Eneseanalüüs 1.12.2013

Praktikategevuste kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Ametlikult viimasesse põhipraktika perioodi mahtus animatsiooni montaažiks vajaliku programmi Windows Movie Maker kasutusjuhendi täiendamine, animatsioonide pildistamise juhendamine ning valminud animatsioonide montaaž ja helindamine. .

MIS SIIS… (SO WHAT)

Tehtud tegevused annavad õpetajatele kindluse asuda animatsioonide loomisele koos lastega. Nende sõnul vajavad nad minu abi ja toetust ka lastega animatsiooni loomisel. Leppisime kokku, et nad alustavad iseseisvalt ning annavad mulle edusammudest ja muredest tagasisidet ning vajadusel olen nende jaoks olemas.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgnevalt seisab õpetajatel ees animatsiooni loomine lastega, mille tulemused kahjuks praktika sisse ei mahu…

Minu jaoks mahub põhipraktika sisse veel magistritöö uurimisinstrumentide piloteerimine ja analüüs…

 

Keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutusjuhendi koostamine, rakendamine ja selle evalvatsioon

Ülesanne

Põhipraktika viimane ülesanne võttis oodatust rohkem aega (ülesanne koosnes mitmest tegevusest ja päevast ning vahele mahtus ka väike puhkus :)).

Põhipraktika kolmandaks ülesandeks koostasin kõigepealt juhendi programmile Windows Movie Maker. Tegemist on vabavaralise pildi- ja videotöötlustarkvaraga, mis on eestikeelne ning lihtne kasutada.

Windows Movie Maker – kasutusjuhend

Olen eelnevalt ise kasutanud ning õpetanud ka õpetajaid kasutama Movie Makerit pildiesitluste koostamiseks. Nüüd täiendasin juhendit, et seda kasutada animatsiooni loomiseks.

Järgmiseks sammuks oli koos õpetajatega animatsioonide loomine. Katsetasime nii piksillatsiooni, ümar- kui lamenukkfilmide loomist. Kui esialgu oli plaanis kohe koos lastega pildistama hakata, siis õpetajate palvel tegime esimesed katsetused ainult õpetajatega – enne lastega tööleasumist on hea mõningast kogemust omada.

Üks valminud film.

Kuna ülesandeks oli õppedisaini loomisel lähtuda mõnest õppedisaini mudelist, siis valisin ADDIE mudeli. Addie-mudeli sammud:

Analyse (vajaduste analüüs) – analüüsisime vajadusi koos õpetajatega juba põhipraktika eelnevates ülesannetes ning analüüsis selgusid edasised sammud ja ülesanded.

Design (kavandamine) – kavandamisprotsess toimus põhipraktika teise ülesande raames.

Develope (arendamine) – nüüdses protsessi täiendasin programmi kasutusjuhendist.

Implement (rakendamine) – õpetajad kasutasid programmi kasutusjuhendit animatsiooni loomiseks (montaažiprotsessis).

Evaluate (hindamine)

Hindamiseks kasutasin Donalt Kirkpatricku evalvatsiooni tasandeid:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside – õpetajate tagasiside animatsioonide loomisele oli väga positiivne. Kui enne animatsioonide katsetamist oli valdav emotsioon hirm (kuidas ma hakkama saan), siis esimesed katsetused (eriti piksillatsioonis) tekitasid kindlustunde, et saadakse hakkama. Kui algselt plaanis animatsiooni loomisel koos lastega osaleda kaks õpetajat, siis animatsiooni loomist katsetama tuli 5 õpetajat.
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus – tulemus olid igati asjakohased. Õpetajate tagasiside põhjal võib öelda, et kasutusjuhend on kasutuskõlbulik ja toetas õpetajaid montažiprotsessis.
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus – järgmiseks sammuks on nüüd animatsiooni loomine koostöös lastega. Nii et minu praktika jätkub…
  4. Tulemused: tõhusam töö – õpetajate arvamus oli, et animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on vaieldamatult tõhusam töö. Oluline on vaid läbi mõelda, kuidas seda erinevate õppe-kasvatustegevuse valdkondadega siduda ning kuidas animatsiooni loomist eesmärgistada.

Kui analüüsida animatsiooni loomise protsessis kasutatud nõustamistehnikaid, siis kasutust leidsid:

  • grupikoolitus – osales 5 õpetajat ning valmis 3 lühikest animatsiooni. Kaks neist on hetkel alles montaažiprotsessis, kuna animatsiooni loomine on aeganõudev protsess (1 sekund 24 kaadrit). Selleks, et valmiks animatsioon, mida saab ka vaadata (pealkirja ja tiitrite vahel on rohkem kui 10 sekundit :)), kulus kahest koolituspäevast üks täielikult ja teine pea kogu mahus pildistamisele;
  • individuaalkonsultatsioon – lisaks sai individuaalselt nõustatud ühte õpetajat, kes proovis ise ka kodus animatsiooni teha ning vajas nõustamist montaažiprotsessis;
  • näidismaterjalid – valmis programmi Windows Movie Maker kasutusjuhend.

Lisaks juhendasin praktika käigus ka lasteaia direktorit videotöötluses, kus ta kasutas samuti Movie Makeri juhendit.

 

Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õppimist ja õpetamist

Trendid

Seekordne ülesanne pani mind alustuseks mõtlema trendida ja väljakutsete erinevuse üle erinevatel haridustasemetel. Ideaalis peaks haridussüsteem käima ühte jalga, et tagada sujuv (võimalik) üleminek ühelt haridustasemelt teisele ning ka riiklikud arengukavad seavad prioriteete ühtses valguses. Kui mõelda uute tehnoloogiate rakendamisele, siis eelisolukorras on Eesti kontekstis üldharidus, mis tänu Tiigrihüppele on alusharidusest ja kõrgharidusest kaugele ette ära hüpanud. Seega arvan, et trendid ja väljakutsed on erinevatel haridustasemetel väga erinevad. Lähtuvalt oma missioonist arutlen väljakutsete üle, mis võiksid ees oodata alusharidust, mis kindlasti leiavad rakendust ka üldhariduses ning mis mõjutavad kõrgharidust.

Tehnoloogiad

  • M-õpe ehk mobiilne õpemobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. M-õppe rakendamine alushariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid. Hetkel juhendan üliõpilast, kes analüüsib oma uurimistöös GPS-kunsti kasutamise võimalusi töös eelkooliealiste lastega.
  • Projektõpe – üldõpetus, lõimimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimisoskus jne. Üks näide, mis erinevates etappides ka ellu rakendatud.
  • Ühisloome tehnoloogiad ja nende rakendamine – alushariduses töötab ühe rühma lastega kaks rühmaõpetajat, õpetaja abi, erialaspetsialistid (muusika-, liikumis-, kunstiõpetaja, logopeed jne). Õppeprotsessi kavandamisel peavad kõik need osapooled tegema koostööd. Ühisloome tehnoloogiate kasutamine annab selleks suurepärased võimalused. Ja kaugemas perspektiivis kindlasti ka võimalus ühisloome tehnoloogiate kasutamine õppeprotsessi läbiviimisel, kus kasutajateks lapsed (jutukese kirjutamine, ülesande lahendamine, esitlus…).

Õpetaja õpetamine

Eelpooltoodud väljakutsed (ja need on vaid mõned) on tänane reaalsus ja võimalus. Ning need mõjutavad tugevalt õpetajaid ja õpetamisprotsessi.

  • oskus siduda uute tehnoloogiate kasutamine õppe eesmärkide ja sisuga, kuidas õppeprotsessi planeerida ja läbi viia (ohjata) ning kuidas hinnata-analüüsida;
  • õpetaja mõttemudeli muutust õppimisest ja õpetamisest ning julgus ja tahe kasutada uusi võimalusi;
  • õpetajakoolituse muutumine – kuidas toetada õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. See tähendab ka väljakutseid ja muudatusi kõrghariduses ning uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse.

Õpilase (õppija) õppimine

  • õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada;
  • informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine;
  • elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemust omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne).

Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õppeprotsessi…

 

Nõustamistehnikad

Ülesanne

Põhipraktika käigus on seni leidnud kasutamist järgmised nõustamistehnikad:

  • kahe õpetaja juhendamine (sisendi andmine, koolitamine) õppeklassis (grupikoolitus arvutiklassis) –  koolituse sisuks oli animatsiooniga tutvumine –  animatsiooni ajalugu, sisu ning loomise põhimõtted ja tehnoloogiad (pildistamine, montaaž, helindamine jne). Tegemist ei olnud probleemipõhise, vaid vajaduspõhise nõustamisega, et õpetajad saaksid animatsioone koos lastega luua. Selleks koostasin õppematerjalid (esitlus) koos näidismaterjalidega (lühianimatsioonid). Juhendamine õnnestus ning õpetajad asusid järgmise ülesande juurde.
  • E-maili teel nõustamine – õpetajatel on tekkinud erinevad küsimused animatsiooni loomise ettevalmistamisel (millised  tegevused (lendamine, kadumine jne) on võimalikud, kui põhjalik peab olema animatsiooni loomise tegevuskava jne) ning e-maili teel suhtlemine on ajalises mõttes parim lahendus (õpetaja kirjutab sobival ajal, mina vastan sobival ajal).
  • Näidistunnid/materjalid – kõigepealt koolituspäeva jaoks õppematerjalide valmistamine (neid kasutatavad õpetajad järgnevates tegevustes lastega) ning näidisanimatsioonide valimine (enda, üliõpilaste ja koos lastega tehtute hulgast valimine).

Kuna praktika veel jätkub, siis kindlasti lisandub uusi nõustamistehnikaid (nt laste juhendamine, individuaalkonsulatsioonid jne).

Eneseanalüüs 27.10.2013

Ülesanne

Tutvusin Ingrid Maadvere poolt loetletud nõustamistehnikatega juba vaatluspraktika raames ning analüüsisin nende kasutamist kahe haridustehnoloogi (kõrgkooli ja lasteaia) poolt. Kuna ise haridustehnoloogina ei tööta, siis analüüsin erinevate nõustamistehnikate varasemat kasutamist minu enda poolt.

  1. Grupikoolitus arvutiklassis – grupikoolituse uute tehnoloogiate ja keskkondade kasutamisel olen läbi viinud nii õppealajuhatajana lasteaias kui ka tulevastele lasteaiaõpetajatele aine Arvuti lasteaias raames. Lasteaia õpetajatele olen viinud grupikoolitusi läbi väikestes rühmades lähtuvalt lasteaia võimalustest. Grupikoolituste maksimaalne suurus oli 6 inimest, kuna metoodilises kabinetis oli 3 arvutit ning osad õpetajad kasutasid oma sülearvuteid. Koolituste teemadeks olid – loodusõpetuse materjalid veebis, piltide otsimine ja töötlemine, esitluste koostamine (PowerPoint, Movie Maker), SMART-tahvli kasutamine, eelkooliealistele mõeldud õppeprogrammid. Tulevastele lasteaiaõpetajatele on erinevaid grupikoolitusi tehtud mitme aasta vältel. Viimasel kahel aastal on aine toimunud e-õppena ning mõnede kontakttundidena (põhjuseks õppijate suurem iseseisvuse ning erinevate tulemuste saavutamine).
  2. Ekspertide kaasamine – eksperdi kaasamist kasutasin SMART-tahvli kasutuselevõtmisel, kus kõigepealt koolitas meid ekspert (osalesin koos õpetajatega) ning hiljem koolitasin õpetajaid juba ise.
  3. Individuaalkonsultatsioon – tõenäoliselt kõige enam kasutust leidev nõustamistehnika. Individuaalse nõustamise puhul on teemade ring äärmiselt lai ning olulised märksõnad on minu jaoks – kannatlikkus (ühel ja samal teemal korduv juhendamine-nõustamine) ja “lase ise teha” (lihtne on ise kiiresti-kiiresti ära teha, aga tulemused jäävad tulemata). Olen andnud individuaalkonsultatsioone ka telefoni teel – õpetaja helistab töövälisel ajal, kui nt arvuti kasutamisel tekivad probleemid. Kuidas toimin, kui ise samal ajal arvutis ei ole – panen silmad kinni ja püüan samm-sammult vajalikke tegevusi kirjeldada. Enamjaolt õnnestub :).
  4. E-maili teel nõustamine – sisuks on olnud eelkõige kasulike ja põnevate materjalide jagamine, juhendite edastamine, küsimustele vastamine.
  5. Näidistunnid/materjalid – siia alla võib lugeda erinevad õppetegevused, mida olen lasteaias teinud lastele, kus lastel on võimalus kasutada erinevaid eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme (Minu esimesed avastused looduses, Virbits, Alguse Asi, Sebran jm) ja veebimaterjale (muusika loomine, õppemängud jm). Samuti animatsiooni loomise juhendamine. Ning kindlasti kuuluvad selle nõustamistehnika alla erinevad juhendmaterjalid, mis toetavad tehnoloogia rakendamist.
  6. Õpilaste nõustamine – otseselt eelkooliealisi lapsi nõustama ei ole pidanud (kui just animatsiooni loomisel õpetaja juhendamisel). Pigem on läbiviidud õppetegevuste käigus tekkinud lastele õppeprogrammide osas küsimusi, mis on jooksvalt vastuse leidnud. Samas olen kogenud situatsioone, kus lapsed on nõustanud õpetajat – juhendanud arvutis piltide vaatamisel, materjalide otsimisel jne.
  7. Järjepidev nõustamine – kordamine, kordamine, kordamine – see on edu võti tehnoloogia rakendamisel.
  8. Organisatsiooniväline nõustamine – oma kogemuste jagamine (tegevõpetajate nõustamine ja koolitamine ning tulevaste õpetajate koolitamine) on muutunud lahutamatuks osaks minu tegevusest. Nii et olen läbi viinud erinevaid täienduskoolitusi erinevates lasteaedades üle eesti, osalenud temaatiliste konverentside ja teemapäevade organiseerimisel, kirjutanud mõned artiklid ning osalen k.a. detsembris IKT-alaste lasteaiaõpetajate täienduskoolituste kavandamise koosolekul.

 

Tehnoloogia kasutamine

Ülesanne

Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada lasteaia õpetajaid  IKT rakendamisel tegevustes lastega. Uue õpikeskkonna või tehnoloogia kasutamiseks õppetöös valisime koos praktikalasteaia õpetajatega välja animatsiooni loomise. Animatsiooni loomise nõusoleku andsid kaks õpetajat, kes töötavad 6-7aastaste lastega (koolieelikud).

Kui esimesel põhipraktika nädalal arutasime õpetajatega animatsiooni loomiseks vajalikud tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö, siis teisel nädalal (kuni 22.10) valmistasin ette sissejuhatava materjali õpetajatele animatsiooni ajaloost, sisust ja loomise põhimõtetest. Vestlesime õpetajate animatsiooni liikidest ning animatsiooni loomise tehnikatest. Arutlesime, milliseid animasiooni liike on koos lastega võimalik teha ning milline on vajalik eeltöö lastega.

Õpetajate valikul olid olulised faktorid õpetajate nõus- ja valmisolek uue tehnoloogia kasutamiseks ning kuna eesmärkon rakendada IKT lasteaia õppeprotsessis, siis on oluline ka valitud tehnoloogia rakendamise võimalus lähtuvalt laste vanusest. Nõusoleku andnud õpetaja Marjul on eelnev kogemus animatsiooni loomiseks (piksillatsioon), siis nüüd on tema eesmärk liita animatsiooni loomisel erinevad liigid. Õpetaja Merilin on noor õpetaja, kes julgeb ja tahab proovida erinevaid võimalusi õppetegevuste läbiviimiseks.

Kuna mul on eelnevad kogemused animatsiooni loomiseks koos lastega (kahe õpetaja ja õpetaja-abi juhendamine koolieelikute rühmaga piksillatsiooni tegemisel), siis oskasin ka õpetajaid suunata võimalustele ning kitsaskohtadele.

Analüüsisime koos õpetajatega animatsiooni loomise seost koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade eesmärkide ja eeldatavate tulemustega ning leidsime ühise arutelu tulemusena, et animatsiooni loomise käigus on võimalik suurepäraselt  lõimida erinevad valdkonnad.

Selleks, et õpetajad saaksid animatsiooni loomise planeerida õppetegevuseks, jäi nende ülesandeks tutvustada animatsiooni põhimõtteid rühma lastele. Kasutada on neil selleks õppematerjalid (PowerPoint esitlus ja aniatsiooni erinevate liikide näidised). Seejärel panevad õpetajad koos lastega paika animatsiooni teema, sisu, laste tegevused animatsioonis (piksillatsiooni puhul) ja animatsiooni loomisel ning ajakava.

Õpetajad analüüsisid ka võimalike ohte ja takistusi animatsiooni loomisel ning selleks olid:

  • aeg – oskus planeerida animeeritavad tegevused nii, et animatsiooni loomise protsess ei muutuks liialt mahukaks (laste huvi raugemine) ning et jõuaks ka tulemuseni (laste põnevus – mis me valmis saime)
  • oskused – pildistamise protsessis laste juhendamine ja suunamine; montaaž jne
  • tehnika – fotokaamera kasutamine laste poolt, piltide kvaliteet, väärtuslik tehnika ja oht selle purunemisele.

