Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Aine Digitaalsete õppematerjalide koostamine algas 3.veebruaril õpilepingu sõlmimisega.

Õpilepingus püstitasin eesmärgid, millest lähtuvalt analüüsin aines omandatut (st eesmärkide saavutamist).

Saada ülevaade õpiobjektide liikidest ja nende avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites.

Kõige rohkem tekitavad jätkuvalt segadust mõisted. Minu jaoks on õppematerjal tunduvalt laiem mõiste ning õpiobjekt on üks konkreetne ja väga kindlate tunnustega õppematerjal. Õpiobjekti puhul on olemas kindlasti õpijuhis eesmärkidega ja võimalus kontrollida õppeeesmärkide vaautamist, õppematerjali puhul võib ikka õppija või õpetaja kasutada seda õppeprotsessis erineval viisil ja erinevate eesmärkide saavutamiseks.

Õppematerjalide avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites sain põhjaliku ülevaate. Tegin tutvust repositooriumitega, mis on mõeldud õppematerjalide hoidmiseks (nt e-õppe Arenduskeskuse repositoorium, Koolielu), aga ka õppematerjalide loomist võimaldavate repositooriumitega (Connexions, LeMill).

Tutvuda õppematerjalide koostamise vahenditega kasutades neid õppematerjali loomiseks ning analüüsida nende kasutamist (sh rühmatöö).

Tutvusin väga erinevate õppematerjalide koostamise vahenditega, millest tervet rida sai ka õppematerjalide koostamiseks ka kasutatud  – repositooriumid (Connexions), testide loomise vahendid (ClassMaker, varasemast HotPotatoes), e-raamatu loomise vahendid (iBook Author, Inkling Habitat, PressBooks).

Oma postitustes analüüsisin nende kasutamist ning vahendi kasutajasõbralikkust ja kasutusvõimalusi.

Tutvuda erinevate arvutipõhiste testide loomise vahenditega ning luua praktikas vähemalt üks arvutipõhine test.

Arvutipõhiste testide loomise vahenditest olid mulle varasemast tuttavad HotPotatoes ja Moodle’is olevad testide loomise võimalused. Seekord katsetasin ClassMakeri võimalusi ning koostasin testi enda poolt õpetatava aine Mäng kultuurilise, arengulise ja pedagoogilise meetodina eksamitööks. Lasin testi täita ka üliõpilastel eksamiks valmistumisel ning sain põhjaliku ülevaate testi kasutamisest ja tulemuste esitamise viisist. Üliõpilaste tagasiside testile oli, et paberkandjal testi sooritamine on turvalisem ja rahulikum ning kõige häirivam elektrooniliste testide puhul on ajalimiit, mida klassiruumis ei märka. Minu kui õppejõu jaoks on elektroonilised testid õnnistus, mis vähendab koduste tööde kontrollimise vaeva :).

Saada teadmisi uute tehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis, nende abil õppematerjalide koostamisest ning luua üks õppematerjal asutades uusi tehnoloogiaid.

Kursuse käigus tutvusime erinevate tehnoloogiate ja ka tehniliste vahenditega, milla kasutamisel valmisid erinevad õppematerjalid. Kõik kursuse kontaktpäevad toimusid mac-laboris – seega oli võimalus tutvuda ka operatsioonisüsteemiga Mac OS X. Rühmatööna valmis e-raamat, mida tutvustasime iPadi kasutades.

Täiendada oma teadmisi ja oskusi õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise teemadel.

Vaieldamatult sain rohkelt teadmisi ja oskusti õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise osas. Õppisin, et ei tohi usaldada vahendit (Mendeley), vaid alati peab paralleelselt toimima inimfaktori kontroll. Adusin, et loodud kvaliteetseid õppematerjale jagades saavad neist kasu rohkemad inimesed ning sedasama ootan ju ka teistelt.

Saada ülevaade õppematerjalide kvaliteedi nõuetest ja hindamise viisidest.

Õppematerjalide kvaliteedinõuetega oleksime minu arvates pidanud tutvuma enne, kui ise õppematerjali looma hakkasime. Kuidas ma saan teha kvaliteedinõuetele (kriteeriumitele) vastavat tööd (st õppematerjali), kui ma ei tea kvaliteedinõudeid (kriteeriume)?

Samas, kuidas oleksin ma saanud analüüsida rühmatöös valminud õppematerjali ja tuua välja selle miinuseid, kui kõik oleks täiuslikult tehtud? Ehk on siin võimalus tihedamaks koostööks ja ühisõppimiseks kursusel osalejate vahel, kui õppematerjalide kvaliteedinõuded on õppematerjali looma asudes silme ees ning õppematerjali kvaliteeti hindab pärast selle valmimist teine õppija.

Õppeprotsessi analüüs ja minu panus

Oma eesmärkide saavutamiseks plaanisin:

Töötan põhjalikult ja õigeaegselt läbi kursuse teemad ja lugemismaterjalid.

Postituste tegemiseks töötasin läbi lugemismaterjalid ning vajalikul hulgal teadusartikleid. Lisaks kasutasin rohkelt erinevaid veebimaterjale.

Esitan asjakohased (ülesannetele vastavad) blogipostitused õigeaegselt.

Patustasin kahe viimase postituse puhul veidi tähtaegadega. Postituse tegemisel oli minu jaoks oluline, et see annaks teemast tervikliku ülevaate, samas vältides kursuse blogist copy-paste tegemisi. Usun, et suutsin kõik oma arusaamad ja mõtted teha arusaadavaks ka teistele.

Viitan kasutatud allikatele korrektselt.

Tagantjärele analüüsides on esines viitamises eksimusi, aga lõppkokkuvõttes sain hästi hakkama ja õppisin palju. Eriti just seda, et tuleb olla väga tähelepanelik ja et viitamises ei ole kergema vastupanu teed…

Loon ülesannetest lähtuvalt erinevaid õppematerjale ning analüüsin nende loomise vahendeid, protsessi ja tulemusi.

Selle ülesande täitsin täiesti korrektselt ja olen ise tulemustega (valminud testid, veebipõhised raamatud, e-raamat, programmi kasutajajuhend jne) väga rahul.

Hoian end kursis kursusekaalaste mõtete ja ideedega (blogipostituste lugemine ja kommenteerimine).

Selles valdkonnas hindan ennast kõige madalamalt. Enne oma postituse tegemist ei tahtnud teiste mõtteid lugeda, et mitte liialt samasse suunda minna. Pärast oma postituse tegemist kommenteerisin neid postitusi, mis tekitasid sisulisi mõtteid ja emotsioone.

Osalen aktiivselt rühmatöös ning annan oma panuse selle õnnestumisse.

Rühmatöös tegime koos Kristiga Inkling Habitatis e-raamatu, mis tutvustas Inkling Habitati kasutamise võimalusi. Olin rühmatöös aktiivne ja tegus ning panustasin selle õnnestumisse väga palju. Kindlasti oli selles oma roll ka suurepärasel rühmatöö kaaslasel, kellega koos töötades täiendasime teineteise teadmisi ja saavutasime tulemuse, mis meile suurt rõõmu valmistas.

Osalen aktiivselt kontakttundides.

Osalesin kõikides kontakttundides, mille kohta tegin ka lühikesed blogipostitused. Olin mõtetega kogu aeg teemas, et püüda kinni kõik oluline ja vajalik.

Edasised eesmärgid

Õppematerjalide teema on väga lai ning siin on rohkelt, mida edasi uurida ja õppida. Igas teemas jõudsin keskenduda vaid ühele vahendile ja/või keskkonnale ning edaspidi on võimalus samade eesmärkide täitmisega süvitsi minna, tutvudes erinevate vahendite ja tehnoloogiatega, autoriõiguste, litsentside ja viitamise, kvaliteedi ning luua uusi ja paremaid digitaalseid õppematerjale.

Kokkuvõtlikult

Kokkuvõtlikult jäin kursusega nii sisult kui korralduslikust küljest väga rahule. Sain palju uusi teadmisi, oskusi ja mõtteid. Kursusele antud kvaliteedimärk ja aasta e-kursuse stipendium on igati asjakohased…

Tänan!

 

Õppematerjalide kvaliteet

Ülesanne

Kvaliteet (ld k qualitas) – omadus, laad, väärtus, headus; vastavus nõuetele, standardile, otstarbele, kriteeriumitele jne.

Digitaalsete õppematerjalide hulk aina kasvab ning õppematerjalide kasutaja peab suutma hinnata juba olemasolevate õppematerjalide kvaliteeti, et leida sobiv ja õppe-eesmärkidele vastav. Kindlasti peab märksõna “kvaliteet” olema iga õppematerjali looja jaoks ülioluline ning õppematerjali valmimisprotsessis pidevalt silme ees.

Tegelikkus on kahjuks sellest suuresti erinev. Veeb on täis väga erineva kvaliteediga õppematerjale ning neid tekib aina juurde. Olen ka ise programmi BeST raames loonud ühe e-kursuse ning ühe õpiobjekti, mille kvaliteediga nende loomise (valmimise) hetkel ka suures osas rahule jäänud. Nüüd sooviksin neid aga mitmes osas täiendada ja parandada.

Õppematerjalide kvaliteedimudeleid on erinevaid. LORI-mudel  (The Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007) toob välja järgmised õppematerjali kvaliteedinäitajad:

  • Sisu kvaliteet – õppematerjali sisu vastavus temaatikale, täpsus, ideede tasakaal, faktide täpsus;
  • Õppe eesmärk – õppimise eesmärkide, tegevuste, hindamise ja õppija omaduste vastavus;
  • Tagasiside ja kohandamine – õppematerjali kohandamise võimalused õppijast ja õppimismudelitest lähtuvalt;
  • Motivatsioon – õppijate motiveerimise viisid;
  • Õppematerjali visuaalne esitlus – elementide sobivus, mitmekesisus;
  • Kasutamise mugavus – lihtne kasutada, mugav kasutajaliides;
  • Kättesaadavus – võimalus kasutada erinevatel seadmetel, arvestamine erivajadustega õppijatega;
  • Korduvkasutamine – võimalus kasutada erinevates õppimiskontekstides ja erineva taustaga õppijate puhul;
  • Standarditele vastavus – õppematerjali vastavus rahvusvahelistele standarditele ja spetsifikatsioonidele.

Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelis on kvaliteedinäitajateks õppematerjali teema terviklik käsitlus, õpijuhendi olemasolu, õppematerjali faktiline õigsus, motiveerivus, eakohasus, uudsus; suunatus õpioskuste arendamisele; struktuuri loogilisus ja liigendatus; materjali maht, vorming ja ühilduvus; keeleline korrektsus, kujundus ja tehniline korrektsus; autorlus (autoriõigused ja viitamine) ning õppematerjali originaalsus.

Sel kevadel puutusin kokku e-kursuse kvaliteedimärgi protsessiga, kus hindamise aluseks oli Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks ning selle põhjal loodud maatriks e-kursuste hindajatele.

Minu ja Kristi ühistööna valmis õppematerjalina e-raamat. Seetõttu otsisin veebist hindamismudeleid e-raamatu kvaliteedi hindamiseks. Ühe variandina leidsin QED (Quality. Excellence. Design) kvaliteedikriteeriumid e-raamatule, mis hindavad e-raamatut 13 kriteeriumis – tiitelleht, informatsiooni hierarhia, sisukord ja selle ülesehitus, stiil, linkide toimivus, pealkiri, kasutajasõbralikkus, printimissõbralikus, lõigud ja liigendamise loogilisus, pildid (suuruse, värvus, allalaadimiskiirus jne), tabelid (ekraanile mahutavus, loetavus), sümbolid (selgus) ja metaandmete olemasolu.

Analüüsides meie loodud e-raamatut eelpooltoodud kriteeriumistest lähtuvalt oleks tulemus nii mõneski kategoorias väga nõrk. Näiteks ei ole valminud e-raamat just kõige kasutajasõbralikum – juba ligipääs on piiritletud. E-raamatus on rohkelt linke, mis võimaldavad liikuda raamatu erinevate osade vahel ja suunavad kasutajat veebi, mis võib kasutajat eksitada ning olulisest infost ilma jätta.

Õpiobjekti kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Analüüsides meie ühistööna valminud e-raamatut Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelit aluseks võttes:

  • teema terviklik käsitlus (3p) – e-raamat on mõeldud tutvustamaks Inkling Habitat keskkonda ning selle võimalusi; e-raamat käsitleb kõiki esmase kasutaja jaoks olulisi teemasid ja valdkondi ning selleks on kasutatud erinevaid meediaelemente (keskkonnas võimalikke vahendeid);
  • õpijuhend (0p) – õpijuhendit e-raamatu kasutamiseks ei teinud;
  • faktiline õigsus (2p) – keskkonna kasutamisel selgus kogu aeg mõni uus fakt, mis muutis eelnevat arusaama ja oskust ning lisaks tekkisid mõned faktivead ka lähtuvalt tehnilistest lahendustest (keskkonna kasutamine operatsioonisüsteemiga Mac OS X);
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine (3p) – valminud e-raamatusse ja keskkonda Inkling Habitat süvenedes toetab e-raamat igati õpioskuste arendamist ning on ka eakohane ja uudne; 
  • Struktuur ja liigendatus (3p) – nägime e-raamatu struktuuri ja liigendatusega väga palju vaeva, et see oleks lihtne, e-raamatu valmimise loogikat jälgiv ning kajastaks kõiki olulisi valdkondi;
  • Materjali maht, vorming, ühilduvus (1p) – materjali maht on optimaalne; puudujääkideks on valminud materjali vorming ja ühilduvus, mis on piiratud keskkonna nõuetega – valminud e-raamatu täies mahus (koos interaktiivse sisuga) kasutamiseks on vajalik selle avaldamine e-poes;
  • Keeleline korrektsus (3p) – valminud e-raamat on keeleliselt korrektne, korduvalt kontrollitud ja parandatud;
  • Kujundus (3p) – e-raamat on kujundatud ühtses stiilis, lihtsas värvi- ja vormilahenduses; nokkda võiks meediaelementide rohkuse üle, kuid eesmärgist lähtuvalt (anda ülevaade vahendi võimalustest) on see asjakohane;
  • Tehniline korrektsus (2p) – veebiversioonis ei avanenud kõik lingid näidisraamatutele;
  • Autorlus – kuna võimalus on hinnata kas 4p või 0p, siis valin 4p – e-raamatu autorlus on korrektselt esitatud, teiste autorite kasutatud allikatele on viidatud;
  • *Õppematerjali originaalsus (3p) – õppematerjal on täies mahus originaalmaterjal.

Lähtudes hindamismudelis (Koolielu toimetus, 2012) sätestatust, et “õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti  ning ühegi üksiku kriteeriumi punktisumma ei ole väiksem kui 2“, siis ei vasta meie loodud e-raamat kvaliteedinõuetele. Põhjuseks kahele kriteeriumile mittevastavus – õpijuhendi puudumine ning valminud õppematerjali vorming ja ühilduvus – ja kokkuvõttes hindamistulemus 27 punkti.

Et loodud õppematerjal vastaks kvaliteedinõuetele, tuleks luua õpijuhend ning vormistada õppematerjal kasutajasõbralikuna – vajadusel saame sellest tekitada ka veebipõhise õppematerjali (nt veebilehe), millel küll puudub Inkling Habitatis loodud interaktiivne sisu ning see vähendab õppematerjali sisulist väärtust.

Nii et meie loodud e-raamatu puhul – nokk kinni, saba lahti…

Kasutatud allikad

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59.

Koolielu toimetus (2012). Kvaliteetse õppematerjali hindamismudel. Loetud aadressil http://koolielu.ee/waramu/view/1-81c9d4b2-3613-44b3-b3a7-a5382ed93c21

Digitaalsete õpematerjalide koostamine – III kontakttund

Rääkisime viitamisest ning tegin oma postituses viidetesse rea muudatusi. Põhjuseks see, et usaldasin Mendeley’d, aga ta ei tee viiteid täiesti korrektselt – kaldkiri tuleb lisada ise.

Üks minu viidetest – viide veebiallikale – oli täiesti korrektne :).

Hans soovitas tutvuda konverentside materjalidega aadressil www.ascilite.org.au

Ja uus info oli ka see, et ajalehtede pdf-versioonid on saadaval veebis Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Rühmatööde tutvustus

Kaire ja Kristi – tutvustasime keskkonda Inkling Habitati ja sellega loodud e-raamatut.

Maris, Taimi ja Viive tutvustasid veebitahvleid, mis võimaldavad ühistööd.

Virgo tutvustas Xerte‘t. Arvutisse installitav vahend. Loodut on võimalik alla laadida Scorm’ina ja lisada ka näiteks Moodle’isse.

Katriin tutvustas enda, Pireti ja Helle rühmatöö tulemina valminud vahendi GLO Maker kasutamist. Juhendiks valmis veebileht. Näidiseid veebivahendiga loodust vaata siit.

Katrin ja Mihhail tutvustasid arvutisse installitavat vahendit ITest, millega on võimalik luua teste. Juhendiga saad tutvuda siin.

Ja siis rääkis Meelis tutvustades TACOPS 4 kasutusvõimalusi. Meil ei ole sellega midagi peale hakata :(.

Dmitri tutvustas LeMilli, mis on meile kõigile tuttav, millele ta oli loonud venekeelsed kasutajajuhendid.

 

E-raamat ja Inkling Habitat

 

Rühmatöö ülesandeks oli uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks ning koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Valisime koos Kristiga tutvustamiseks veebipõhise keskkonna Inkling Habitat, mis võimaldab luua interaktiivseid e-raamatuid.  Meie ühistöö tulemusena valmis e-raamat, millega hetkel saavad tutvuda Apple seadmete omanikud, laadides alla valminud e-raamatu EPUB-formaadis.

E-raamatu koostamine Inkling Habitatis

Kahjuks ei võimalda EPUB-formaadis raamat näha raamatu interaktiivset sisu.

Inkling Habitat võimaldab luua e-raamatud Apple’i seadmetele. Inkling Habitatis loodud e-raamatut näevad  täies ilus selle koostajad. Samuti on võimalik laadida raamat üles veebipoodi Store, et see oleks kättesaadav kõikidele.

Samuti on võimalik e-raamatu vaatamine arvutis (veebis), säilitades interaktiivse sisu, kuid ka see eeldab kas raamatu loojaks olemist või raamatu avaldamist veebipoes.

Meie praegune rühmatöö tulem ei vasta täielikult eesmärgile, kuna eesmärk oli koostada  veebipõhine (st avatud) õppematerjal. Meie jaoks oli e-raamatu loomine väga põnev tegevus ning vajadusel saame sellest tekitada ka veebipõhise õppematerjali (nt veebilehe), millel küll puudub Inkling Habitatis loodud interaktiivne sisu.

Allikmaterjalidele viitamine

Ülesanne

Viitamise teoreetiline taust

Minu kogemused viitamisega on väga pikaajalised ja erinevat laadi.

