Keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutusjuhendi koostamine, rakendamine ja selle evalvatsioon

Ülesanne

Põhipraktika viimane ülesanne võttis oodatust rohkem aega (ülesanne koosnes mitmest tegevusest ja päevast ning vahele mahtus ka väike puhkus :)).

Põhipraktika kolmandaks ülesandeks koostasin kõigepealt juhendi programmile Windows Movie Maker. Tegemist on vabavaralise pildi- ja videotöötlustarkvaraga, mis on eestikeelne ning lihtne kasutada.

Windows Movie Maker – kasutusjuhend

Olen eelnevalt ise kasutanud ning õpetanud ka õpetajaid kasutama Movie Makerit pildiesitluste koostamiseks. Nüüd täiendasin juhendit, et seda kasutada animatsiooni loomiseks.

Järgmiseks sammuks oli koos õpetajatega animatsioonide loomine. Katsetasime nii piksillatsiooni, ümar- kui lamenukkfilmide loomist. Kui esialgu oli plaanis kohe koos lastega pildistama hakata, siis õpetajate palvel tegime esimesed katsetused ainult õpetajatega – enne lastega tööleasumist on hea mõningast kogemust omada.

Üks valminud film.

Kuna ülesandeks oli õppedisaini loomisel lähtuda mõnest õppedisaini mudelist, siis valisin ADDIE mudeli. Addie-mudeli sammud:

Analyse (vajaduste analüüs) – analüüsisime vajadusi koos õpetajatega juba põhipraktika eelnevates ülesannetes ning analüüsis selgusid edasised sammud ja ülesanded.

Design (kavandamine) – kavandamisprotsess toimus põhipraktika teise ülesande raames.

Develope (arendamine) – nüüdses protsessi täiendasin programmi kasutusjuhendist.

Implement (rakendamine) – õpetajad kasutasid programmi kasutusjuhendit animatsiooni loomiseks (montaažiprotsessis).

Evaluate (hindamine)

Hindamiseks kasutasin Donalt Kirkpatricku evalvatsiooni tasandeid:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside – õpetajate tagasiside animatsioonide loomisele oli väga positiivne. Kui enne animatsioonide katsetamist oli valdav emotsioon hirm (kuidas ma hakkama saan), siis esimesed katsetused (eriti piksillatsioonis) tekitasid kindlustunde, et saadakse hakkama. Kui algselt plaanis animatsiooni loomisel koos lastega osaleda kaks õpetajat, siis animatsiooni loomist katsetama tuli 5 õpetajat.
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus – tulemus olid igati asjakohased. Õpetajate tagasiside põhjal võib öelda, et kasutusjuhend on kasutuskõlbulik ja toetas õpetajaid montažiprotsessis.
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus – järgmiseks sammuks on nüüd animatsiooni loomine koostöös lastega. Nii et minu praktika jätkub…
  4. Tulemused: tõhusam töö – õpetajate arvamus oli, et animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on vaieldamatult tõhusam töö. Oluline on vaid läbi mõelda, kuidas seda erinevate õppe-kasvatustegevuse valdkondadega siduda ning kuidas animatsiooni loomist eesmärgistada.

Kui analüüsida animatsiooni loomise protsessis kasutatud nõustamistehnikaid, siis kasutust leidsid:

  • grupikoolitus – osales 5 õpetajat ning valmis 3 lühikest animatsiooni. Kaks neist on hetkel alles montaažiprotsessis, kuna animatsiooni loomine on aeganõudev protsess (1 sekund 24 kaadrit). Selleks, et valmiks animatsioon, mida saab ka vaadata (pealkirja ja tiitrite vahel on rohkem kui 10 sekundit :)), kulus kahest koolituspäevast üks täielikult ja teine pea kogu mahus pildistamisele;
  • individuaalkonsultatsioon – lisaks sai individuaalselt nõustatud ühte õpetajat, kes proovis ise ka kodus animatsiooni teha ning vajas nõustamist montaažiprotsessis;
  • näidismaterjalid – valmis programmi Windows Movie Maker kasutusjuhend.

Lisaks juhendasin praktika käigus ka lasteaia direktorit videotöötluses, kus ta kasutas samuti Movie Makeri juhendit.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga