Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õppimist ja õpetamist

Trendid

Seekordne ülesanne pani mind alustuseks mõtlema trendida ja väljakutsete erinevuse üle erinevatel haridustasemetel. Ideaalis peaks haridussüsteem käima ühte jalga, et tagada sujuv (võimalik) üleminek ühelt haridustasemelt teisele ning ka riiklikud arengukavad seavad prioriteete ühtses valguses. Kui mõelda uute tehnoloogiate rakendamisele, siis eelisolukorras on Eesti kontekstis üldharidus, mis tänu Tiigrihüppele on alusharidusest ja kõrgharidusest kaugele ette ära hüpanud. Seega arvan, et trendid ja väljakutsed on erinevatel haridustasemetel väga erinevad. Lähtuvalt oma missioonist arutlen väljakutsete üle, mis võiksid ees oodata alusharidust, mis kindlasti leiavad rakendust ka üldhariduses ning mis mõjutavad kõrgharidust.

Tehnoloogiad

  • M-õpe ehk mobiilne õpemobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. M-õppe rakendamine alushariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid. Hetkel juhendan üliõpilast, kes analüüsib oma uurimistöös GPS-kunsti kasutamise võimalusi töös eelkooliealiste lastega.
  • Projektõpe – üldõpetus, lõimimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimisoskus jne. Üks näide, mis erinevates etappides ka ellu rakendatud.
  • Ühisloome tehnoloogiad ja nende rakendamine – alushariduses töötab ühe rühma lastega kaks rühmaõpetajat, õpetaja abi, erialaspetsialistid (muusika-, liikumis-, kunstiõpetaja, logopeed jne). Õppeprotsessi kavandamisel peavad kõik need osapooled tegema koostööd. Ühisloome tehnoloogiate kasutamine annab selleks suurepärased võimalused. Ja kaugemas perspektiivis kindlasti ka võimalus ühisloome tehnoloogiate kasutamine õppeprotsessi läbiviimisel, kus kasutajateks lapsed (jutukese kirjutamine, ülesande lahendamine, esitlus…).

Õpetaja õpetamine

Eelpooltoodud väljakutsed (ja need on vaid mõned) on tänane reaalsus ja võimalus. Ning need mõjutavad tugevalt õpetajaid ja õpetamisprotsessi.

  • oskus siduda uute tehnoloogiate kasutamine õppe eesmärkide ja sisuga, kuidas õppeprotsessi planeerida ja läbi viia (ohjata) ning kuidas hinnata-analüüsida;
  • õpetaja mõttemudeli muutust õppimisest ja õpetamisest ning julgus ja tahe kasutada uusi võimalusi;
  • õpetajakoolituse muutumine – kuidas toetada õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. See tähendab ka väljakutseid ja muudatusi kõrghariduses ning uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse.

Õpilase (õppija) õppimine

  • õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada;
  • informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine;
  • elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemust omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne).

Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õppeprotsessi…

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga