Innovatsioon lasteaias

Tuhande miili pikkune tee algab ühestainsast sammust…

/Hiina vanasõna/

Praegu kasvav põlvkond on sündinud arvutiajastusse – kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduv on nende jaoks loomulik, igapäevane ning huvipakkuv. Tänased lapsed kasutavad kõiki tehnilisi vidinaid ilma vaevata ning rõõmuga. Mida uuem ja keerulisem tehnikaime, seda enam pakub see neile huvi.

Koolieelsetes lasteasutustes on põhirõhk arvutivõrgu soetamiselt ning internetiühenduste loomiselt liikunud õpetajate koolitusele ning IKT kasutamisele õppeprotsessis. Lasteaiaõpetajad peavad  IKT kasutamist õppe- ja kasvatustöös laste jaoks põnevaks ning arendavaks, kuid kasutust leiavad tehnoloogilised võimalused vähe, kuna õpetajate sellealased teadmised ja oskused ei ole piisavad.

Olen viimased aastad panustanud, et leida uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamiseks lasteaia õppeprotsessi nii, et see ei tähendaks otsest arvuti vm tehnoloogia kasutamist laste poolt, vaid omaks laiemat sisu ja tähendust. Ühe võimalusena olen kasutanud animatsioonide loomist, mida pean lasteaia kasvatustegelikkuses innovaatiliseks.

Animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on nii toote- kui protsessiinnovatsioon, kus muutused on nii teenuses (uuenduslik, tänapäeva nõudmistele ja võimalustele vastav) kui ka selle osutamises. Animatsiooni loomise protsessis toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade lõimimine, kus animatsiooni loomisel toimub loo jutustamine, tegelaste ja dekoratsioonide valmistamine, helindamine ja muusika valik, uue tehnoloogia kasutamine (fotokaamera, statiiv), laste omavaheline suhtlemine ja koostöö, vaatlusoskuste areng, meedia mõistmine jne. Seega üks tegevus mõjutab lapse arengu erinevaid aspekte.

Omal kombel on tegemist ka mõttemudeli innovatsiooniga, kuna kõik uus ja muutuv tekitab hirmu ja vastuseisu – nii on ka õpetajate jaoks tehnoloogiliste vahendite kasutamine vastuseisu tekitav ja hirmutav – äkki ma lõhun midagi ära, ehk pärast on midagi valesti, vana ja läbiproovitu on turvaline. Seega peab õpetaja muutma oma mõtlemist, oma hirmudest üle saama ning olema uuendustele avatud.

Animatsiooni (ja teiste IKT võimaluste) rakendamine lasteaia õppeprotsessi kui innovatsiooni allikaks pean uut nõudlust. Ja nõudlus on mitmesuunaline. Kindlasti on olulisel kohal muutuv maailm ning tehnoloogiliste vahenditega loodav mitmekesisus õppeprotsessis. Laste oskused tehnoloogia kasutamisel piirduvad sageli väga ühekülgsete võimaluste rakendamisega ning täiskasvanu (õpetaja) roll on suunata neid otstarbekalt rakendama õppimise teenistusse. Samuti on olulisel kohal laste huvi tekitamine õppimise vastu ning selles on heaks võimaluseks tehnoloogilised vahendid. Olen olnud kahe animatsiooni valmimise protsessis õpetajatele toeks ja nõustajaks ning võin kindla veendumusega öelda – laste huvi ei raugenud. Ja kindlasti ei saa eirata õpetaja professionaalse arenguga seonduvat nõudlust, kus õpetaja (seal hulgas lasteaiaõpetaja) kompetentsuse üheks näitajaks on haridustehnoloogilised pädevused ning oskus tehnoloogia õppimise teenistusse rakendada.

Animatsiooni (ja teiste IKT võimaluste) rakendamise mõju lasteaia õppeprotsessis on inkrementaalne innovatsioon. Tehakse sama, aga tehakse teisiti ja eeldatavalt paremini. Samas seab see õpetaja ette olulise ülesande – analüüsida tehnoloogia kasutamist ning seada realiseeritavad eesmärgid. Kui sageli on IKT rakendamine ühesuunaline (vaatame arvutist pilte ja videosid), mängime mingeid mänge), siis animatsiooni loomine on lasteaia õppeprotsessis kindlasti omaette tase. Minu senine kogemus animatsioonide loomise mõjust on tähendanud laste põnevust, hasarti, innustumist ja säravaid silmi, lastevanemate (valminu on olnud vanematele kingituseks) siirast üllatust ja vaimustust ning õpetajate rõõmu õnnestumise ja raskuste ületamise üle.