MIS NÜÜD EDASI… 

Järgmise sammuna seisab ees õpetajate nõustamine  animatsiooni loomise sissejuhatavas osas (ettevalmistustöö lastega), esimesed pildistamised ning juhendite loomine montaažiks.

Kuna animatsiooni loomine koostöös lastega on mahukas ettevõtmine ning põhineb projektõppel (pikemaajalised tegevused, määratletud vajadus, eesmärk, sammud eesmärgi saavutamiseks, teostus, kokkuvõte), siis seadsime õpetajate eesmärgiks jõuda minu praktika käigus esimeste tulemusteni ning lõpptulemuse aega ei määranud. Oluline oli ka kokkulepe, et kogu animatsiooni loomise protsessis olen neile toeks nii tehnoloogiliste vahendite kasutamisel, juhendite loomisel kui ka töös lastega.

 

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Töötanud läbi loengumaterjalid, õpiobjektid ning veidi ka lisamaterjali, teen lühikese kokkuvõtte mõistetest teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad ning teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest.

Teadmusjuhtimise süsteemid:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems)
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems)
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad
teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine
erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele.

Liao teadmusjuhtimise tehnoloogiad (2003):

  • teadmiste võrgustikud
  • teadmistel põhinevad süsteemid
  • andmekaeve
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  • ekspertsüsteemid
  • andmebaasid
  • mudelid

Tyndale teadmusjuhtimise tehnoloogiate taksonoomia (2002):

  • intranetid
  • veebiprotaalid
  • sisuhaldus – veeb + andmekogud, failiserverid, dokumendihaldussüsteemid
  • dokumendihaldussüsteemid
  • informatsiooni otsimootorid
  • andmebaasid
  • elektroonilised avaldamissüsteemid
  • ühistöö.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest annab hea ülevaate alljärgnev tabel:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Analüüsides teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide mehhanismide ja tehnoloogiate vahelisi seoseid, siis  on tihedamalt seotud teadmuse hankimise ja teadmuse jagamise süsteemid ning teadmushõive ja teadmuse rakendamise süsteemid, mis kasutavad sarnaseid teadmusjuhtimise tehnoloogiaid.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatest valisin tutvustamiseks repositooriumi.

Repositoorium

Repositoorium (ingl.k. repository) ehk hoidla ehk varamu (ladina keeles repositooriumrepo) on spetsiaalne andmebaas või andmehoidla, mis võimaldab hoida erinevat informatsiooni, teadmisi, materjale, tarkvara jne. Üsna levinud on repositooriumid õpiobjektide ja õppematerjalide ning nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Repositoorimitest on mulle varasemast tuttavad KoolieluMiksikeLeMille-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna (nii oma õppematerjalide hoidmiseks kui ka teiste õppematerjalidest uue teadmise hankimiseks) ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid. Väärtuslikuks teadmiste allikaks on ka TLÜ Akadeemilise raamatukogu teadustööde repositoorium E-Ait. Ülemaailmsetest repositooriumitest olen kasutanud süsteemi Connecions, leides sealt materjale, aga sinna ka ise materjale luues.

Repositooriumi kasutamine teadmusjuhtimises

Repositooriume saab teadmusjuhtimises kasutada teadmuse hankimises ning teadmuse jagamises. Repositoorium võimaldab hoida, talletada erinevat informatsiooni, teadmist jne ning teha need kättesaadavaks, otsitavaks ja leitavaks kõigile potentsiaalsetele huvilistele. Repositooriume kasutades on praeguses infotulvas ülioluline, et teadmuse hankija analüüsiks oma vajadusi ja avaldatud teadmise sobivust ning sama vastutust peab kandma teadmuse jagaja.

Kasutatud allikad

Repository. (2013, 17.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Repository

Varamu. (2013, 19.oktoober). Loetud aadressil http://viki.pingviin.org/Varamu

Virkus, S. (2013). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Virkus, S., Machin, J. (2011). Technologies for Information and Knowledge Management. Loetud aadressil http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Technologies%20for%20Information%20and%20Knowledge%20Management/

 

Eneseanalüüs 13.10.13

Ülesanne

Praktikategevuse kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Esimesse põhipraktika nädala sisse mahtus põhipraktika sisu ja korralduse paikapanek ning kokkuleppimine. Leppisin kokku lasteaia õpetajatega, kellel on soov ja valmisolek tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks õppeprotsessis, põhipraktika raames tehtavad tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö (tarkvara installeerimine, vajalikud juhendid, õpetaja eeltöö jne).

