks õppetöös valisime koos praktikalasteaia õpetajatega välja animatsiooni loomise. Animatsiooni loomise nõusoleku andsid kaks õpetajat, kes töötavad 6-7aastaste lastega (koolieelikud).

Kui esimesel põhipraktika nädalal arutasime õpetajatega animatsiooni loomiseks vajalikud tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö, siis teisel nädalal (kuni 22.10) valmistasin ette sissejuhatava materjali õpetajatele animatsiooni ajaloost, sisust ja loomise põhimõtetest. Vestlesime õpetajate animatsiooni liikidest ning animatsiooni loomise tehnikatest. Arutlesime, milliseid animasiooni liike on koos lastega võimalik teha ning milline on vajalik eeltöö lastega.

Õpetajate valikul olid olulised faktorid õpetajate nõus- ja valmisolek uue tehnoloogia kasutamiseks ning kuna eesmärkon rakendada IKT lasteaia õppeprotsessis, siis on oluline ka valitud tehnoloogia rakendamise võimalus lähtuvalt laste vanusest. Nõusoleku andnud õpetaja Marjul on eelnev kogemus animatsiooni loomiseks (piksillatsioon), siis nüüd on tema eesmärk liita animatsiooni loomisel erinevad liigid. Õpetaja Merilin on noor õpetaja, kes julgeb ja tahab proovida erinevaid võimalusi õppetegevuste läbiviimiseks.

Kuna mul on eelnevad kogemused animatsiooni loomiseks koos lastega (kahe õpetaja ja õpetaja-abi juhendamine koolieelikute rühmaga piksillatsiooni tegemisel), siis oskasin ka õpetajaid suunata võimalustele ning kitsaskohtadele.

Analüüsisime koos õpetajatega animatsiooni loomise seost koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade eesmärkide ja eeldatavate tulemustega ning leidsime ühise arutelu tulemusena, et animatsiooni loomise käigus on võimalik suurepäraselt  lõimida erinevad valdkonnad.

Selleks, et õpetajad saaksid animatsiooni loomise planeerida õppetegevuseks, jäi nende ülesandeks tutvustada animatsiooni põhimõtteid rühma lastele. Kasutada on neil selleks õppematerjalid (PowerPoint esitlus ja aniatsiooni erinevate liikide näidised). Seejärel panevad õpetajad koos lastega paika animatsiooni teema, sisu, laste tegevused animatsioonis (piksillatsiooni puhul) ja animatsiooni loomisel ning ajakava.

Õpetajad analüüsisid ka võimalike ohte ja takistusi animatsiooni loomisel ning selleks olid:

  • aeg – oskus planeerida animeeritavad tegevused nii, et animatsiooni loomise protsess ei muutuks liialt mahukaks (laste huvi raugemine) ning et jõuaks ka tulemuseni (laste põnevus – mis me valmis saime)
  • oskused – pildistamise protsessis laste juhendamine ja suunamine; montaaž jne
  • tehnika – fotokaamera kasutamine laste poolt, piltide kvaliteet, väärtuslik tehnika ja oht selle purunemisele.

MIS NÜÜD EDASI… 

Järgmise sammuna seisab ees õpetajate nõustamine  animatsiooni loomise sissejuhatavas osas (ettevalmistustöö lastega), esimesed pildistamised ning juhendite loomine montaažiks.

Kuna animatsiooni loomine koostöös lastega on mahukas ettevõtmine ning põhineb projektõppel (pikemaajalised tegevused, määratletud vajadus, eesmärk, sammud eesmärgi saavutamiseks, teostus, kokkuvõte), siis seadsime õpetajate eesmärgiks jõuda minu praktika käigus esimeste tulemusteni ning lõpptulemuse aega ei määranud. Oluline oli ka kokkulepe, et kogu animatsiooni loomise protsessis olen neile toeks nii tehnoloogiliste vahendite kasutamisel, juhendite loomisel kui ka töös lastega.

 

Eneseanalüüs 13.10.13

Ülesanne

Praktikategevuse kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Esimesse põhipraktika nädala sisse mahtus põhipraktika sisu ja korralduse paikapanek ning kokkuleppimine. Leppisin kokku lasteaia õpetajatega, kellel on soov ja valmisolek tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks õppeprotsessis, põhipraktika raames tehtavad tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö (tarkvara installeerimine, vajalikud juhendid, õpetaja eeltöö jne).

MIS SIIS… (SO WHAT)

Selle nädala tegevused annavad eelduse põhipraktika edukaks sooritamiseks. Kokkulepete saavutamine erinevate tegevuste läbiviimiseks on vajalik, et nii mul endal kui ka õpetajatel oleks piisav aeg tegevused ette valmistada. Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada õpetajat IKT rakendamisel tegevustes lastega.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgmiseks on vajalik valmis saada vajalikud juhendid erineva riist- ja tarkvara kasutamiseks ning seejärel ootavad ees juba praktilised tegevused lasteaias.

 

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne

Kuidas hindan ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Kuigi mul puudub haridustehnoloogi ametikohal töötamise kogemus, analüüsin oma senist tegevust ja haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga.

Olen oma senises töös (lasteaia õpetaja, lasteaia õppealajuhataja, õppejõud) täitnud erinevaid haridustehnoloogilisi ülesandeid.

Lasteaias (õpetajana ja õppealajuhatajana, eriti viimasena) olin sageli just see inimene, kes nõustas ja koolitas. Minu eestvedamisel kasutati erinevaid tehnoloogilisi vahendeid lasteaia õppeprotsessis (eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, õppematerjalide sh töölehtede loomine, animatsioonide loomine, esitlused (ppt, movie maker jm) jne). Samuti olen koolitanud nii individuaalselt kui grupikoolitustel lasteaiaõpetajaid. Kogemus on ka järjepideva nõustamise-koolitamisega (lasteaiaõpetajatele: piltide otsimine veebist piltide töötlemine → piltide kasutamine PowerPoint esitluses → esitluse loomine programmiga Windows Movie Maker). Suunasin õpetajaid erinevate veebikeskkondade kasutamisele, toetasin tehniliste vahendite kasutamisel (arvuti, fotoaparaat, puutetundlik tahvel).

Kõike sedasama pakun ka üliõpilastele õppejõuna – loen tulevastele lasteaiaõpetajatele juba mitmendat aastat ainet Arvuti lasteaias (kuidas kasutada arvuti ja interneti võimalusi lasteaia õppeprotsessis, kaasnevad ka teiste tehniliste vahendite (nt fotoaparaat) kasutamise nõustamine). Sellest aastast suureneb TLÜ PS koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavas haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist toetavate ainete osakaal märgatavalt ning nende ainete hulgas on nii mõnigi minu loetav.

Lisaks on tulevaste lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine minu eesmärk ka läbivalt teistes ainekursustes. Need ained, mida ise loen (Mäng ja lapse areng, Uurimisseminar jne), sisaldavad üliõpilaste jaoks erinevaid tehnoloogiliste vahendite kasutamist nõudvaid ülesandeid.

Kui analüüsin eelpraktikal kogetut ja enda senist tegevust, siis hindan enda tegevust, teadmisi, oskusi ja kogemusi ning haridustehnoloogilisi pädevusi oma tegevusvaldkonnas (alusharidus ja õpetajate koolitus) üsna kõrgelt. Ning hetkel püsib kõrgel minu soov antud valdkonda edasi arendada ning leida selleks uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi.

 

Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne

Vaatluspraktika ülesande täitmiseks vaatlesin, vestlesin ja analüüsin kahe haridustehnoloogi tegevust.

Haridustehnoloog kõrgkoolis – panus õppekava rakendamisse

Vaatluspraktika eesmärk:

  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega).

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Haridustehnoloogi ülesanneteks on kõrgkoolis tehniliste vahendite haldus ja selle koordineerimine; õppejõudude nõustamine ja toetamine tehniliste vahendite ja õpikeskkondade kasutamisel ja e-kursuste loomisel; õppijate toetamine õpisüsteemide ja -keskkondade kasutamisel; välis- ja siseveebi haldus; postiloendite haldamine. Haridustehnoloogi tööd analüüsides võib öelda, et eelkõige on tema töö õppejõudude nõustamine ja toetamine ning minimaalne tema panus õppekavade sisulisse rakendumisse. Senise kogemusena on eelkõige tulnud toetada õppejõudusid e-kursuste ja õpiobjektide loomisel, aidata luua erinevaid teste (eksamiteks, kontrolltöödeks) ning viia läbi individuaalseid nõustamisi õpisüsteemide kasutamiseks.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös kasutab antud kõrgkooli haridustehnoloog järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme: Moodle, Weebly, WordPress, exeLearning, viimasel ajal ka Google Sites. Eelkõige kasutatakse neid e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks ning nende kasutamist mõjutavad õppejõud.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Vaatluspraktika käigus analüüsisin haridustehnoloogiga läbiviidud vestluse tulemusena kasutatavaid nõustamistehnikaid. Kõige enam leiavad kasutamist individuaalkonsultatsioonid ning e-maili teel nõustamine. Analüüsi tulemusena leidis haridustehnoloog, et rohkem peaks läbi viima grupikoolitusi, kuna sama teema osas tuleb läbi viia korduvalt individuaalkonsultatsioone ning see vähendaks koormust ja suurendaks konsultatsioonide kasutegurit. Mõnel juhul on leidnud kasutust ka ekspertide kaasamine (TLÜ e-õppekeskus), kes toetavad e-kursuste ja õpiobjektidega seonduvalt (esitluste ülekanded, tehnilised lahendused jne).

