Õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanne

Valisin veebipõhise õppematerjali koostamiseks keskkonna Connexions. Connexions on keskkond, mis võimaldab väga lihtsalt luua veebipõhiseid õppematerjale. Kõige lihtsam viis on luua tekstifail Word’is ning see üles laadida. Oluline: word’i fail peab olema salvestatud Word 97-2003 Document versioonis.

Word’i failis tuleb ära määrata pealkirjad (heading), tekstikujundused (bld, italic jne) ja lisada pildid, lingid.

Minu jaoks osutus ületamatuks Youtube’ist videode vistutamine. Soovisin lisada õppematerjali videod omaloodud animatsioonidest. Katsetasin kordi ja kordi, aga miski läks ikka valesti. Loodetavasti avaneb tuleval pühapäeval (10.03) võimalus kontakttunnis veidi abi ja soovitusi saada :). Nii jäid õppematerjali vaid lingid :(.

Loodud õppematerjaliga animatsioonide loomise programmist AnimatorDV Simple saab tutvuda siin.

Connexions’i plussid: lihtne õppematerjali loomine; võimaldab kasutada olemasolevaid tekstifaile õppematerjali loomiseks.

Connections’i miinused: meediafailide lisamine nõuab oskusi html-keeles; mooduli avaldamine toimub viivitusega (uue konto omanikel).

Varasemalt olen loonud veebipõhiseid õppematerjale, kasutades exe Learningut (koostasin aine materjalid, mis hiljem lisasin Moodle’is e-kursusele) ning veebilehekülgede koostamise vahendeid (õpiobjekt). Õppedisaini alustes kasutasime oma rühmatöö esitamiseks LeMill keskkonda, kuid seda eelkõige loodud materjali esitamise kohana, mitte õppematerjali loomiseks.

Teema oli väga huvitav ning praktiline. Kõik pakutud vahendid ja keskkonnad tahavad enamat aega tutvumiseks ja katsetamiseks, aga algus on tehtud…

 

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Õpiobjekti mõiste

Mõistel “õpiobjekt” (ingl.k. learning object) on erinevaid definitsioone.

Õpiobjekt on:

  • [A Learning Object] is defined as the smallest independent structural experience that contains an objective, a learning activity and an assessment” – “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (James J. L’Allier 1997); 
  • “…a Learning Object… [is] ‘any digital resource that can be reused to support learning.” – õpiobjekt on iga digitaalne ressurss, mida saab taaskasutada õppimise toetamiseks (Wiley 2002);
  • “a Learning Object is defined as any entity, digital or non-digital, that may be used for learning, education or training” – õpiobjekt on digitaalne või mittedigitaalne üksus, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses (IEEE Learning Technology Standard Committee 2001);
  • “õpiobjekt [on] digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis on taaskasutatav, terviklik, toetab õppimist ja vastab tehnilistele standarditele” (Juhend kvalitatiivse õpiobjekti loomiseks 2012).

Paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutatakse eesti keeles mõisteid:

  • sisupakett (content package) – õpiobjekt, mis on pakendatud standardit või spetsifikatsiooni järgides;
  • e-õppematerjal;
  • elektrooniline õppematerjal;
  • veebipõhine õppematerjal;
  • digitaalne õppematerjal;
  • e-õppevara;
  • avatud õppematerjalid;
  • elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjekti puhul on olulised kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Repositooriumid

Repositoorium (ingl.k. repository) on spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide ja nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Ülemaailmsetest repositooriumitest tutvusin lähemalt süsteemiga Connecions.

Leidsin ka paar eestikeelset õppematerjali, mis on kasulikud ning vajavad lähitulevikus läbitöötamist :):

Lisaks otsisin õppematerjale, mis sobivad eelkooliealiste lastega töötavatele inimestele ning leidsin märksõnadega lasteaed (kindergarten) ja eelkool (preschool) vastavalt 136 ja  88 vastet, milles nii mõnegi talletasin tuleviku tarbeks.

Minu varasemad kokkupuuted õpiobjektide ja repositooriumitega

Oma esimese õpiobjekti sain valmis 2012.aasta novembri lõpus. Õpiobjekti teoreetilise taustaga tutvununa analüüsides oma õpiobjekti  tuleb nii mõndagi  muuta ja täiendada. Eelkõige seda, mis võimaldab õpiväljundite omandamise kontrolli.

Lisaks olen loonud ühe e-kursuse Moodle’is, mille materjalid e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis kättesaadavad.

Repositoorimitest olid mulle varasemast tuttavad Koolielu, Miksike, LeMill, e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid.

Veebis surfates leidsin ka repositooriumi e-Võti, kuid selles sisalduvad õpiobjektid/õppematerjalid ei ole paljud enam veebis üleval.

Kokkuvõte

Minu arvates (tutvudes loengumaterjalide, artiklite ja õpiobjekti kvaliteedinõuetega) on mõiste õpiobjekt väga spetsiifiline ja konkreetne. Loengumaterjalides välja toodud ja eesti keeles paralleelselt kasutatavad mõisted (e-õppematerjal jne) on tunduvalt laiemad ja ka laialivalguvamad. Väga paljud õpiobjektid/õppematerjalid, mis veebis (sh repositooriumites) kättesaadavad, ei vasta kõikidele õpiobjektile esitatavatele kvaliteedinõuetele ning seda eelkõige just terviklikkuse printsiibist lähtudes, kuna ei võimalda kontrollida eesmärgi/õpiväljundite saavutamist.

Kasutatud allikad:

Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. (2012). Toim. Dermljuga-Telk, M.

Polsani, P.R. (2003). Use and Abuse of Reusable Learning Objecs. Journal of Digital Information. Vol 4, No 4. Loetud aadressil http://journals.tdl.org/jodi/index.php/jodi/article/view/89/88

Põldoja, H. (2013, 16.veebruar). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

IFI7053 Õpileping

Ülesanne

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse”  (kaldkirjas olevate tekstide allikas: kursuse Digitaalsete õppematerjalide koostamine blogi).

Minu õpileping kursuse Digitaalsete õppematerjalide koostamine läbimiseks

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Soovin õppida digitaalsete õppematerjalide koostamisega seonduvaid teemasid – kuidas koostada õppematerjale, kuidas ja milliseid vahendeid kasutada, kuidas ja kus õppematerjale avaldada, millised on autoriõigusega, litsentside ja viitamisega seonduvad probleemid ning kuidas hinnata õppematerjalide kvaliteeti.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Eesmärgid:

  • saada ülevaade õpiobjektide liikidest ja nende avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites;
  • tutvuda õppematerjalide koostamise vahenditega kasutades neid õppematerjali loomiseks ning analüüsida nende kasutamist (sh rühmatöö);
  • tutvuda erinevate arvutipõhiste testide loomise vahenditega ning luua praktikas vähemalt üks arvutipõhine test;
  • saada teadmisi uute tehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis, nende abil õppematerjalide koostamisest ning luua üks õppematerjal asutades uusi tehnoloogiaid;
  • täiendada oma teadmisi ja oskusi õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise teemadel;
  • saada ülevaade õppematerjalide kvaliteedi nõuetest ja hindamise viisidest.

Põhjendus – miks ja sund

Põhjendusi, miks soovin seda teemat õppida ja mis sunnib seda teemat õppima, on mitu:

  • õppejõuna olen ka ise koostanud digitaalseid õppematerjale ning kursusel õpitav võimaldab analüüsida senitehtud ning saada uusi teadmisi ja oskusi uute õppematerjalide loomisel ja olemasolevate parendamisel;
  • õppealajuhatajana võimaldab kursusel õpitu luua uusi võimalusi eelkooliealistele lastele mõeldud õppematerjalide loomiseks ning omandatud teadmiste jagamist tulevastele lasteaiaõpetajatele;
  • kursusel omandatud teadmised tulevad kasuks ka e-kursuste kvaliteedimärgi hindamisprotsessis hindajana osalemisel;
  • ja kindlasti on oluliseks ka kursuse koht haridustehnoloogi magistriõppe õppekavas kohustusliku ainena ning seega eeldus oma õpingute edukaks lõpetamiseks :).

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärkide saavutamiseks:

  • töötan põhjalikult ja õigeaegselt läbi kursuse teemad ja lugemismaterjalid;
  • esitan asjakohased (ülesannetele vastavad) blogipostitused õigeaegselt;
  • viitan kasutatud allikatele korrektselt;
  • loon ülesannetest lähtuvalt erinevaid õppematerjale ning analüüsin nende loomise vahendeid, protsessi ja tulemusi;
  • hoian end kursis kursusekaalaste mõtete ja ideedega (blogipostituste lugemine ja kommenteerimine);
  • osalen aktiivselt rühmatöös ning annan oma panuse selle õnnestumisse;
  • osalen aktiivselt kontakttundides.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Kasutatavad vahendid ja neile ligipääs

  • kursuse blogi ja seal sisalduvad ülesanded, õppematerjalid, tähtajad jne;
  • õppejõud – suhtlemine küsimuste tekkimise korral kasutades blogi ja/või e-posti;
  • kursusekaaslased – nende blogipostitustega kursisolemine, rühmatöö kaaslaste leidmine, kohtumised ja tegevused rühmatöö raames;
  • kursuse õppematerjalid
  • erinevad veebivahendid
  • arvuti ja internet (mis kursuse ülesehituse tõttu peavad olema esimese kohal);
  • muud kursuse käigus selguvad vajalikud inimesed, materjalid ja tehnoloogiad.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Eesmärgid saavutan, kui olen läbi töötanud ülesanded ja lugemismaterjalid ning teinud blogipostitused, mis väljendavad minu teadmisi ja oskusi:

  • õppematerjalidest ja õpiobjektidest ning nende kvaliteedist ja avaldamise võimalustest;
  • õppematerjalide koostamise vahenditest, nende praktilisest kasutamisest õppematerjali koostamiseks ning nende kasutamise analüüsist;
  • erinevate arvutipõhiste testide loomise võimalustest ning arvutipõhiste testide praktilisest loomisest;
  • uute tehnoloogiate kasutamisest õppematerjalide loomisel;
  • autoriõiguste- ja litsentsidealastest teadmistest;
  • korrektsest viitamisest.

Kursuse lõpus kirjutan lähtuvalt õpilepingust ja püstitatud eesmärkidest refleksiooni. Refleksioon võimaldab hinnata eesmärkide saavutamist, analüüsida õppeprotsessi, õpitud ja oma panust ning püstitada uued eesmärgid.

 

IFI7053 algab

Alguse sai uus aine Digitaalsete õppematerjalide koostamine.

Esimese nädala ülesanded olid alljärgnevad:

  • tutvuda aine kursuseprogrammi, õpijuhise, kursuse teemade ja eelmise aasta ülesannetega ning nendest lähtuvalt lisada omapoolseid soove kursuse praktiliste ülesannete osas;
  • panna kirja lühike enesetutvustus – vaatasin üle septembrikuus tehtud enesetutvustuse ning kuna sellest ajast ei ole muutusi olnud (isegi tütred ei ole vanemaks saanud :)), siis jätsin selle muutmata;
  • koostada õpileping – mille järgmises postituses ka avaldan.

Teemad ja ülesanded aines

Tutvudes selle aasta teemade ja eelmise aasta ülesannetega teemade raames, siis aine sisuks on:

  1. Õpiobjekti mõiste, repositoorimuid, metaandmed
  2. Õppematerjalide koostamise vahendid (autorivahendid, kontoritarkvara, veebipõhised sisuhaldusvahendid)
  3. Arvutipõhised testid
  4. Uued tehnoloogiad (e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, videosalvestussüsteemid)
  5. Õppematerjalide autoriõigus (sh Creative Commons litsents)
  6. Allikmaterjalidele viitamine
  7. Õppematerjalide kvaliteet

Igati asjakohased teemad ning katavad ära kogu digitaalsete õppematerjalide koostamisega seotud teemad peale sisu (õpetaja-õppejõu erialane kompetentsus) ja ülesehituse (õppedisaini alused).