Kuhu edasi, millised on arenguvõimalused? Esimesed sammud on tehtud. Need õpetajad, kes animatsioone koos lastega on loonud, soovivad uusi väljakutseid. Kui mõlemad senitehtud animatsioonid on olnud piksillatsioonitehnikas, siis nüüd soovivad õpetajad katsetada näiteks ümar- ja lamenukkfilmi loomist. Kindlasti on oluline põhjalikult analüüsida, kuidas paremini siduda erinevate valdkondade õppe- ja kasvatuseesmärgid ning kuidas animatsiooni loomise protsessis kõiki lapsi kaasata ja kavandada koostööd. Minu unistus on, et ka teised õpetajad leiavad endas üles soovi uut katsetada ja seeläbi õppeprotsessi parendada. Ja kindlasti ei ole animatsiooni loomine ainus võimalus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamisel õppimise teenistusse ning hetkel püsib kõrgel minu soov antud valdkonda edasi arendada ning leida selleks uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi.

Ja kui lõpetuseks on soov vaadata, millise animatsiooni koos lastega võib valmis teha, siis üks näide on siin:

http://www.youtube.com/watch?v=i_7i2r5xeho

Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise põhikomponendid

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutavad:

  • teadmusjuhtimise infrastruktuur;
  • teadmusjuhtimise mehhanismid;
  • teadmusjuhtimise tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise protsessid

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Meyeri ja Zacki mudel (1996) – igal tsükli etapil toimub kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.

Tsükli protsessid:

  • Omandamine
  • Täiustamine
  • Säilitamine/uuesti leidmine
  • Jagamine
  • Esitamine

Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000) näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Oluline probleem –  kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Olulised on vaiketeadmised.

Tsükli protsessid:

  • Hangi
  • Kasuta
  • Õpi
  • Panusta
  • Hinda
  • Ehita/säilita
  • Loovuta

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja
integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Olulised on nii üksikisikute kui gruppide teadmused ning väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Tsükli protsessid:

  • Individuaalne ja rühmaõpe
  • Teadmusnõude valideerimine
  • Informatsiooni omandamine
  • Teadmiste valideerimise
  • Teadmiste integreerimine

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse
tagamiseks:

  • tooted, teenused ja kliendid
  • ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
  • võime tegutseda.

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse (repositooriumid, tööprotsessid). Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt  ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides.

Tsükli protsessid:

  • Teadmusloome (creation)
  • Hankimine (sourcing)
  • Kompileerimine (compilation)
  • Transformatsioon (transformation)
  • Levitamine (dissemination)
  • Rakendamine (application)
  • Väärtustamine (value realization)

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on võimalik esitada nn
integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • Teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  • Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  • Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Teadmusringluse protsessid

Teadmusringlust väljendab SECI mudel, mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja teadmised kujunevad neljas etapis:

  • Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) – üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu.
  • Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) – ehk teadmiste väljutamise etapis toimub vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus.
  • Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest.
  • Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

SECI mudel

 

Joonis 1. Nonaka ja Takeuchi (1995) SECI mudel

Mudeli spiraalsus tuleneb sellest, et uue tekkinud vaiketeadmuse baasil on võimalik luua uus väljendatud teadmus, see väljendada, seda kombineerida olemasoleva väljendatud teadmusega, mis omakorda on võimalik internaliseerida ning kogu tsükkel on seeläbi taaskord korratav.

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise
infrastruktuur.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

  • Organisatsioonikultuur – organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis  mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.
  • Organisatsiooni struktuur – kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.
  • Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – andmete töötluse, säilitamise ja  kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumid (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.
  • Üldteadmised – kasutatav terminoloogia ja sõnavara, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelited, ühised normid ja  väärtused ning samuti individuaalsete teadmiste kogumid.
  • Füüsiline keskkond.

Kasutatud allikad

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne

Kuidas hindan ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Kuigi mul puudub haridustehnoloogi ametikohal töötamise kogemus, analüüsin oma senist tegevust ja haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga.

Olen oma senises töös (lasteaia õpetaja, lasteaia õppealajuhataja, õppejõud) täitnud erinevaid haridustehnoloogilisi ülesandeid.

Lasteaias (õpetajana ja õppealajuhatajana, eriti viimasena) olin sageli just see inimene, kes nõustas ja koolitas. Minu eestvedamisel kasutati erinevaid tehnoloogilisi vahendeid lasteaia õppeprotsessis (eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, õppematerjalide sh töölehtede loomine, animatsioonide loomine, esitlused (ppt, movie maker jm) jne). Samuti olen koolitanud nii individuaalselt kui grupikoolitustel lasteaiaõpetajaid. Kogemus on ka järjepideva nõustamise-koolitamisega (lasteaiaõpetajatele: piltide otsimine veebist piltide töötlemine → piltide kasutamine PowerPoint esitluses → esitluse loomine programmiga Windows Movie Maker). Suunasin õpetajaid erinevate veebikeskkondade kasutamisele, toetasin tehniliste vahendite kasutamisel (arvuti, fotoaparaat, puutetundlik tahvel).

Kõike sedasama pakun ka üliõpilastele õppejõuna – loen tulevastele lasteaiaõpetajatele juba mitmendat aastat ainet Arvuti lasteaias (kuidas kasutada arvuti ja interneti võimalusi lasteaia õppeprotsessis, kaasnevad ka teiste tehniliste vahendite (nt fotoaparaat) kasutamise nõustamine). Sellest aastast suureneb TLÜ PS koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavas haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist toetavate ainete osakaal märgatavalt ning nende ainete hulgas on nii mõnigi minu loetav.

Lisaks on tulevaste lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine minu eesmärk ka läbivalt teistes ainekursustes. Need ained, mida ise loen (Mäng ja lapse areng, Uurimisseminar jne), sisaldavad üliõpilaste jaoks erinevaid tehnoloogiliste vahendite kasutamist nõudvaid ülesandeid.

Kui analüüsin eelpraktikal kogetut ja enda senist tegevust, siis hindan enda tegevust, teadmisi, oskusi ja kogemusi ning haridustehnoloogilisi pädevusi oma tegevusvaldkonnas (alusharidus ja õpetajate koolitus) üsna kõrgelt. Ning hetkel püsib kõrgel minu soov antud valdkonda edasi arendada ning leida selleks uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi.

 

Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne

Vaatluspraktika ülesande täitmiseks vaatlesin, vestlesin ja analüüsin kahe haridustehnoloogi tegevust.

Haridustehnoloog kõrgkoolis – panus õppekava rakendamisse

Vaatluspraktika eesmärk:

  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega).

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Haridustehnoloogi ülesanneteks on kõrgkoolis tehniliste vahendite haldus ja selle koordineerimine; õppejõudude nõustamine ja toetamine tehniliste vahendite ja õpikeskkondade kasutamisel ja e-kursuste loomisel; õppijate toetamine õpisüsteemide ja -keskkondade kasutamisel; välis- ja siseveebi haldus; postiloendite haldamine. Haridustehnoloogi tööd analüüsides võib öelda, et eelkõige on tema töö õppejõudude nõustamine ja toetamine ning minimaalne tema panus õppekavade sisulisse rakendumisse. Senise kogemusena on eelkõige tulnud toetada õppejõudusid e-kursuste ja õpiobjektide loomisel, aidata luua erinevaid teste (eksamiteks, kontrolltöödeks) ning viia läbi individuaalseid nõustamisi õpisüsteemide kasutamiseks.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös kasutab antud kõrgkooli haridustehnoloog järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme: Moodle, Weebly, WordPress, exeLearning, viimasel ajal ka Google Sites. Eelkõige kasutatakse neid e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks ning nende kasutamist mõjutavad õppejõud.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Vaatluspraktika käigus analüüsisin haridustehnoloogiga läbiviidud vestluse tulemusena kasutatavaid nõustamistehnikaid. Kõige enam leiavad kasutamist individuaalkonsultatsioonid ning e-maili teel nõustamine. Analüüsi tulemusena leidis haridustehnoloog, et rohkem peaks läbi viima grupikoolitusi, kuna sama teema osas tuleb läbi viia korduvalt individuaalkonsultatsioone ning see vähendaks koormust ja suurendaks konsultatsioonide kasutegurit. Mõnel juhul on leidnud kasutust ka ekspertide kaasamine (TLÜ e-õppekeskus), kes toetavad e-kursuste ja õpiobjektidega seonduvalt (esitluste ülekanded, tehnilised lahendused jne).