Oma tööd analüüsides leidis haridustehnoloog, et enam peaks keskenduma grupikoolitustele ning erinevate juhendmaterjalide väljatöötamisele. Samuti on haridustehnoloogi isiklik soov enam nõustada üliõpilasi.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena tõi haridustehnoloog välja õppejõudude toetamise ja motiveerimise e-kursuste, e-toe ja õpiobjektide loomiseks ning koolituste korraldamise õppejõududele ja vajadusel ka üliõpilastele (õpikeskkondade ja õpisüsteemide kasutamine).

Haridustehnoloog lasteaias

Vaatluspraktika eesmärk: 

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust.

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Lasteaedades ei ole haridustehnolooge, kui on üksikud lasteaiad, kus on IT-toe ametikoht väikse koormusega ning see inimene täidab ka haridustehnoloogi ülesandeid. Mina külastasin Laagri Lasteaia IT-tuge (täidab ka haridustehnoloogisi ülesandeid vajaduspõhise käsunduslepinguga). Haridustehnoloogi täidab lasteaias kõiki nimetatud ülesandeid – on projektide läbiviija, infojuht, nõustaja ja koolitaja.

Haridustehnoloogi põhimõtteks on – teen ühe korra koos õpetajatega läbi ning edasi teevad nad juba ise – haridustehnoloogilt õpetajale õpetajalt teisele õpetajale. Oskused ja teadmised omandanud õpetaja teeb avatud õppetegevuse, kus jagab oma kogemusi, õnnestumisi ja soovitusi teistele õpetajatele.

Näiteks projektid. Haridustehnoloogi eestvedamisel toimusid esmakordselt vahendiline meediakasvatuse projekt ning animatsiooni projekt. Animatsiooni loomises tehti ühiselt valmis lamenukkfilm ning seejärel katsetasid õpetajad iseseisevalt ümarnukkfilmi.

Oluliseks haridustehnoloogi tööülesandeks on nii koolitamine kui ka nõustamine meili teel, individuaalselt ja grupis kohapeal. Samuti on haridustehnoloogi ülesandeks veebihaldus, milles ta hetkel koolitab välja ühte õpetajat ja ühte õpetaja-abi eemärgiga anda ülesanne edasi.

Erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamise koolitused toimuvad vastavalt vajadusele.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös suunab ja koolitab lasteaia haridustehnoloog õpetajaid kasutama järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme:

  • vahendid – internetiühendusega sülearvutid, videokaamera, rühmades olevad fotoaparaadid, koopiamasin, dataprojektor, televiisor, dvd- ja vhs-mängija, diktofon, kõlarid.
  • õpikeskkonnad – otseselt eelkooliealistele lastele mõeldud õpikeskkondi ei kasutata; pigem kasutatakse õppematerjali otsimiseks ja kasutamiseks veebis olemasolevat).
  • süsteemid – välisveeb, siseveeb (on olemas, kuid leiab vähest kasutust oskuste õpetajate puudumise tõttu).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lasteaias leiab eelkõige kasutamist veebis olemasoleva materjal, uute veebipõhiste õppematerjalide loomist toimub vähe ning eelkõige kasutatakse ja õpitakse kasutama tehnoloogilisi vahendeid.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Kõige enam leiavad kasutamist individuaalne ja grupinõustamine. Koolitused toimuvad väikestes gruppides, kuna eelkõige tegemist tehnilise nõustamisega. Kasutatud on ka meili ja telefoni teel nõustamist. Samuti on kaasatud eksperte (ekspertkoolitaja, IT-tugi). Koostatud on erinevaid juhendmaterjale ja projektide kavandeid. Toimunud on ka järjepidev nõustamine (nt Wordi teisipäevakud). Viimane süsteem toimub väga hästi, aga on leidnud vähest rakendamist, kuna haridustehnoloogi ametikohta lasteaias ei ole ning see seab haridustehnoloogi ülesandeid täitvale inimesele ajapiirangud.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena näeb haridustehnoloogi ülesandeid täitev inimene järgmisi võimalusi:

  • lasteaeda kasvõi 0,2 koormusega haridustehnoloogi ametikoha loomist;
  • erinevate projektide kirjutamine, et parendada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt tehnoloogilist baasi ning viia läbi koolitusi;
  • erinevate jätkukoolituste korraldamine (lastele, personalile,lapsevanematele); koolitustel kujunevad oskused ning tekib arusaam vajadusest.

Uurisin haridustehnoloogilist ka tema arvamust, et kuidas on tema arvates olukord – lasteaia tehnoloogiline baas ja õpetajate oskused vs õpetajate koolituse õppekavad. Lasteaia haridustehnoloogi sõnul on teadmiste poolelt (kuidas teha) õpetajate koolitus ees, samas õppekava rakendumisse jõuab tehnoloogia kasutamine vähesel määral. Samas kui lasteaedades on juba arvestatav tehnoloogiliste vahendite baas, kuid õpetajatel puuduvad teadmised ja oskused neid kasutada.