Teiste kõrgkoolide kursuseprogrammid

Otsisin kursuseprogramme, mis toetaksid lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist õpetajakoolituses tasemeõppe I astmes.

Leidsin Tallinna Ülikoolist aine Haridustehnoloogia (KAK6003), kuid õppekavas Alushariduse pedagoog seda ei ole.

Tartu Ülikoolis on aine Infotehnoloogia kasutamine alushariduses ning selle osas kaks erinevat ainekava:

Nüüd seisab ees leitu võrdlemine oma kursuseprogrammiga :).

Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Kodutöö lähteülesanne minu jaoks äärmiselt keeruline, kuna mul ei ole olnud ühtegi informaatikaõpetajat. Uurisin oma põhi- ja keskkooli, aga ka kõrgkooli (rakenduskõrgharidus Tallinna Pedagoogilisest Seminarist ja magistrikraad hariduse juhtimises Tallinna Ülikoolist) lõputunnistusi/diplomeid ning leidsin sobivate ainetena rakenduskõrghariduse õppekavast Arvutiõpe (maht 1 AP, õppejõud M. Liin) ning magistriõppekavast aine Haridustehnoloogia (maht 3 AP, õppejõud S. Klaos).

Pean kurvastusega tõdema, et erilisi mälestusi ainetest, õppejõududest ja õpitust ei ole. Ei positiivseid ega ka negatiivseid.

Lisaks olen osalenud erinevatel koolitustel oma haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks. Nendel koolitustel olen õppinud väga palju ning koolitajad on olnud suurepärasel tasemel. Nende eeskujust lähtuvalt olen üles ehitanud ka kursuse Arvuti lasteaias õpetamise TLÜ Pedagoogilises Seminaris tulevastele lasteaiaõpetajatele. Ning kodutööna analüüsingi ennast (informaatika)õpetajana lähtudes kursusekavast, kursuse ülesehitusest ja üliõpilaste tagasisidest.

Kursuse ülesehitus

  • kursus toimub e-õppena Moodle’i keskkonnas;
  • kursusel toimub sissejuhatav loeng, kus tutvustan kursuse sisu, ülesandeid, tähtaegu, ülesehitust;
  • kursuse jaoks olen koostanud rea õppematerjale;
  • kursuse jooksul teen konsultatsioone (päevaõpe) läbitud teemade osas;
  • kursus lõppeb üliõpilaste tagasisidega kursuse sisule ja ülesehitusele.

Üliõpilaste tagasiside

2012/2013 õppeaasta sügissemestril osales kursusel Arvuti lasteaias 94 üliõpilast (deklareerinute arv), kellest aine läbis 82 üliõpilast (mitteilmunud 4, mittearvestatud 8). TLÜ õis-is andis kursusele tagasisidet 86 üliõpilast. Kursuse keskmine hinne oli 4,51.

Üliõpilaste tagasiside põhjal toon välja parendamist vajavad valdkonnad:

  • kontakttundide arvu suurendamine – vajalik eriti kaugõppijate puhul, kuna nende seas ka eakamaid inimesi, kelle arvutikasutamise oskused vajavad enam toetamist;
  • aines osalejate arvu piiramine – e-õppes 94 inimesele sisulise tagasiside andmine on ülejõu käiv, eriti kui tegemist ei ole ainukese kursusega;
  • tagasiside – leida toimiv sisuline tagasisidesüsteem kursusel tehtavatele iseseisvatele töödele;
  • suurendada kursuse mahtu või vähendada iseseisvate tööde mahtu.

Nii et arenemisruumi on… :)

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • informaatika kui läbiv teema tähendab koolikultuuris seda, et vastutus on jagatud – seega ei vastutagi nagu keegi. Aineõpetajate võimalused (aeg, oskused jne) tihedas ainekavas leida aega informaatika alusoskuste õpetamiseks, et arvutit õppeprotsessis kasutada, on minimaalsed. Kohustusliku ainena tuleb koolis luua võimalused pädevuste omandamiseks, mis on eelduseks lastele järgnevatele informaatikaga seotud ainetele;
  • infoühiskonna kiire areng, selle valdkonna riiklik prioriteetsus ning riikliku õppekava üldpädevusnõuded seavad ka õppijale teatud kohustused oskuste ja õpitulemuste osas, mida informaatika  kohustuslikkus võimaldab saavutada;
  • põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud informaatika sisu 6.klassile on aluseks 8.klassi ainesisule ning need omakorda gümnaasiumi astme ainekursustele. Kohustuslikkus võimaldab põhikooli lõpetajatele ühtsed pädevused ning see võimaldab õpilaste mobiilsust põhikooli lõpetamisel.

Kolm vastu-argumenti:

Vastuargumendid sõnastasin loengus arutelus tõstatatud teemade põhjal.

  • informaatika õpetus jääb ainult informaatika õpetaja ülesandeks ning selles aines omandatud oskused jäävad unarusse. Kui informaatika on läbiv teema, siis on omandatavad pädevused võimalik jagada (hea õppealajuhataja korral :)) aineõpetajate vahel ning õpilasel tekivad nende praktilise rakendamise oskus;
  • koolil võimalus valida, millise suuna nad valivad ning kuidas nad informaatika kui aine üles ehitavad (millal mida õpetatakse, mis on oluline);
  • koolid peavad leidma kompromisse – millised ained valida, millistest ainetest loobuda;
  • kohustuslikkus tähendab – koolidel peavad olema tagatud võimalused informaatika õpetamiseks – lisaks ainekavale ja õpikule riist- ja tarkvara ning kvalifitseeritud informaatika õpetajad.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pooldan informaatika kohustuslikkust. Põhjendused selleks on pooltargumentides. Oma kogemus (põhikooli lõpetanud tütred) ütleb, et arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad just selles suhtes, mis puudutab arvuti kasutamist töövahendina. Sotsiaalmeedia on teine teema…

Arvan, et täiesti teine teema on rakendamine. Informaatika aines 6.klassis (kohustuslikus) omandatud alusoskused peavad leidma rakendamist järgnevatel aastatel ja teistes ainetes. Alusoskuste saavutamine ei tähenda, et see leiab rakendamist, kui selleks õppeprotsessis võimalusi ei ole.

Mulle meeldib Katriini mõte, et informaatika õpetajate õppekava (informaatika õpetaja magistriõppe õppekavas alustas sel aastal 6 õppijat, meie loengus oli täna neist 3!!!) ei ole atraktiivne, kuna informaatika kui aine ei ole õppekavas kohustuslik.

Vastuargumendina toodud kvalifitseeritud õpetajate vähesus tekitab küsimuse -kvalifikatsioonile vastav õpetaja – kas see tähendab diplomit või pedagoogilist võimekust ning vajalikku kompetentsust?

Meie senise süsteem ei toimi. Gümnaasiumist ülikooli tulijate arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad, mida näitavad arvutialaste pädevuste testimised.