Oma tööd analüüsides leidis haridustehnoloog, et enam peaks keskenduma grupikoolitustele ning erinevate juhendmaterjalide väljatöötamisele. Samuti on haridustehnoloogi isiklik soov enam nõustada üliõpilasi.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena tõi haridustehnoloog välja õppejõudude toetamise ja motiveerimise e-kursuste, e-toe ja õpiobjektide loomiseks ning koolituste korraldamise õppejõududele ja vajadusel ka üliõpilastele (õpikeskkondade ja õpisüsteemide kasutamine).

Haridustehnoloog lasteaias

Vaatluspraktika eesmärk: 

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust.

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Lasteaedades ei ole haridustehnolooge, kui on üksikud lasteaiad, kus on IT-toe ametikoht väikse koormusega ning see inimene täidab ka haridustehnoloogi ülesandeid. Mina külastasin Laagri Lasteaia IT-tuge (täidab ka haridustehnoloogisi ülesandeid vajaduspõhise käsunduslepinguga). Haridustehnoloogi täidab lasteaias kõiki nimetatud ülesandeid – on projektide läbiviija, infojuht, nõustaja ja koolitaja.

Haridustehnoloogi põhimõtteks on – teen ühe korra koos õpetajatega läbi ning edasi teevad nad juba ise – haridustehnoloogilt õpetajale õpetajalt teisele õpetajale. Oskused ja teadmised omandanud õpetaja teeb avatud õppetegevuse, kus jagab oma kogemusi, õnnestumisi ja soovitusi teistele õpetajatele.

Näiteks projektid. Haridustehnoloogi eestvedamisel toimusid esmakordselt vahendiline meediakasvatuse projekt ning animatsiooni projekt. Animatsiooni loomises tehti ühiselt valmis lamenukkfilm ning seejärel katsetasid õpetajad iseseisevalt ümarnukkfilmi.

Oluliseks haridustehnoloogi tööülesandeks on nii koolitamine kui ka nõustamine meili teel, individuaalselt ja grupis kohapeal. Samuti on haridustehnoloogi ülesandeks veebihaldus, milles ta hetkel koolitab välja ühte õpetajat ja ühte õpetaja-abi eemärgiga anda ülesanne edasi.

Erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamise koolitused toimuvad vastavalt vajadusele.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös suunab ja koolitab lasteaia haridustehnoloog õpetajaid kasutama järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme:

  • vahendid – internetiühendusega sülearvutid, videokaamera, rühmades olevad fotoaparaadid, koopiamasin, dataprojektor, televiisor, dvd- ja vhs-mängija, diktofon, kõlarid.
  • õpikeskkonnad – otseselt eelkooliealistele lastele mõeldud õpikeskkondi ei kasutata; pigem kasutatakse õppematerjali otsimiseks ja kasutamiseks veebis olemasolevat).
  • süsteemid – välisveeb, siseveeb (on olemas, kuid leiab vähest kasutust oskuste õpetajate puudumise tõttu).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lasteaias leiab eelkõige kasutamist veebis olemasoleva materjal, uute veebipõhiste õppematerjalide loomist toimub vähe ning eelkõige kasutatakse ja õpitakse kasutama tehnoloogilisi vahendeid.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Kõige enam leiavad kasutamist individuaalne ja grupinõustamine. Koolitused toimuvad väikestes gruppides, kuna eelkõige tegemist tehnilise nõustamisega. Kasutatud on ka meili ja telefoni teel nõustamist. Samuti on kaasatud eksperte (ekspertkoolitaja, IT-tugi). Koostatud on erinevaid juhendmaterjale ja projektide kavandeid. Toimunud on ka järjepidev nõustamine (nt Wordi teisipäevakud). Viimane süsteem toimub väga hästi, aga on leidnud vähest rakendamist, kuna haridustehnoloogi ametikohta lasteaias ei ole ning see seab haridustehnoloogi ülesandeid täitvale inimesele ajapiirangud.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena näeb haridustehnoloogi ülesandeid täitev inimene järgmisi võimalusi:

  • lasteaeda kasvõi 0,2 koormusega haridustehnoloogi ametikoha loomist;
  • erinevate projektide kirjutamine, et parendada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt tehnoloogilist baasi ning viia läbi koolitusi;
  • erinevate jätkukoolituste korraldamine (lastele, personalile,lapsevanematele); koolitustel kujunevad oskused ning tekib arusaam vajadusest.

Uurisin haridustehnoloogilist ka tema arvamust, et kuidas on tema arvates olukord – lasteaia tehnoloogiline baas ja õpetajate oskused vs õpetajate koolituse õppekavad. Lasteaia haridustehnoloogi sõnul on teadmiste poolelt (kuidas teha) õpetajate koolitus ees, samas õppekava rakendumisse jõuab tehnoloogia kasutamine vähesel määral. Samas kui lasteaedades on juba arvestatav tehnoloogiliste vahendite baas, kuid õpetajatel puuduvad teadmised ja oskused neid kasutada.

 

Ülesanne 2. Artikli analüüs “I=0” (Miller 2002)

Valisin analüüsimiseks artikli 

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

I = 0 (Information has no intrinsic meaning)

Milleri artikli “I=0” põhiseisukohtadeks on mõiste “teadmusjuhtimine” (knowledge management) kasutatavus, sobilikkus ja tähendus ning IKT kasutamine teadmiste (tõlgendatud informatsiooni) kogumiseks, talletamiseks, jagamiseks.

Informatsiooni edastamine toimub tänasel informatsioonisajandil info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutades täpselt ja kiirelt, sõltumata sellest, kas info saatjal ja saajal on sarnaseid elukogemusi või mitte. See on Milleri arvates meie probleemide olemus ja põhjus ning inimeste ja organisatsioonide dilemma alus.

Milleri sõnul ei taga informatsiooni edastamine sarnast ja soovitud tõlgendamist. Tähenduse annab informatsioonile inimene ning informatsiooni tõlgendamist (sellele tähenduse andmist) mõjutavad meie huvid, motivatsioon, uskumused, suhtumine, tunded, olulisuse tajumine jne, mis on alati isiklikud ja ajas muutuvad.

Miller rõhutab informatsiooni (information) ja teadmiste (knowledge) erinevust.

Informatsioon (information)

Teadmised (knowledge)

staatiline

dünaamiline

indiviidist sõltumatu

sõltub indiviidist

väljendatav (explicit)

vaikiv (tacit)

digitaalne

analoog

lihtne paljundada

vajalik taasluua

lihtne edastada

edastatav peamiselt näost-näkku

ei oma sisemist tähendust

tähenduse määrab inimene

Teadmised (knowledge) – see, mida me teame (what we know).

Informatsioon on oluline, sest:

  • võimaldab luua tähendusi
  • võimaldab luua teadmisi
  • stimuleerib inimese meeli;
  • võimaldab elukestvat õpet (life-long learning)

Millal muutub informatsioon teadmiseks? – inimesepoolse interpreteerimise hetkel.

Milleri väitel saame vastata küsimusele “kas me saame teadmisi juhtida?”, kui me vastame küsimusele “kas me saame juhtida seda, mida inimesed teavad?”. Milleri väitel saavad teadmised olla ainult vaiketeadmised (tacit). Kui me väljendame teadmisi (explicit), muutuvad need informatsiooniks, mis vajab inimese poolt mõtestamist ja tõlgendamist.

Miller soovitab kasutada mõisteid “infojuhtimine” (information management) ja “teadmiste jagamine” (knowledge sharing).

Kokkuvõtlikult ütleb Miller, et ka tema artikkel on vaid informatsioon ilma tähenduseta (“that this paper likewise contains no intrinsic meaning”), kuid selle tähenduse annavad artiklile selle lugejad.

Artikkel tekitas vastakaid mõtteid ja tundeid ning kõikide Milleri seisukohtadega ma ei nõustu. Samas sundis see analüüsima, kui oluline on õpetaja, kasvataja, lapsevanema rollis analüüsida informatsiooni edastamise viise ja vorme. Ja kas üldse meie võimuses on mõjutada-suunata-toetada teiste (õppijate) teadmiste kujunemist. Lõppude lõpuks tõlgendame vaid informatsiooni, mida mõjutavad meie huvid, arusaamad, suhtumine jne. Kas me sellele ka tähenduse anname…???