Esimeste, õigusteaduslike õpingute ajal (enam kui 20 aastat tagasi) oli kohustus kasutada joonealust viitamist, mis võimaldas lisaks allikate nimetamisele lisada täiendavaid selgitusi allika kohta ning vajadusel tuua ära ka sõnaseletusi, lisainfot jne.

Kasvatusteaduslike õpingute ajal (koolieelse lasteasutuse õpetaja ja hariduse juhtimine) tuli selgeks saada nimi-aasta viitamine, mis on nüüdseks saanud igapäevaseks ja loomulikuks. Oluline siinkohal on minu jaoks just mõte, et “viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on” (Põldoja, Laanpere 2013). Kuna siinkohal kasutasin tsiteeringut, siis tekkis küsimus, et kuidas täpsustada tsiteeringu viitamist tekstisisesel viitamisel veebiallika kasutamise puhul? Raamatute, artiklite puhul on vajalik lisada lehekülje number, mis veebiallika puhul puudub. Kas sobilik oleks näiteks (Põldoja, Laanpere 2013: alapeatükk Viitamise üldpõhimõtted)?

Numbriviitamist olen kohanud mitmete teadusartiklite puhul, kuid minu arvates on see segadust tekitav ja

Üliõpilastööde juhendamisel on just viitamine see, mis kõige enam segadust tekitab ja selgitamist vajab. Kuidas viidata, kui kasutan artiklit kogumikust – kas artikli autorile või raamatu koostajale, toimetajale; kuidas vormistada viide seadusele, loengumaterjalile või magistritööle; mida tähendab plagiaat ning kui ma kellegi teise mõtted kokkuvõtlikult kirja panen, kas see on siis plagiaat – need on vaid osad viitamisega seotud teemad, mida tuleb pidevalt selgitada.

Lisaks toonitan alati, et iga tekstisisene viide peab kajastuma kasutatud allikate nimekirjas ning igale kasutatud kirjanduses toodud allikale peab tekstisiseselt viitama.

Mendeley kasutamine

Viidete haldamise vahendiga Mendeley puutusin esmakordselt kokku aine Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud seminaris, kus lühidalt peatusime APA6 viitamissüsteemi lühiversioonil ja selle rakendamisel veebipostitustes viitamisel ning Hans Põldoja soovitas viidete haldamiseks kasutada Mendeley’d. Tegin end koheselt kasutajaks ja installisin Mendeley  arvutisse ning see on lihtsustanud oluliselt allikate ja viidete haldamist.

Samas loengus oli teemaks ka Google Scholari ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside kasutamine. Katsetasin ka neid (viimane oli tuttav juba varasemast) ning samuti edastasin informatsiooni oma üliõpilastele, et lihtsustada teemakohase kirjanduse leidmist oma kursuse- ja lõputööde koostamiseks.

Mendeley võimaldab kasutada  erinevaid viitamissüsteeme, mille loetelu on üüratu. Mendeley kodulehel kasutab tutvustav informatsioon erinevate viitamissüsteemide hulga määratlemisel sõna tuhandeid (thousands), mis täpsemal uurimisel on võrdne arvuga 6376. Tekib tunne, et pea iga teadusajakiri, ühendus (assotiation) jne kasutab erinevat viitamissüsteemi ning artikli kirjutaja on kohustatud selles süsteemiderägastikus suutma valida õige ja sobiva.

Viitamissüsteemide valimine ja muutmine Mendeleys

Viitamisüsteemi muutmine Mendeleys  toimub View > Citation Style.

Uute viitamissüsteemide valimine View > Citation Style > More Styles…

Viitamissüsteemi valimine

Avanevas aknas tuleb teha sobiv valik (Get More Styles) ning tehtud valik kinnitada (Done).Viitamissüsteemid_Mendeleys

Mendeleyga erinevaid viitamissüsteeme rakendades loodud viidete näidised

American Psychological Assotiation 6th Edition – APA6

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. Retrieved from http://www.mendeley.com

American Psychological Assotiation 6th Edition (Turkish)

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com adresinden erişildi.

American Political Science Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop: 1–16. http://www.mendeley.com.

American Sociological Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 1–16. Retrieved (http://www.mendeley.com).

Chicago Manual of Style (author-date)

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com.

Harvard Reference format 1 (author-date)

The Mendeley Support Team, 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop, pp.1–16. Available at: http://www.mendeley.com.

IEEE

[1] The Mendeley Support Team, “Getting Started with Mendeley,” Mendeley Desktop. Mendeley Ltd., London, pp. 1–16, 2011.

Modern Humanistic Researche Assotiation (note with bibliography)

The Mendeley Support Team, ‘Getting Started with Mendeley’, Mendeley Desktop (London: Mendeley Ltd., 2011), pp. 1–16 <http://www.mendeley.com>

Modern Language Assotiation

The Mendeley Support Team. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 2011 : 1–16.

Nature

1. The Mendeley Support Team Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop 1–16 (2011).at <http://www.mendeley.com>

Academic Questions

1. The Mendeley Support Team. 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd.

Magistritööga seotud allikate otsimine

Magistriööga seotud allikate otsimisel kasutasin Google Scholarit, TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaase, Google Booksi, Mendeley’d kui lihtsalt Google’i otsingut (veebiallikate leidmiseks). Viimane oligi kõige keerulisem, sest märksõnapõhine otsing viis ikka mõne artikli või raamatu leidmiseni.

APA6 süsteemis viidete näidised

Raamat 

Siraj-Blatchford, J. (2006). A Guide to Developing the Ict Curriculum for Early Childhood Education. Stoke on Trent, Trentham Books.

Teadusajakirjas ilmunud artikkel

Gialamas, V., & Nikolopoulou, K. (2010). In-service and pre-service early childhood teachers’ views and intentions about ICT use in early childhood settings: A comparative study. Computers & Education, 55(1), 333–341. doi:10.1016/j.compedu.2010.01.019

Konverentsikogumikus ilmunud artikkel

Pohradsky, P., Londák, J., & Čačikova, M. (2010). Application of ICT in pre-school education. Grgić, M., Božek, J., & Grgić, S. (toim), ELMAR 2010 PROCEEDINGS: 52nd International Symposium ELMAR-2010, 15-17 September 2010. Proceedings (lk 159–162). Croatia, University of Zagreb.

Veebilehekülg

New Zealand Ministry of Education. (kuupäev puudub). A Pedagogical approach to using ICT. Loetud aadressil http://www.educate.ece.govt.nz/learning/exploringPractice/ICT/PedagogyAndICT.aspx

Kokkuvõte ja lisaküsimused

Korrektne viitamine on uurimistööde ja teadusartiklite (aga mitte ainult nende) kontekstis äärmiselt oluline. Sama oluline on asjakohaste allikate leidmine ning andmebaasides otsingul asjakohaste märksõnade kasutamine.

Kasutasin oma magistritööga seotud allikate otsimisel järgmisi märksõnu:

  • Educational Technology Standards
  • Ict-competence training
  • computer using levels
  • teacher education
  • learning with technology
  • learning through ict
  • ICT and preschool children
  • early childhood education
  • preschool teacher
  • ICT in ealry childhood education

Õppejõuna ja uurimistööde juhendajana olen huvitatud tarkvarast, mis võimaldab kontrollida viitamise korrektsust – plagiaadi tuvastamiseks  ja kontrollimaks, kas kõikidele allikatele on viidatud ja kas kõik viited on allikatena loetletud. Kas midagi sellist on olemas?

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Laanpere, M. (2013, 28.aprill). Allikmaterjalidele viitamine (ajaveebipostitus).  Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne

Autoriõiguste teemat käsitles põhjalikult ka aine IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid. Teemasse süvenedes pidasin oluliseks analüüsida  õppematerjalide vaba kasutamisega hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel seotud kolme püstitatud probleemi (Põldoja 2013):

  • mis on “motiveeritud maht”
  • mis on “ärilised eesmärgid”
  • teose tõlkimisel ja kohandamisel vajalik autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek.

Motiveeritud maht

Motiveeritud mahtu ei ole võimalik kriteeriumitega määratleda ning see on iga konkreetse juhu puhul erinev. Eesti Ajalehtede Liit määratleb näiteks motiveeritud mahuna artiklite refereerimisel kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Kultuuriministeerium algatas 2006.aastal arutelu, et sõlmitaks kokkulepe motiveeritud mahu osas hariduslikel eesmärkidel autoriõiguse alla kuuluvate teste kasutamiseks (sh koopeerimiseks). Tänaseks on autoriõiguste teema justiitsministeeriumi halduses ning kokkuleppeid motiveeritud mahu osas haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud ei ole. Üllatuslikult ei leidnud haridus- ja teadusministeeriumi lehelt autoriõiguse seaduse seoste kohta haridussüsteemiga mingit infot.

Arvan, et motiveeritud mahu määratlemisel tuleb säilitada terve mõistus ning hea tava. Siia alla ei kuulu kindlasti copy-paste, millega kahjuks pidevalt üliõpilastöödes tuleb kokku puutuda.

Ärilised eesmärgid

Ärialast tegevust reguleerib Eestis äriseadustik. Selle kohaselt on äriliseks eesmärgiks püsiv tegevus tasu eest kaupade ja/või teenuste müügiks ja/või osutamiseks. Nii et kui ma koostatud õppematerjali kasutan püsivalt tasu saamiseks, võib seda pidada äriliseks eesmärgiks. Kui ma iga kuu saan õpetamise eest palka, siis see ju on püsiv tasu…

Teose autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek teose tõlkimisel ja kohandamisel

Olulised on selles valdkonnas märksõnad:

  • kasutamine õppe- ja teaduslikel eemärkidel;
  • nõuetekohane refereerimine ja tsiteerimine;
  • illustreeriva materjalina kasutamine ja reprodutseerimine;
  • refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmine;
  • äriliste eesmärkide vältimine;
  • motiveeritud maht.

Eelpooltoodud nõuded peavad olema kõik täidetud ning oluline on autorile viitamine, näidates ära teose autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose nimetus ning avaldamisallikas.

Creative Commons litsentsi valimine

Litsentsi valimisel on oluline analüüsida, mis on litsentsi määramise aluseks. Keats’i (2006) väitel on mitteärilise eemärgi (NC) piirangu (Non Commercial, not for commercial purposes) määramise põhjuseid kaks:

  • emotsionaalne arvamus, et keegi teine teenib minu tööga raha;
  • ei mõisteta piirangu tähendust ja laialdasemat mõju.

Õppematerjalide loomisel ja sellele NC litsentsi valimisel tasub selle loojal vältida eelnevaid põhjuseid ning vastata kolmele küsimusele:

  • kas ma kaotan midagi, kui ma ei kasuta NC piirangut, vaid BY-SA litsentsi?
  • kui keegi teenib raha minu materjali kasutades, kas ma kaotan sellega midagi?
  • kas ma saan NC litsentsi kasutades märkimisväärset kasu?

Kokkuvõte

Töötades läbi teema materjalid ning analüüsides seniseid kogemusi õppematerjalide koostamisel teen järgmised järeldused:

  • litsentsi valikul pean läbi mõtlema ja analüüsima, mis on litsentsi määramise põhjendus (seni suures osas tõesti ehk emotsioonid ning teadmatus, vääritimõistmine);
  • enne õppematerjali avaldamist eemaldan autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätan nende asemele viited illustratsiooni algallikale (vajalikud on muudatused ka juba avaldatud õppematerjalides);
  • uue õppematerjali koostamisel sooviga need avaldada veebis järgin nende litsentside omavahelist ühildumist;
  • kasulik lahendus, mille puhul ei ole oluline kasutatud teose litsentsi järgida, on vistutamine.

Õppematerjale luues ja avalikult avaldamisel tasub mõelda, et neist saaks kasu võimalikult paljud inimesed ning “oma loomingule võimalikult laia leviku ja mõistliku kaitse tagamiseks võib soovitada Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi õppematerjalide ja teiste mahukate teoste avaldamiseks ning Creative Commons Attribution litsentsi fotode avaldamiseks” (Põldoja 2013).

Kasutatud allikad

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. [Open Access] (.pdf)

Maasalu, S. (2006). Koopiaid võib teha südametunnistuse järgi. Loetud 2013, 14.aprill aadressil http://wwx.postimees.ee/070706/esileht/siseuudised/208516.php

Põldoja, H. (Loetud 2013, 14.aprill). Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Äriseadustik. RT I 1995, 26, 355. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012008

 

II kontakttund – digitaalsete õppematerjalide koostamine

Digimina

Arvutipõhised testimised

Student Response Systems – õpilaste vahetu tagasiside süsteem

Veebipõhised:

Socrative

Pingo

Flisti

Elo soovitas kuulata sir Ken Robinson’i – räägib õppimisest, revolutsioonist õppimises ja piirideta õppimisest.

