Kodutöö: Tunnikavad

Koostasin kolm tunnikava (täpsemalt teema käsitlust) aines Arvuti lasteaias:

1. Animatsiooni loomine, mis on oma ülesehituselt rühmatööna tehtav praktikum

Animatsiooni loomise praktikum

2. Küsitluste kasutamine ja koostamine

Teema Küsitluse kasutamine ja koostamine toimub individuaalse tööna, kuid oluline on ka teiste aines osalejate tegevus (loodud küsitlustele vastamine.

Küsitluse kasutamine ja loomine – individuaalne töö

3. Internet – õpetaja abi

Teema Internet – õpetaja abi läbimine toimub rühmatööna kasutades internetiotsingut ja ühisdokumentide loomist võimaldavat keskkonda.

Internet – õpetaja abi – rühmatöö

 

Kodutöö: Õppematerjal

Koostasin digitaalse õppematerjali animatsioonide loomise tunnikava (loeng+praktikum) juurde, milleks on animatsiooni loomise programmi kasutusjuhend.

Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Programmi koduleht asub http://animatorhd.com/ ning programmi saab alla laadida http://animatordv.com/download_free.php.

Programmi kasutusjuhend

Programmi AnimatorDV Simple kasutamine.

 

Kodutöö: Informaatika ainekava

Esitan kodutööna kursuseprogrammi ainele Arvuti lasteaias, mida olen õpetanud TLÜ Pedagoogilises Seminaris 5 aastat rakenduskõrghariduse tasemel tulevastele lasteaiaõpetajatele.

Aine maht on 5 aasta jooksul kasvanud. Kaks esimest aastat oli aine mahuks 1 EAP. Seejärel tänaseni 2 EAP ning õppeaastast 2013/2014 juba bakalaureuseõppes 3 EAP.

Arvuti lasteaias – kursuseprogramm

 

Informaatika didaktika – neljas kontakttund

Tunni esitlus on siin:

http://www.slideshare.net/martlaa/infdid-4-informaatika-kui-limiv-ja-limitav-ppeaine

Rühmatöö: õpiprojekt, milles lisaks informaatikale õpitakse veel vähemalt kahte õppeainet. Lähtuda põhikooli riiklikust õppekavast. Võin teha individuaalselt :) (vihjeks: kasutan  animatsiooni praktikumi – arvuti lasteaias ja meediakasvatus + keel ja kõne, kunst (voolimine) jne).

Ainetevaheline lõiming:

  • milliste teiste õppeainete tundidesse tuleks informaatika elemente integreerida ja kuidas?
  • kuidas lõimida teiste ainete teemasid ja ülesandeid informaatika tundidesse?
  • läbivad teemad: kohustuslikud teemad, millel puudub “oma õppeaine”;
  • üldpädevused informaatikas. 

Oluline, et kõik neli sorti lõimingut oleks kajastatud.

Internetiturunduse võtted, reeglid: et reklaamida uut avatud õppesuunda, kasutades meediakanaleid, mida kasutab potentsiaalne tulevane õppur.

Projektõpe (project based learning)

Aktiivõpe (learning by doing) – Colby kogemusliku õppimise teooria (kogemus, kirjeldus, analüüs).

ECDL

EUCIP

eCF – e-competence framework – http://www.ecompetences.eu/

 

Informaatika didaktika – kolmas kontakttund

Sisuks: Informaatikatunni kavandamine. Õppematerjalide koostamine. Õpitulemuste hindamine.

Õppimine võib olla sattumuslik, juhuslik (accidental). Õpetamine peab olema eesmärgistatud.

Bloomi taksonoomia ring/ratas

Veel Bloomi taksonoomiast

Reegel – seos (põhjus-tagajärg)

Õpitulemuse sõnastamine:

  • koostab vabalt valitud keskkonnas veebipõhise küsimustiku lasteaiaõpetajatele, milles on 5 eritüübilist küsimust

Kodutöös tunnikavades:

  • Merrilli taksonoomia
  • erineval tasandil õpitulemused
  • kõik kolm tundi erinevad!!!
  • oluline vaheldusrikkuse printsiip – nii induktiivseid kui deduktiivseid, avastuslikud ja esitluslikud
  • tunni kirjelduses märgi ära ka töökorraldus (vt slaid 9)
  • õppematerjal on koostatud õpiobjektina

screenshot – ekraanipilt, ekraanitõmmis, kuvanope

Stiil – kätteharjunud käitumismuster

Kognitiivsed stiilid:

  • kontekstist sõltumatu (üldine) vs sõltuv (näited)
  • järjestikune (eelmine osa omandatud) vs terviklik (ülevalt vaade, piisab aimdusest)
  • impulsiivne vs refleksiivne (õpitu analüüs)
  • visuaalne (joonised, pildid) vs verbaalne (sõnad)

E-portfoolio rakendamisest informaatikas loe siit. Hindamisest loe siit.

Teiste kõrgkoolide kursuseprogrammid

Otsisin kursuseprogramme, mis toetaksid lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist õpetajakoolituses tasemeõppe I astmes.

Leidsin Tallinna Ülikoolist aine Haridustehnoloogia (KAK6003), kuid õppekavas Alushariduse pedagoog seda ei ole.

Tartu Ülikoolis on aine Infotehnoloogia kasutamine alushariduses ning selle osas kaks erinevat ainekava:

Nüüd seisab ees leitu võrdlemine oma kursuseprogrammiga :).

Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Kodutöö lähteülesanne minu jaoks äärmiselt keeruline, kuna mul ei ole olnud ühtegi informaatikaõpetajat. Uurisin oma põhi- ja keskkooli, aga ka kõrgkooli (rakenduskõrgharidus Tallinna Pedagoogilisest Seminarist ja magistrikraad hariduse juhtimises Tallinna Ülikoolist) lõputunnistusi/diplomeid ning leidsin sobivate ainetena rakenduskõrghariduse õppekavast Arvutiõpe (maht 1 AP, õppejõud M. Liin) ning magistriõppekavast aine Haridustehnoloogia (maht 3 AP, õppejõud S. Klaos).

Pean kurvastusega tõdema, et erilisi mälestusi ainetest, õppejõududest ja õpitust ei ole. Ei positiivseid ega ka negatiivseid.

Lisaks olen osalenud erinevatel koolitustel oma haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks. Nendel koolitustel olen õppinud väga palju ning koolitajad on olnud suurepärasel tasemel. Nende eeskujust lähtuvalt olen üles ehitanud ka kursuse Arvuti lasteaias õpetamise TLÜ Pedagoogilises Seminaris tulevastele lasteaiaõpetajatele. Ning kodutööna analüüsingi ennast (informaatika)õpetajana lähtudes kursusekavast, kursuse ülesehitusest ja üliõpilaste tagasisidest.

Kursuse ülesehitus

  • kursus toimub e-õppena Moodle’i keskkonnas;
  • kursusel toimub sissejuhatav loeng, kus tutvustan kursuse sisu, ülesandeid, tähtaegu, ülesehitust;
  • kursuse jaoks olen koostanud rea õppematerjale;
  • kursuse jooksul teen konsultatsioone (päevaõpe) läbitud teemade osas;
  • kursus lõppeb üliõpilaste tagasisidega kursuse sisule ja ülesehitusele.

Üliõpilaste tagasiside

2012/2013 õppeaasta sügissemestril osales kursusel Arvuti lasteaias 94 üliõpilast (deklareerinute arv), kellest aine läbis 82 üliõpilast (mitteilmunud 4, mittearvestatud 8). TLÜ õis-is andis kursusele tagasisidet 86 üliõpilast. Kursuse keskmine hinne oli 4,51.

Üliõpilaste tagasiside põhjal toon välja parendamist vajavad valdkonnad:

  • kontakttundide arvu suurendamine – vajalik eriti kaugõppijate puhul, kuna nende seas ka eakamaid inimesi, kelle arvutikasutamise oskused vajavad enam toetamist;
  • aines osalejate arvu piiramine – e-õppes 94 inimesele sisulise tagasiside andmine on ülejõu käiv, eriti kui tegemist ei ole ainukese kursusega;
  • tagasiside – leida toimiv sisuline tagasisidesüsteem kursusel tehtavatele iseseisvatele töödele;
  • suurendada kursuse mahtu või vähendada iseseisvate tööde mahtu.

Nii et arenemisruumi on… :)

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • informaatika kui läbiv teema tähendab koolikultuuris seda, et vastutus on jagatud – seega ei vastutagi nagu keegi. Aineõpetajate võimalused (aeg, oskused jne) tihedas ainekavas leida aega informaatika alusoskuste õpetamiseks, et arvutit õppeprotsessis kasutada, on minimaalsed. Kohustusliku ainena tuleb koolis luua võimalused pädevuste omandamiseks, mis on eelduseks lastele järgnevatele informaatikaga seotud ainetele;
  • infoühiskonna kiire areng, selle valdkonna riiklik prioriteetsus ning riikliku õppekava üldpädevusnõuded seavad ka õppijale teatud kohustused oskuste ja õpitulemuste osas, mida informaatika  kohustuslikkus võimaldab saavutada;
  • põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud informaatika sisu 6.klassile on aluseks 8.klassi ainesisule ning need omakorda gümnaasiumi astme ainekursustele. Kohustuslikkus võimaldab põhikooli lõpetajatele ühtsed pädevused ning see võimaldab õpilaste mobiilsust põhikooli lõpetamisel.

Kolm vastu-argumenti:

Vastuargumendid sõnastasin loengus arutelus tõstatatud teemade põhjal.

  • informaatika õpetus jääb ainult informaatika õpetaja ülesandeks ning selles aines omandatud oskused jäävad unarusse. Kui informaatika on läbiv teema, siis on omandatavad pädevused võimalik jagada (hea õppealajuhataja korral :)) aineõpetajate vahel ning õpilasel tekivad nende praktilise rakendamise oskus;
  • koolil võimalus valida, millise suuna nad valivad ning kuidas nad informaatika kui aine üles ehitavad (millal mida õpetatakse, mis on oluline);
  • koolid peavad leidma kompromisse – millised ained valida, millistest ainetest loobuda;
  • kohustuslikkus tähendab – koolidel peavad olema tagatud võimalused informaatika õpetamiseks – lisaks ainekavale ja õpikule riist- ja tarkvara ning kvalifitseeritud informaatika õpetajad.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pooldan informaatika kohustuslikkust. Põhjendused selleks on pooltargumentides. Oma kogemus (põhikooli lõpetanud tütred) ütleb, et arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad just selles suhtes, mis puudutab arvuti kasutamist töövahendina. Sotsiaalmeedia on teine teema…

Arvan, et täiesti teine teema on rakendamine. Informaatika aines 6.klassis (kohustuslikus) omandatud alusoskused peavad leidma rakendamist järgnevatel aastatel ja teistes ainetes. Alusoskuste saavutamine ei tähenda, et see leiab rakendamist, kui selleks õppeprotsessis võimalusi ei ole.

Mulle meeldib Katriini mõte, et informaatika õpetajate õppekava (informaatika õpetaja magistriõppe õppekavas alustas sel aastal 6 õppijat, meie loengus oli täna neist 3!!!) ei ole atraktiivne, kuna informaatika kui aine ei ole õppekavas kohustuslik.

Vastuargumendina toodud kvalifitseeritud õpetajate vähesus tekitab küsimuse -kvalifikatsioonile vastav õpetaja – kas see tähendab diplomit või pedagoogilist võimekust ning vajalikku kompetentsust?

Meie senise süsteem ei toimi. Gümnaasiumist ülikooli tulijate arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad, mida näitavad arvutialaste pädevuste testimised.