MIS SIIS… (SO WHAT)

Selle nädala tegevused annavad eelduse põhipraktika edukaks sooritamiseks. Kokkulepete saavutamine erinevate tegevuste läbiviimiseks on vajalik, et nii mul endal kui ka õpetajatel oleks piisav aeg tegevused ette valmistada. Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada õpetajat IKT rakendamisel tegevustes lastega.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgmiseks on vajalik valmis saada vajalikud juhendid erineva riist- ja tarkvara kasutamiseks ning seejärel ootavad ees juba praktilised tegevused lasteaias.

 

Lugemisülesanne – ökonoomne lugemine

Ülesanne:

Lugemisylesanne

Artikkel: Loogma, K., Kruusvall, J., & Ümarik, M. (2012). E-learning as innovation: Exploring innovativeness of the VET teachers’ community in Estonia. Computers & Education, 58(2), 808–817. doi:10.1016/j.compedu.2011.10.005

Artikli struktuur

  • abstrakt
  • sissejuhatus
  • teoreetiline raamistik ja hüpoteesid
  • uuringu metodoloogia
  • analüüs ja tulemused
  • tulemuste arutelu ja järeldused
  • kokkuvõte
  • kasutatud allikad

Uuringu valdkond: e-õpe kutsehariduses ja rakenduskõrgkoolides

Juhtmõte: innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse

Teema: E-õpe kui innovatsioon: e-õppe omaksvõtt Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate (VET teacher) poolt

Olulisemad allikad:

Teoreetiline taust: innovatsiooni difusiooni teooria. Innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad.

Rogers, E. M. (2003). Diffusion of innovations (5th ed.). New York: Free Press.

Uuringu probleem, eesmärk ja uurimisküsimused

Probleem: e-õppe kasutamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides on kooliti väga ebaühtlane ja koolisiseselt ilmneb erinev e-õppe omaksvõtt õpetajaskonna poolt vastavalt õpetajate isiklikule innovatiivsuse tasemele.

Eesmärk: eesmärgiks oli uurida e-õppe kui haridusinnovatsiooni omaksvõttu kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate poolt

Uurimisküsimused:

  • Milliseid e-õppe omaksvõtjate gruppe võib rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate hulgas eristada?
  • Millised hoiakud iseloomustavad erinevaid õpetajate rühmi?
  • Millised e-õppe kasutamispraktikad erinevaid õpetajate gruppe iseloomustavad?
  • Millised on kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate pädevused ja koolitusvajadus?
  • Millised tegurid motiveerivad erinevaid õpetajate kategooriaid e-õpet omaks võtma?
  • Milliseid e-õppe rakendamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada?
  • Kuidas koolikeskkond e-õppe rakendamist mõjutab?

Uurimisstrateegia ja andmekogumise meetodid

Uurimisstrateegia: ülevaate uurimus (survey), empiiriline uurimus

Andmete kogumine: küsimustik (e-küsimustik ja paberankeet) koosnes 47 küsimusest ning viiest suuremast teemablokist: 1) e-õppe kasutamine ja pädevused; 2) juurdepääs, tugisüsteemid, koolitused, juhtkonna toetus ja kvaliteedi kontroll; 3) probleemid; 4) õpetaja motivatsioon ja hoiakud ning 5) isikuandmed.

Andmete analüüs: Andmeanalüüs viidi läbi statistilise andmetöötlusprogrammi SPSS abil.

Tulemused

Kutseõpetajate hoiakute alusel e-õppesse konstrueeriti viis e-õppe omaksvõtjate gruppi – innovaatorid (5%), varajane vähemus (17%), varajane enamus (37%), hiline enamus (24%) ning viivitajad (18%).

Innovatiivsemad õpetajad on suurema riskivalmidusega ja avatud uutele ideedele. Innovatiivsemad õpetajad on keskmisest nooremad ning kõrgema haridustasemega (kraadiharidusega). Innovatiivsemate õpetajate rühmade seas suurem osakaal meestel.