Stsenaariumi rakendamine ja hindamine

Meeskond: Kristi Jaason, Kaire Kollom

Stsenaarium – m-õppe rakendamine – GPS-kunst

Stsenaariumi rakendamine

Stsenaariumi rakendasid Gümnaasiumi N 4 õpetajat (inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ja kunstiõpetaja) ning 8.klassi õpilased.

Stsenaariumi rakendamine õnnestus hästi. Õpetajate jaoks oli murekohaks tegevuste ohjamine õpilaste jaoks ebatraditsioonilises õpikeskkonnas (gps-kunst vanalinnas), kuid see õnnestus üle ootuste hästi. Õpilaste tagasiside oli, et „muidugi oli tore, sest saime ju tundidest (koolist) minema“.

Koostöö õpetajate vahel sujus suurepäraselt – kõik panustasid ühise eesmärgi nimel.

Stsenaariumi hindamine

• Kas stsenaarium on tuleviku kooli jaoks piisavalt innovaatiline?

M-õppe rakendamine hariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid.

• Kas stsenaarium vastab tuvastatud trendidele?

Stsenaariumis kavandatud tegevused kajastasid m-õppe võimaluste rakendamist. Samuti lähtus stsenaarium kooli innovatsiooniküpsuse tasemest eesmärgiga liikuda järgmisele tasemele.

• Kas stsenaarium soosib õpetaja kõrgemate pädevuste rakendamist?

Õpetajatelt nõudis stsenaariumi rakendamine põhjalikku eeltööd ning nutiseadmete katsetamist ja sobivate rakenduste analüüsi. Seega toetab stsenaarium õpetaja kõrgemate pädevuste rakendamist.

• Kas stsenaarium võimaldab õpilastes arendada 21.sajandi oskusi?

21.sajandi oskustest leiavad antud stsenaariumi raames arendamist loov mõtlemine ja koostöö teiste inimestega, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine, suhtlemine ja koostööoskused, informatsiooni kasutamise oskus, digitaaltehnoloogia tulemuslik kasutamine, meedia sisu loomine, õppija initsiatiiv ja enesejuhtivus. Loetelu võiks jätkuda…

• Kas stsenaarium toetab haridusreformi?

Stsenaarium toetab ainetevahelist lõimumist, õpetajate koostööd, õppe diferentseerimist, õppetöö muutumist elulisemaks ja praktilisemaks.

• Kas stsenaarium soodustab laiaulatuslikku tehnoloogia kasutamist?

BYOD (Bring Your Oun Device) lähenemine võimaldab kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid õppetöös. Antud juhul kasutas stsenaarium ära lastel olemasolevaid nutiseadmeid õppe-eesmärkide saavutamiseks.

Praktikaaruanne

Ülesanne

Mina eesmärgid praktikale olid alljärgnevad:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Esimesed kolm praktika eesmärki olid seotud vaatluspraktikaga, mille käigus tutvusin kahe praktiseeriva haridustehnoloogi tööga – üks neist töötab (vajaduspõhise ettevõtulepinguga) lasteaia ning teine (lasteaiaõpetajaid koolitava) kõrgkooli haridustehnoloogina. Analüüsisin nende tööd ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes töötavate hariustehnoloogidega ning jõudsin järeldusele, et omades soovi antud valdkonnaga tõsisemalt tegeleda ning seda edasi arendada olen ennast arendanud ning pidevalt omandanud uusi oskusi ja teadmisi.

Põhipraktika eesmärgiks oli saada praktiline töökogemus töötamaks haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid. Kuna praktika sooritamine toimus paralleelselt põhitööga, siis ei saa öelda, et oleksin saanud kogemuse töötamaks haridustehnoloogina. Vähemalt mitte sellist kogemust, nagu ma ette kujutasin. Nagu vaatluspraktikal jagas oma unistusi lasteaias tegutsev haridustehnoloog, nii on ka minu soov näha haridustehnoloogi lasteaias koosseisulise ametikohana, olles nii alati õpetajatele kättesaadav. Sellisena kujutasin ette ka oma praktikat, kuid põhipraktika käigus adusin, et haridustehnoloog lasteaias tähendaks lasteaiaõpetajate mõttemallide muutmist ning see on pikaajalisem protsess, kui praegune praktika seda võimaldas. Takistusteks said ajanappus, õpetajate olemasolevad plaanid (mida ei soovitud muuta) ja hirm uuenduste ees.

Aga põhipraktika sisse mahtus rida erinevaid tegevusi – uue tehnoloogia kasutamise juhendamine, õpetajate nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, animatsioonide loomine, mõned lisategevused ning perioodilised eneseanalüüsid. Lisaks saab praktikaga siduda ka kohtumine lasteaiaõpetajate koolituse teemadel haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks ning üliõpilaste juhendamine (grupikoolitus veebipõhiste andmebaaside kasutamiseks).

Praktika viimase eesmärgi täitumiseks viisin läbi pilootuurimuse, et analüüsida magistritöö raames uurimisandmete kogumiseks koostatud küsimustiku sobivust ning viia lähtuvalt tagasisidest siise täiendused ja muudatused.

Väga raske on eristada neid tegevusi, mis põhipraktika käigus kõige enam õnnestusid ja mis ebaõnnestusid. Üldjoontes jäin kõikige tehtud tegevustega väga rahule, pigem oleksin tahtnud teha veel rohkem ja süsteemsemalt ning jõuda ka lastega tehtavate animatsioonide valmimiseni.

Õppisin praktika käigus, et oluline ei ole haridustehnoloogi, vaid õpetajate  valmisolek ja oskused kasutada IKT-d õppeprotsessis. Ja seal ei ole vahet, kas tegemist on kõrgkooli õppejõu, lasteaia õpetajaks õppiva või juba töötava lasteaia õpetajaga. Oluline on mõttemudelite muutumine, avatus uuendustele ja hoiakute muutumine. Vastasel juhul jääb õppeprotsess lasteaias traditsiooniliseks ning IKT võimalused (vaatamata vahendite olemasolule) kasutamata.

Kui analüüsin enda arengut praktika käigus, siis praktika alguses olin äärmiselt optimistlik nii enda senise tegevuse kui ka oskuste osas, alustasin entusiastlikult praktika ülesannetega ning õpetajate nõustamisega ning jõudsin praktika lõpuks arusaamisele, et minu plaanid olid liialt mahukad ja aeganõudvad. Kui analüüsin oma teostatud praktikat ning läbiviidavat uurimistööd (magistritöö), siis aina enam mõtlen, et väga suur on vajadus õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisele ning eriliselt on vaja rõhku panna didaktikaõppejõudude koolitusele. Lasteaia õpetaja (või üldse õpetaja) võib ju osata erinevaid IKT vahendeid kasutada, aga kas ta oskab neid rakendada ja kasutada ka õppeprotsessis ning oma tegevust eesmärgistada. Haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine peab olema kõrgkooli õppekavades ainedidaktika kursustesse lõimitud.

Kokkuvõttes jäin praktikaga rahule – parem pool muna kui tühi koor…

 

Praktika viimased tegevused

Praktika põhiülesanded said küll tehtud detsembri alguseks, kuid loen praktika tegevusteks ka kahte lisategevust:

  • 3.detsembril toimunud kohtumist, kus aruteluks lasteaiaõpetajate täienduskoolituse edasised suunad haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks.
  • pilootuurimus magistritöö raames ja uurimisinstrumentide analüüs (küsitlus).

3.detsembril toimunud kohtumisel osalesid HITSA esindajad ning lasteaiaõpetajate koolitajad nii taseme- kui täienduskoolituses ja praktikud (tegevõpetajad). Arutelu all olid seni Tiigrihüppe programmi all lasteaiaõpetajatele mõeldud ja lasteaia õppeprotsessis IKT rakendamisele suunatud koolituste sisu ja edasised arengud. Päev oli pikk (9-16), aga sisutihe. Arutasime, millised võiksid olla HITSA prioriteedid lasteaiaõpetajate koolitamises (sihtrühm, teemad, ulatus, maht jne) 2014.aastal (ESF ühe rahastamisperioodi lõpu ja teise alguse vahelise perioodi valguses), töötasime läbi seni läbiviidud koolituste õppekavad ja tegime soovitusi õppekavade arenduseks ning “unistasime suurelt”.

Päev oli väga töine, kuid igati kasulik ja praktiline. Eriline rõõm oli näha praktikute-tegevõpetajate huvi ja soovi IKT rakendamiseks õppeprotsessi ning soov oma oskusi ja teadmisi täiendada.

Koostasin küsimustiku oma magistritöö raames uurimuse läbiviimiseks ning piloteerisin seda. Küsimustik on mõeldud lasteaiaõpetajatele, et selgitada välja  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks. Koostasin struktureeritud online-küsimustiku, milles on 14 küsimust. Edastasin küsimustiku täitmiseks praktikalasteaeda ning palusin tagasisidet küsimustiku täitmisele ning küsimuste arusaadavusele.

Õpetajate jaoks oli küsimustiku täitmine loogiline ja arusaadav. Iseenda jaoks jääb hetkel midagi veel puudu… Vaja juhendajaga konsulteerida :).

Lisaks

… võib praktika alla liigitada haridustehnoloogilistel teemadel uurimistööd koostavate üliõpilaste juhendamise. Eelmise nädala sisse mahtus kohtumine koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala II kursuse 6 päevaõppe tudengiga, kes plaanivad oma uurimistöid teemal IKT rakendamine lasteaia õppeprotsessis (IKT vahendite kasutamine, animatsiooni võimalused ja lõimimine õppe-kasvatusvaldkondadega, veebipõhiste õppemängude kasutamine, GPS-kunsti võimalused, arvuti(mängud) ja lapse hirm, puutetundlike tahvlite kasutamine lasteaia õppeprotsessis). Kohtumise (grupikoolituse) teemaks oli allikate otsing – Google Scholar, Mendeley ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaasid. Juhendasin üliõpilasi eelpoolnimetatud andmebaaside kasutamisel, sobivate märksõnade valimisel ning oma uurimuse raames sobivate allikate leidmisel.

 

Eneseanalüüs 1.12.2013

Praktikategevuste kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Ametlikult viimasesse põhipraktika perioodi mahtus animatsiooni montaažiks vajaliku programmi Windows Movie Maker kasutusjuhendi täiendamine, animatsioonide pildistamise juhendamine ning valminud animatsioonide montaaž ja helindamine. .

MIS SIIS… (SO WHAT)

Tehtud tegevused annavad õpetajatele kindluse asuda animatsioonide loomisele koos lastega. Nende sõnul vajavad nad minu abi ja toetust ka lastega animatsiooni loomisel. Leppisime kokku, et nad alustavad iseseisvalt ning annavad mulle edusammudest ja muredest tagasisidet ning vajadusel olen nende jaoks olemas.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgnevalt seisab õpetajatel ees animatsiooni loomine lastega, mille tulemused kahjuks praktika sisse ei mahu…

Minu jaoks mahub põhipraktika sisse veel magistritöö uurimisinstrumentide piloteerimine ja analüüs…

 

Keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutusjuhendi koostamine, rakendamine ja selle evalvatsioon

Ülesanne

Põhipraktika viimane ülesanne võttis oodatust rohkem aega (ülesanne koosnes mitmest tegevusest ja päevast ning vahele mahtus ka väike puhkus :)).

Põhipraktika kolmandaks ülesandeks koostasin kõigepealt juhendi programmile Windows Movie Maker. Tegemist on vabavaralise pildi- ja videotöötlustarkvaraga, mis on eestikeelne ning lihtne kasutada.

Windows Movie Maker – kasutusjuhend

Olen eelnevalt ise kasutanud ning õpetanud ka õpetajaid kasutama Movie Makerit pildiesitluste koostamiseks. Nüüd täiendasin juhendit, et seda kasutada animatsiooni loomiseks.

Järgmiseks sammuks oli koos õpetajatega animatsioonide loomine. Katsetasime nii piksillatsiooni, ümar- kui lamenukkfilmide loomist. Kui esialgu oli plaanis kohe koos lastega pildistama hakata, siis õpetajate palvel tegime esimesed katsetused ainult õpetajatega – enne lastega tööleasumist on hea mõningast kogemust omada.

Üks valminud film.

Kuna ülesandeks oli õppedisaini loomisel lähtuda mõnest õppedisaini mudelist, siis valisin ADDIE mudeli. Addie-mudeli sammud:

Analyse (vajaduste analüüs) – analüüsisime vajadusi koos õpetajatega juba põhipraktika eelnevates ülesannetes ning analüüsis selgusid edasised sammud ja ülesanded.

Design (kavandamine) – kavandamisprotsess toimus põhipraktika teise ülesande raames.

Develope (arendamine) – nüüdses protsessi täiendasin programmi kasutusjuhendist.

Implement (rakendamine) – õpetajad kasutasid programmi kasutusjuhendit animatsiooni loomiseks (montaažiprotsessis).

Evaluate (hindamine)

Hindamiseks kasutasin Donalt Kirkpatricku evalvatsiooni tasandeid:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside – õpetajate tagasiside animatsioonide loomisele oli väga positiivne. Kui enne animatsioonide katsetamist oli valdav emotsioon hirm (kuidas ma hakkama saan), siis esimesed katsetused (eriti piksillatsioonis) tekitasid kindlustunde, et saadakse hakkama. Kui algselt plaanis animatsiooni loomisel koos lastega osaleda kaks õpetajat, siis animatsiooni loomist katsetama tuli 5 õpetajat.
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus – tulemus olid igati asjakohased. Õpetajate tagasiside põhjal võib öelda, et kasutusjuhend on kasutuskõlbulik ja toetas õpetajaid montažiprotsessis.
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus – järgmiseks sammuks on nüüd animatsiooni loomine koostöös lastega. Nii et minu praktika jätkub…
  4. Tulemused: tõhusam töö – õpetajate arvamus oli, et animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on vaieldamatult tõhusam töö. Oluline on vaid läbi mõelda, kuidas seda erinevate õppe-kasvatustegevuse valdkondadega siduda ning kuidas animatsiooni loomist eesmärgistada.

Kui analüüsida animatsiooni loomise protsessis kasutatud nõustamistehnikaid, siis kasutust leidsid:

  • grupikoolitus – osales 5 õpetajat ning valmis 3 lühikest animatsiooni. Kaks neist on hetkel alles montaažiprotsessis, kuna animatsiooni loomine on aeganõudev protsess (1 sekund 24 kaadrit). Selleks, et valmiks animatsioon, mida saab ka vaadata (pealkirja ja tiitrite vahel on rohkem kui 10 sekundit :)), kulus kahest koolituspäevast üks täielikult ja teine pea kogu mahus pildistamisele;
  • individuaalkonsultatsioon – lisaks sai individuaalselt nõustatud ühte õpetajat, kes proovis ise ka kodus animatsiooni teha ning vajas nõustamist montaažiprotsessis;
  • näidismaterjalid – valmis programmi Windows Movie Maker kasutusjuhend.

Lisaks juhendasin praktika käigus ka lasteaia direktorit videotöötluses, kus ta kasutas samuti Movie Makeri juhendit.