 

Ülesanne 1. Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) – kuidas organisatsioonis teadmisi koguda, jagada ja rakendada; teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid, teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp – seotud infotehnoloogiaga, informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetapp – inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnad “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp – otsisüsteemide loomise olulisus, infodisain ja struktuur. Märksõnad “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp – organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooriagnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine vs infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk: tagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine. Infojuhtimise koostisosad. infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimine – olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega. Vajalike teadmiste jõudmine õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

 Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  • andmed (data) – informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  • informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  • teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised).

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Kolm peamist teamiste hankimise allikat:

  • parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  • organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  • praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

 Kasutatud allikad

Knowledge management. (2013, 19.september). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Virkus, S. (2013). I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management. Learning Object. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Development%20of%20IKM/

 

Algab Haridustehnoloogia praktika

Sissejuhatav ülesanne

Kursuse ajaveeb

Kursus EduFeedr’is

8.septembril algab haridustehnoloogia praktika (IFI7058, 10 EAP). Kuna esimese praktikaseminari ajal teen TLÜ värvides tervisesporti, siis teen esimese sissejuhatava postituse, mille sisuks on sissejuhatav ülesanne (praktika eesmärgid ja ootused, praktikakoha tutvustus ja valiku põhjendus). Liitusin kursusega EduFeedr’is.

Enne postituse kirjutamist töötasin läbi praktika õpijuhise, praktikajuhendi ning praktika ülesanded ja ajakava.

Praktika eesmärgid ja ootused

Minu praktika eesmärgid ja ootused on seotud haridustehnoloogi ametikohaga koolieelsetes lasteasutustes. Sisendi praktikasse annavad haridustehnoloogia magistriõpingute esimese aasta õppeained ning senine tööpraktika lasteaiaõpetaja ja lasteaia õppealajuhatajana ning lasteaiaõpetajate koolitajana nii taseme- kui täiendusõppes.

Aine Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon raames kirjeldasin vajadust lasteaias töötava haridustehnoloogi järgi ja tema tööülesandeid.

Minu magistritöö sisuks saab olema lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning nende kujunemise toetamine õpetajate koolituses.

Õppejõuna ja õppekava suunamooduli haridustehnoloog lasteasutuses väljatöötajana soovin olla kursis hetkeolukorraga ning võimalustega.

Praktika eesmärgid on:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Praktikakoha tutvustus ja põhjendus

Vaatluspaktika

Laagri Lasteaed, kus haridustehnoloogi tööülesandeid (mittekoossseisulise töötajana) on mitme aasta vältel täitnud Elyna Nevski. Haridustehnoloogi ametikohti koolieelsetes lasteasutustes ei ole. On üksikud lasteaiad (Laagri Lasteaed, Tallinna Tuule lasteaed), kus õpetajatele on loodud haridustehnoloogilise toe võimalus.

TLÜ Pedagoogiline Seminar – kõrgharidust andev asutus, kus koolitatakse (nii taseme- kui täiendusõppes) lasteaiaõpetajaid ning kus töötab haridustehnoloog. Võimalus saada ülevaade tema panusest õppekavade sisulisse rakendumisse.

Põhipraktika

Laagri Lasteaed ja Tabasalu lasteaed Tibutare – lasteaiad, kus on loodud tehnilised võimalused ja tugisüsteemid IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessi ning õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemiseks.

 

Kodutöö: Tunnikavad

Koostasin kolm tunnikava (täpsemalt teema käsitlust) aines Arvuti lasteaias:

1. Animatsiooni loomine, mis on oma ülesehituselt rühmatööna tehtav praktikum

Animatsiooni loomise praktikum

2. Küsitluste kasutamine ja koostamine

Teema Küsitluse kasutamine ja koostamine toimub individuaalse tööna, kuid oluline on ka teiste aines osalejate tegevus (loodud küsitlustele vastamine.

Küsitluse kasutamine ja loomine – individuaalne töö

3. Internet – õpetaja abi

Teema Internet – õpetaja abi läbimine toimub rühmatööna kasutades internetiotsingut ja ühisdokumentide loomist võimaldavat keskkonda.

Internet – õpetaja abi – rühmatöö

 

Kodutöö: Õppematerjal

Koostasin digitaalse õppematerjali animatsioonide loomise tunnikava (loeng+praktikum) juurde, milleks on animatsiooni loomise programmi kasutusjuhend.

Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Programmi koduleht asub http://animatorhd.com/ ning programmi saab alla laadida http://animatordv.com/download_free.php.

Programmi kasutusjuhend

Programmi AnimatorDV Simple kasutamine.