Praktikaaruanne

Ülesanne

Mina eesmärgid praktikale olid alljärgnevad:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Esimesed kolm praktika eesmärki olid seotud vaatluspraktikaga, mille käigus tutvusin kahe praktiseeriva haridustehnoloogi tööga – üks neist töötab (vajaduspõhise ettevõtulepinguga) lasteaia ning teine (lasteaiaõpetajaid koolitava) kõrgkooli haridustehnoloogina. Analüüsisin nende tööd ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes töötavate hariustehnoloogidega ning jõudsin järeldusele, et omades soovi antud valdkonnaga tõsisemalt tegeleda ning seda edasi arendada olen ennast arendanud ning pidevalt omandanud uusi oskusi ja teadmisi.

Põhipraktika eesmärgiks oli saada praktiline töökogemus töötamaks haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid. Kuna praktika sooritamine toimus paralleelselt põhitööga, siis ei saa öelda, et oleksin saanud kogemuse töötamaks haridustehnoloogina. Vähemalt mitte sellist kogemust, nagu ma ette kujutasin. Nagu vaatluspraktikal jagas oma unistusi lasteaias tegutsev haridustehnoloog, nii on ka minu soov näha haridustehnoloogi lasteaias koosseisulise ametikohana, olles nii alati õpetajatele kättesaadav. Sellisena kujutasin ette ka oma praktikat, kuid põhipraktika käigus adusin, et haridustehnoloog lasteaias tähendaks lasteaiaõpetajate mõttemallide muutmist ning see on pikaajalisem protsess, kui praegune praktika seda võimaldas. Takistusteks said ajanappus, õpetajate olemasolevad plaanid (mida ei soovitud muuta) ja hirm uuenduste ees.

Aga põhipraktika sisse mahtus rida erinevaid tegevusi – uue tehnoloogia kasutamise juhendamine, õpetajate nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, animatsioonide loomine, mõned lisategevused ning perioodilised eneseanalüüsid. Lisaks saab praktikaga siduda ka kohtumine lasteaiaõpetajate koolituse teemadel haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks ning üliõpilaste juhendamine (grupikoolitus veebipõhiste andmebaaside kasutamiseks).

Praktika viimase eesmärgi täitumiseks viisin läbi pilootuurimuse, et analüüsida magistritöö raames uurimisandmete kogumiseks koostatud küsimustiku sobivust ning viia lähtuvalt tagasisidest siise täiendused ja muudatused.

Väga raske on eristada neid tegevusi, mis põhipraktika käigus kõige enam õnnestusid ja mis ebaõnnestusid. Üldjoontes jäin kõikige tehtud tegevustega väga rahule, pigem oleksin tahtnud teha veel rohkem ja süsteemsemalt ning jõuda ka lastega tehtavate animatsioonide valmimiseni.

Õppisin praktika käigus, et oluline ei ole haridustehnoloogi, vaid õpetajate  valmisolek ja oskused kasutada IKT-d õppeprotsessis. Ja seal ei ole vahet, kas tegemist on kõrgkooli õppejõu, lasteaia õpetajaks õppiva või juba töötava lasteaia õpetajaga. Oluline on mõttemudelite muutumine, avatus uuendustele ja hoiakute muutumine. Vastasel juhul jääb õppeprotsess lasteaias traditsiooniliseks ning IKT võimalused (vaatamata vahendite olemasolule) kasutamata.

Kui analüüsin enda arengut praktika käigus, siis praktika alguses olin äärmiselt optimistlik nii enda senise tegevuse kui ka oskuste osas, alustasin entusiastlikult praktika ülesannetega ning õpetajate nõustamisega ning jõudsin praktika lõpuks arusaamisele, et minu plaanid olid liialt mahukad ja aeganõudvad. Kui analüüsin oma teostatud praktikat ning läbiviidavat uurimistööd (magistritöö), siis aina enam mõtlen, et väga suur on vajadus õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisele ning eriliselt on vaja rõhku panna didaktikaõppejõudude koolitusele. Lasteaia õpetaja (või üldse õpetaja) võib ju osata erinevaid IKT vahendeid kasutada, aga kas ta oskab neid rakendada ja kasutada ka õppeprotsessis ning oma tegevust eesmärgistada. Haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine peab olema kõrgkooli õppekavades ainedidaktika kursustesse lõimitud.

Kokkuvõttes jäin praktikaga rahule – parem pool muna kui tühi koor…

 

One thought on “Praktikaaruanne

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga