Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Töötanud läbi loengumaterjalid, õpiobjektid ning veidi ka lisamaterjali, teen lühikese kokkuvõtte mõistetest teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad ning teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest.

Teadmusjuhtimise süsteemid:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems)
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems)
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad
teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine
erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele.

Liao teadmusjuhtimise tehnoloogiad (2003):

  • teadmiste võrgustikud
  • teadmistel põhinevad süsteemid
  • andmekaeve
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  • ekspertsüsteemid
  • andmebaasid
  • mudelid

Tyndale teadmusjuhtimise tehnoloogiate taksonoomia (2002):

  • intranetid
  • veebiprotaalid
  • sisuhaldus – veeb + andmekogud, failiserverid, dokumendihaldussüsteemid
  • dokumendihaldussüsteemid
  • informatsiooni otsimootorid
  • andmebaasid
  • elektroonilised avaldamissüsteemid
  • ühistöö.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest annab hea ülevaate alljärgnev tabel:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Analüüsides teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide mehhanismide ja tehnoloogiate vahelisi seoseid, siis  on tihedamalt seotud teadmuse hankimise ja teadmuse jagamise süsteemid ning teadmushõive ja teadmuse rakendamise süsteemid, mis kasutavad sarnaseid teadmusjuhtimise tehnoloogiaid.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatest valisin tutvustamiseks repositooriumi.

Repositoorium

Repositoorium (ingl.k. repository) ehk hoidla ehk varamu (ladina keeles repositooriumrepo) on spetsiaalne andmebaas või andmehoidla, mis võimaldab hoida erinevat informatsiooni, teadmisi, materjale, tarkvara jne. Üsna levinud on repositooriumid õpiobjektide ja õppematerjalide ning nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Repositoorimitest on mulle varasemast tuttavad KoolieluMiksikeLeMille-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna (nii oma õppematerjalide hoidmiseks kui ka teiste õppematerjalidest uue teadmise hankimiseks) ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid. Väärtuslikuks teadmiste allikaks on ka TLÜ Akadeemilise raamatukogu teadustööde repositoorium E-Ait. Ülemaailmsetest repositooriumitest olen kasutanud süsteemi Connecions, leides sealt materjale, aga sinna ka ise materjale luues.

Repositooriumi kasutamine teadmusjuhtimises

Repositooriume saab teadmusjuhtimises kasutada teadmuse hankimises ning teadmuse jagamises. Repositoorium võimaldab hoida, talletada erinevat informatsiooni, teadmist jne ning teha need kättesaadavaks, otsitavaks ja leitavaks kõigile potentsiaalsetele huvilistele. Repositooriume kasutades on praeguses infotulvas ülioluline, et teadmuse hankija analüüsiks oma vajadusi ja avaldatud teadmise sobivust ning sama vastutust peab kandma teadmuse jagaja.

Kasutatud allikad

Repository. (2013, 17.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Repository

Varamu. (2013, 19.oktoober). Loetud aadressil http://viki.pingviin.org/Varamu

Virkus, S. (2013). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Virkus, S., Machin, J. (2011). Technologies for Information and Knowledge Management. Loetud aadressil http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Technologies%20for%20Information%20and%20Knowledge%20Management/

 

Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise põhikomponendid

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutavad:

  • teadmusjuhtimise infrastruktuur;
  • teadmusjuhtimise mehhanismid;
  • teadmusjuhtimise tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise protsessid

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Meyeri ja Zacki mudel (1996) – igal tsükli etapil toimub kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.

Tsükli protsessid:

  • Omandamine
  • Täiustamine
  • Säilitamine/uuesti leidmine
  • Jagamine
  • Esitamine

Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000) näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Oluline probleem –  kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Olulised on vaiketeadmised.

Tsükli protsessid:

  • Hangi
  • Kasuta
  • Õpi
  • Panusta
  • Hinda
  • Ehita/säilita
  • Loovuta

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja
integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Olulised on nii üksikisikute kui gruppide teadmused ning väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Tsükli protsessid:

  • Individuaalne ja rühmaõpe
  • Teadmusnõude valideerimine
  • Informatsiooni omandamine
  • Teadmiste valideerimise
  • Teadmiste integreerimine

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse
tagamiseks:

  • tooted, teenused ja kliendid
  • ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
  • võime tegutseda.

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse (repositooriumid, tööprotsessid). Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt  ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides.

Tsükli protsessid:

  • Teadmusloome (creation)
  • Hankimine (sourcing)
  • Kompileerimine (compilation)
  • Transformatsioon (transformation)
  • Levitamine (dissemination)
  • Rakendamine (application)
  • Väärtustamine (value realization)

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on võimalik esitada nn
integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • Teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  • Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  • Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Teadmusringluse protsessid

Teadmusringlust väljendab SECI mudel, mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja teadmised kujunevad neljas etapis:

  • Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) – üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu.
  • Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) – ehk teadmiste väljutamise etapis toimub vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus.
  • Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest.
  • Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

SECI mudel

 

Joonis 1. Nonaka ja Takeuchi (1995) SECI mudel

Mudeli spiraalsus tuleneb sellest, et uue tekkinud vaiketeadmuse baasil on võimalik luua uus väljendatud teadmus, see väljendada, seda kombineerida olemasoleva väljendatud teadmusega, mis omakorda on võimalik internaliseerida ning kogu tsükkel on seeläbi taaskord korratav.

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise
infrastruktuur.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

  • Organisatsioonikultuur – organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis  mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.
  • Organisatsiooni struktuur – kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.
  • Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – andmete töötluse, säilitamise ja  kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumid (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.
  • Üldteadmised – kasutatav terminoloogia ja sõnavara, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelited, ühised normid ja  väärtused ning samuti individuaalsete teadmiste kogumid.
  • Füüsiline keskkond.

Kasutatud allikad

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt.

Ülesanne 2. Artikli analüüs “I=0” (Miller 2002)

Valisin analüüsimiseks artikli 

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

I = 0 (Information has no intrinsic meaning)

Milleri artikli “I=0” põhiseisukohtadeks on mõiste “teadmusjuhtimine” (knowledge management) kasutatavus, sobilikkus ja tähendus ning IKT kasutamine teadmiste (tõlgendatud informatsiooni) kogumiseks, talletamiseks, jagamiseks.

Informatsiooni edastamine toimub tänasel informatsioonisajandil info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutades täpselt ja kiirelt, sõltumata sellest, kas info saatjal ja saajal on sarnaseid elukogemusi või mitte. See on Milleri arvates meie probleemide olemus ja põhjus ning inimeste ja organisatsioonide dilemma alus.

Milleri sõnul ei taga informatsiooni edastamine sarnast ja soovitud tõlgendamist. Tähenduse annab informatsioonile inimene ning informatsiooni tõlgendamist (sellele tähenduse andmist) mõjutavad meie huvid, motivatsioon, uskumused, suhtumine, tunded, olulisuse tajumine jne, mis on alati isiklikud ja ajas muutuvad.

Miller rõhutab informatsiooni (information) ja teadmiste (knowledge) erinevust.

Informatsioon (information)

Teadmised (knowledge)

staatiline

dünaamiline

indiviidist sõltumatu

sõltub indiviidist

väljendatav (explicit)

vaikiv (tacit)

digitaalne

analoog

lihtne paljundada

vajalik taasluua

lihtne edastada

edastatav peamiselt näost-näkku

ei oma sisemist tähendust

tähenduse määrab inimene

Teadmised (knowledge) – see, mida me teame (what we know).

Informatsioon on oluline, sest:

  • võimaldab luua tähendusi
  • võimaldab luua teadmisi
  • stimuleerib inimese meeli;
  • võimaldab elukestvat õpet (life-long learning)

Millal muutub informatsioon teadmiseks? – inimesepoolse interpreteerimise hetkel.

Milleri väitel saame vastata küsimusele “kas me saame teadmisi juhtida?”, kui me vastame küsimusele “kas me saame juhtida seda, mida inimesed teavad?”. Milleri väitel saavad teadmised olla ainult vaiketeadmised (tacit). Kui me väljendame teadmisi (explicit), muutuvad need informatsiooniks, mis vajab inimese poolt mõtestamist ja tõlgendamist.

Miller soovitab kasutada mõisteid “infojuhtimine” (information management) ja “teadmiste jagamine” (knowledge sharing).

Kokkuvõtlikult ütleb Miller, et ka tema artikkel on vaid informatsioon ilma tähenduseta (“that this paper likewise contains no intrinsic meaning”), kuid selle tähenduse annavad artiklile selle lugejad.

Artikkel tekitas vastakaid mõtteid ja tundeid ning kõikide Milleri seisukohtadega ma ei nõustu. Samas sundis see analüüsima, kui oluline on õpetaja, kasvataja, lapsevanema rollis analüüsida informatsiooni edastamise viise ja vorme. Ja kas üldse meie võimuses on mõjutada-suunata-toetada teiste (õppijate) teadmiste kujunemist. Lõppude lõpuks tõlgendame vaid informatsiooni, mida mõjutavad meie huvid, arusaamad, suhtumine jne. Kas me sellele ka tähenduse anname…???

 

Ülesanne 1. Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) – kuidas organisatsioonis teadmisi koguda, jagada ja rakendada; teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid, teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp – seotud infotehnoloogiaga, informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetapp – inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnad “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp – otsisüsteemide loomise olulisus, infodisain ja struktuur. Märksõnad “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp – organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooriagnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine vs infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk: tagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine. Infojuhtimise koostisosad. infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimine – olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega. Vajalike teadmiste jõudmine õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

 Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  • andmed (data) – informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  • informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  • teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised).

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Kolm peamist teamiste hankimise allikat:

  • parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  • organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  • praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

 Kasutatud allikad

Knowledge management. (2013, 19.september). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Virkus, S. (2013). I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management. Learning Object. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Development%20of%20IKM/