Helle tutvustas Avita õppematerjali e-tund (geograafia õpetamine 7.klassis), mis on hetkel õpetajatele katsetamiseks.

Video allalaadimiseks

4kdownload – youtube’i laadib alla flashi-failina

HandBrake – video konvertimiseks mp4

E-õpiku tegemine iBooks Author’iga

Piltide otsimiseks flickr/creativecommons

Ja siis läks selliseks tormamiseks, et need, kel mac’i arvutil kogemused puuduvad, neil oli järele jõudmisega üsna keeruline … :(

Leidsin koha, kuidas lisada uusi erineva paigutusega (layout) küsimusi, sain hakkama paari küsimuse koostamisega, Elo õpetas, kuidas cmd+shift+4 vajutades ja hiirt kasutades saad välja lõigata pildi, mis läheb otse desktop’ile. Sain oma algelist raamatukest iPad’iga vaadata.

Üliväga tahaks leida aega ja võimalust teha üks e-õpik.

Ja mac’i ruumi vabakasutus on T 16-20 ja P 10-14. Seega tasub tulla katsetama ning teha üks e-õpik ise valmis.

Uued tehnoloogiad

Ülesanne

Käesoleva teema käsitlemisel tulid esile järgnevad mõisted:

  • e-raamat
  • e-õpik
  • interaktiivne tahvel
  • BYOD ehk “bring your own device

E-raamat

E-raamat (eBook)on paberraamatu digitaalne koopia, mille lugemiseks on vajalikud tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad, iPod, tahvelarvuti jne).

E-õpik

E-õpik (eTextbook) on e-raamat, kuid lugematute lisavõimalustega – võimalik kasutada tekstisisest otsingufunktsiooni, teksti markeerimine ja/või kopeerimine,  elektroonilised järjehoidjad, tekstisisesed ja tekstivälised lingid ning erinevaid multimeedia võimalused (video- ja audioelemendid, animatsioonid jms), interaktiivsed harjutused ja ülesanded, teadmiste kontrolli elemendid jne.

Interaktiivne tahvel

Interaktiivne tahvel ühendab endas personaalarvuti ja projektsioonitehnika võimalused. Interaktiivse tahvli abil õpematerjalide koostamiseks ja kasutamiseks on spetsiaalsed tarkvarad. Olen kokku puutunud SMART Board tahvliga, mis on olemas lasteaias, kus olen (täna viimast päeva :)) õppealajuhataja. Ise olen koostanud Smart Notebook’iga õppematerjale eelkooliealistele lastele, kuid Smart-tahvel võimaldab töös eelkooliealiste lastega kasutada ka olemasolevaid õppeprogramme (Virbits, Sebran, Minu esimesed avastused looduses jne), joonistada, õppida kirjutamise algtõdesid jne.

BYOD

BYOD ehk “bring your own device” (“võta kaasa oma seadmed”) on lähenemine, kus õpilased kasutavad koolis õppetöös oma olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid.

Tänastel lastel on tõesti olemas väga erinevaid seadmeid, mida on võimalik õppetöösse rakendada. Ingrid Maadvere jagab oma kogemust, kuidas toimus BYOD tunni kavandamine ja läbiviimine haridustehnoloogi blogis. Nagu sealt lugeda võib, siis oli nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi ning äärmiselt oluline on siin tehnoloogia valik ja õpetaja ettevalmistus.

Küsimused lähteülesandes ja minu arvamus

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

Minu meelest ei ole uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel kõige olulisemateks märksõnadeks ei kaasnevad lisavõimalused ega ka veebipõhiste materjalidega kaasnev  avatus. Oluline iga uue metoodika ja/või tehnoloogia rakendamisel peab olema nende eesmärgipärasus ja otstarbekus ning loodavate õppematerjalide kvaliteet. Praegu leiavad näiteks interaktiivsed tahvlid sageli kasutust kui “suured televiisorid”, e-õpikutena müüki paisatu on paberversioonist õpiku digitaalne koopia ning õppematerjalide suurest hulgast kvaliteetse ülesleidmine on keeruline.

Seega peaks tehnoloogiliste vahendite rakendamisel õppeprotsessis (olgu selleks koolis olev interaktiivne tahvel, laste oma tehnoloogilised vahendid või ka kooli tehnoloogiline taristu  – arvutid, iPad’id jne) oluline olema küsimus, miks ma kasutan ja alles siis, mida ma kasutan. BYOD lähenemise miinuseks on kindlasti see, et on lapsi, kellel ei ole uuemaid seadmeid või võimalust neid kooli kaasa võtta (vanemate õigustatud hirmud seoses seadmete rahalise väärtusega).

Uute tehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt eeldab nende hinna arvestatavat langemist. Kui 2011.aasta sügisel kirjutas HTM infotehnoloogia nõunik Jaak Anton, et e-õpikute massiline kasutuselevõtt on 5-10 aasta teema, siis pooleteise aastaga olulisi muudatusi pole toimunud.

Kujutada ette, milline on e-õpik aastal 2020, on üsna keeruline. Tehnoloogia areng on nii kiire, et peaaegu iga päev tulevad uued võimalused. Kõige olulisem on soov, et selleks ajaks on Eesti e-õpikud kvaliteetsed ja laialdaste võimalustega, nii e-õpikute kui nende kasutamiseks vajaliku riistvara seotamine jõukohane ning nende kasutamine oluliselt kergendanud laste koolikottide raskust.

Praktiline katsetus

Ise katsetasin e-raamatu koostamist PressBooks’i võimalusi kasutades. Vahendi kasutamine oli väga lihtne, kuna kogemused WordPressiga, mille põhimõttel PressBooks töötab, on olemas. Ainuke miinus vahendi puhul oli see, et ta ei võimalda lisada e-raamatusse interaktiivseid harjutusi ja meediasisu (videod, audiofailid).

Praktilise katsetusena valmis e-raamat animatsioonide teemal.

Kui olin oma e-raamatu katsetusega valmis saanud ning postitus valmis, siis enne selle esitamist uurisin kaaslaste mõtteid uute tehnoloogiate teemal. Mulle meeldis väga Taimi postituses pakutud e-raamatute loomise vahend Myebook, millel on võimalus lisada ka videosid ja helifaile. Nii et ees seisab veel proovimist ja katsetamist :).

Kasutatud allikad

E-book. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/E-book

iBooks textbooks for iPad. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://www.apple.com/education/ibooks-textbooks/

Kruuse, M. (2011, 9.oktoober). Infotehnoloogia nõunik: ees ootab konkurent paberõpikute ja  uute tehnoloogiliste võimaluste vahel. Loetud aadressil http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/infotehnoloogia-nounik-ees-ootab-konkurents-paberopikute-ja-uute-tehnoloogiliste-voimaluste-vahel.d?id=59238630

Põldoja, H. (2013). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Arvutipõhine testimine

Ülesanne

Küsimuste ja testide koostamise vahend ClassMaker

Küsimuste ja testide koostamise vahenditest olin varem kasutanud HotPotatoes’t ning õpihaldussüsteemis Moodle võimalusi. Seekordseks katsetamiseks valisin ClassMaker’i.

Vahendi kodulehel tutvusin enne alustamist eelistega, mida keskkond ise välja toob:

  • privaatne ja turvaline
  • kerge seadistada
  • ei vaja tarkvara allalaadimist
  • testi loomine avalik  või privaatne
  • tulemused testisooritajale ja õpetajale koheselt olemas ning test hinnatud
  • töötab iPad’il, iPhone’il, Chromebook’i ja Smart’i seadmetega.

Testi loomiseks tuleb kasutajaks registreeruda, mis võtab aega (nagu ka keskkond ise ütleb) napilt 1 minuti. Testimine koosneb kolmes sammust – testi loomine (create/edit), täitmiseks edastamine (assign) ja tulemused (results).

Failide lisamine. ClassMaker võimaldab  piltide (suurus 200 Kb, failitüübid: jpg, jpeg, gif, bmp, png) ja tekstifailide (suurus kuni 1Mb, failitüübid: doc, docx, odt, rtf, txt, pdf, ppt, odp, pptx, xls, xlsx, csv, ods) üleslaadimist ning küsitluses kasutamist, kuid seda vaid tasulises versioonis :(.

Testi koostamine. Keskkond pakub testi koostamiseks lühijuhendit.

Keskkond võimaldab 6 erinevat tüüpi küsimusi:

  • multiple choice – mitmikvalik (10 valikut)
  • multiple response – mitmikvastus (10 valikut)
  • true/fals – õge/vale
  • free text – vaba tekst
  • punctuation
  • essay – essee (suurem tekstikast).

Igale küsimusele tuleb lisada tulemus (punktide arv; võib sisaldada komakohti). Mitmikvastusega küsimuse puhul on võimalik punktide arvutamist seadistada (1. off – ainult korrektne vastus annab punkte; partial with deduction – miinuspunktid valede vastuste eest; partial without deduction – iga õige vastus annab teatud punktide arvu.

Küsimuse koostamisel on võimalik seadistada, et vastused tulevad küsimuse esitamisel iga kord juhuslikus järjekorras (random order). Samuti on võimalik seadete puhul sätestada küsimuste järjekord.

Testi seadete all võimalikud valikud:

  • ajaline piiritletus – millises ajavahemikus (kuupäev, kellaaeg) saab testi täita;
  • tulemuste ja tagasiside edastamine – võimalik näiteks algul tulemusi ja tagasisidet mite anda ning kui kõik on testi sooritanud, siis teha tulemused avalikuks;
  •  küsimuste arv lehel – mitu küsimust vastaja korraga näeb;
  • katsete arv – mitu korda võib testi sooritada;
  • tulemuste edastamine testi koostaja e-mailile;
  • testi sooritamise ajalimiit (minutites);
  • testi poolelijätmise võimalus (on/off) – kas lubada test salvestada ja hiljem edasi täitmist;
  • tagasiside testi sooritamise ajal – õiged ja valed vastused;
  • testi sees tagasiminek – võimalus minna juba täidetud küsimuse juurde tagasi ja seda muuta;
  • sunnitud vastamine (on/off) – küsimus on kohustuslik või mitte;
  • sunnitud korrektne vastamine (on/off) – vale vastus lõpetab testi sooritamise,
  • printimise võimalus – testi ja tulemuste printimise võimalus;
  • sooritamise %;
  • tagasiside (testi sooritamisel tekstiline tagasiside);
  • testi seadete näitamine enne testi alustamist (inglise keeles).

Testi täitmisel on tasuta versiooni puhul terve rida piiranguid :(:

  • tulemuste salvestamiseks tuleb luua kasutajagrupid, kus igal kasutajal kasutajanimi ja parool (süsteem loob need ise ja soovi korral edastab täitjatele – eeldab meiliaadressi sisestamist);
  • testi ei saa kasutada otselingina ega vistutada;
  • pilte ei saa üles laadida;
  • tulemusi ei e-mailita.

Soovijad saavad minu testiga tutvuda ja seda täita siin, kasutajatunnus kolmkat ja parool test54321.

Kokkuvõtlikult ClassMaker’ist:

  • tasuta versioonil palju piiranguid;
  • küsimuste tüüpe ei olnud minu jaoks piisavalt;
  • meeldis tulemuste esitamise viis – punktide arv, täitmise protsent, sooritamise aeg.

Kokkuvõte artiklist

Valisin läbitöötamiseks artikli õpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest ning nende hindamisest veebipõhiseid vahendeid kasutades, kuna teema pakub huvi seose minu tulevase magistritööga.

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks on mitmeid erinevaid algatusi ja standardeid. Artikkel tutvustab neist kolme:

  • ICDL (International Computer Driving License) – tõendab, et selle omanikul on olemas põhioskused IKT kasutamises (IKT põhimõisted, personaalarvuti kasutamine, failihaldus, tekstitöötlus, tabelid, andmebaasid, esitlused, e-suhtlus) – hindamine põhineb eelkõige IKT-alastel oskustel ning nende rakendamine pedagoogilises kontekstis jääb hindamata;
  • ICT-CFT (UNESCO ICT Competency Framework for Teachers – raamistiku eesmärk on tõsta IKT kasutamist õpetaja professionaalses tegevuses läbi rahvuslike kompetentsimudelite loomise;
  • NETS-T (National Educational Technology Standards for Teachers) – oluline on õpetaja eeskuju õpilastele ning haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine ja arendamine toimub õpetaja töö käigus.

Eestis loodi ISTE NETS’i põhjal õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste standardid ning nende alusel toimub pädevuste hindamine projektis DigiMina.

Hindamismeetod peab olema usaldusväärne, toimiv, paindlik ning optimaalse aja- ja hinnakuluga ning tulemus sarnase kompetentsusega õpetajatel peab näitama sama pädevust.

Kompetentsi mõõtmise neli taset: teab, teab kuidas, näitab kuidas, teeb.

DigiMina sisaldab suures mahus küsimusi valikvastustega, mis võimaldavad testi sooritajale kohest tagasisidet, aga ka vabavastustega küsimusi. Hindamine toimub enesehindamise ning kaasõppijate hindamise teel.

Hindamise autentsuse suurendamiseks peavad hindamise vahendis loodu olema:

  • ülesanded: sisulised, asjakohased;
  • füüsiline kontekst: sarnane erialasele tööle;
  • sotsiaalne kontekst: sarnane tööalasele kontekstile (sh otsuste tegemine);
  • vorm: professionaalselt oluliste tulemuste näitamine, erinevad indikaatorid;
  • kriteeriumid: kasutatavad professionaalses tegevuses, seotud tegeliku tööprotsessiga.

Artikkel analüüsib ka DigiMina pilootprojekti (DigiMina porjektis osalenud 50 õpetaja tagasiside keskkonna kasutamise keerukusele ja selle vajalikkusele) ning seab sihid tulevikuks. Mul jääb vaid loota, et DigiMina keskkond areneb edasi ning leiab reaalse rakenduse (kuigi minu magistritöö ajal seda vist ei juhtu :().

Ja lõpetuseks. Kursuse blogis oli artiklite nimekirjas artikli pealkiri ebakorrektne – haridustehnoloogilised pädevused (Educational Technology Competencis) oli asendatud digitaalsete pädevustega (digital competencis).

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Väljataga, T., Laanpere, M., & Tammets, K. (2012). Web-Based Self- and Peer-Assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. World Wide Web. http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs11280-012-0176-2 [Kättesaadav TLÜ arvutivõrgus]

I kontakttund – digitaalsete õppematerjalide koostamine

Metaandmed – informatsioon, millega kirjeldatakse õppematerjale

Metaandmete standard – IEEE LOM
LOM – learning object metadata

Õpetajale olulised õppematerjali metaandmed:

  • pealkiri (sisaldab viidet keelele ja pealkirjale)
  • keel
  • kirjeldus
  • märksõnad (Koolielus “võtmesõna”)
  • erinevad tehnilised andmed

Hariduslikud metaandmed

  • õppematerjali interaktiivsuse tüüp (active -aktiivne õppematerjal – nt simulatsioonid, expositive – tekstidokumendid, graafikud, heöi, video; mixed – sisaldab nii üht kui teist)
  • õppematerjali tüüp (harjutus, simulatsioon, küsimustik jne – 15 erinevat varianti)

Loe LRE rakendusprofiil. Kirjeldatud kõik õppematerjalide tüübid ja antud nende lühikirjeldus (lk 35).

  • interaktiivsuse tase (very low, low jne)
  • semantic density (semantilise sisu tase)
  • lõppkasutaja roll – õpetaja, autor, õppija, toimetaja (manager)
  • õppematerjali kontekst – üldhariduskool, kõrgharidus, täiendusharidus vm
  • vanus – õppija vanus
  • õppematerjali keerulisus (5 valikut)
  • õppimiseks kuluv aeg
  • hariduslik kirjeldus – kuidas õppematerjali kasutada
  • õppija keel
  • autoriõigused
  • õppematerjalide vahelised seosed
  • klassifikatsioon – seotus õppekavaga

Metaandmed võimaldavad õppematerjale otsida ja leida.

Sisupakettide loomise vahendid:

slaidi metafoor

  • Xerte – tuleviku mõttes usaldusväärne (Hansu sõnul). Loengus sai vahendit (vähesel määral) katsetatud ning see oli suhteliselt loogiline ja andis hea tulemuse. Loomulikult on võimalusi vahendil suur hulk erinevaid võimalusi (sh koostöös õppematerjali loomine, kui Xerte on installitud organisatsiooni serverisse), mida tasub tulevikus katsetada. Allalaadimine SCORM’ina. Tulvikus võimalik vahend ka eestikeelseks tõlkida. Xerte puudus: interaktiivsed ülesanded töötavad Flashi baasil. Oma arvutil katsetamiseks lae alla Xerte Online Toolkits (+XAMPP Installation). Vajab serverisse installimist.
  • myUdutu – tasuta vahend, igaüks saab õppematerjali luua, samas keskkonnas avaldamisel vesimärk; võimalus – laadida sisupaketina (SCORM) alla ning kasutada oma veebiserveris või muus keskkonnas, õpihaldussüsteemis (nt Moodle, IVA, Sakai). Distribute – avaldamine – zip-fail SCORM-formaadis. myUdutu puudus: tulevik – puuduvad garantiid, et aasta pärast vahend on olemas. Veebipõhine.
  • CourseLab (ainult Windows’i arvutis)
  • GLO Maker – võimaldab õppematerjali loomiseks kasutada malle. Võimaldab sisupaketina alla laadida Faile-Package- allalaadimisel olla ettevaatlik, sest võib kustutada kogu kausta sisu (loo uus kaust). Laeb alla html ja tööfaili. Kasutamiseks tuleb arvutisse installida (vajad Adome Air’i).

veebilehe metafoor

  • eXe – uuem versioon, mis toimib, tõmba alla siit. Installimisel tuleb koos hispaaniakeelse Mozilla brauseriga. Valmis õppematerjali allalaadimine SCORM-paketina.
  • LeMill
  • Connexions – võimaldab alla laadida erinevates versioonides (pdf, epub, zip-fail).

Sisupakettide autorvahendid vs veeb 2.0 vahendid

  • sisupakettide autorvahendid – keerulised koostöövõimalused (-), õppematerjali edasiarendus (-), töötab alati (+), lihtne litsentsivalik (+), metaandmete lisamine (+).
  • web 2.0 vahendid – lihtsalt uuendatav (+), metaandmed ei jõua repositooriumisse (-), litsentside lisamine käsitsi (-), kasutusmugavus (+), interaktiivsete harjutuste puudumine (-).

Viimaseks saime ülevaate Youtube’i video vistutamiseks Connexions’isse. Nüüd lähen koju ja katsetan ning annan tulemsutest teada…