Tehnoloogia kasutamine

Ülesanne

Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada lasteaia õpetajaid  IKT rakendamisel tegevustes lastega. Uue õpikeskkonna või tehnoloogia kasutamiseks õppetöös valisime koos praktikalasteaia õpetajatega välja animatsiooni loomise. Animatsiooni loomise nõusoleku andsid kaks õpetajat, kes töötavad 6-7aastaste lastega (koolieelikud).

Kui esimesel põhipraktika nädalal arutasime õpetajatega animatsiooni loomiseks vajalikud tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö, siis teisel nädalal (kuni 22.10) valmistasin ette sissejuhatava materjali õpetajatele animatsiooni ajaloost, sisust ja loomise põhimõtetest. Vestlesime õpetajate animatsiooni liikidest ning animatsiooni loomise tehnikatest. Arutlesime, milliseid animasiooni liike on koos lastega võimalik teha ning milline on vajalik eeltöö lastega.

Õpetajate valikul olid olulised faktorid õpetajate nõus- ja valmisolek uue tehnoloogia kasutamiseks ning kuna eesmärkon rakendada IKT lasteaia õppeprotsessis, siis on oluline ka valitud tehnoloogia rakendamise võimalus lähtuvalt laste vanusest. Nõusoleku andnud õpetaja Marjul on eelnev kogemus animatsiooni loomiseks (piksillatsioon), siis nüüd on tema eesmärk liita animatsiooni loomisel erinevad liigid. Õpetaja Merilin on noor õpetaja, kes julgeb ja tahab proovida erinevaid võimalusi õppetegevuste läbiviimiseks.

Kuna mul on eelnevad kogemused animatsiooni loomiseks koos lastega (kahe õpetaja ja õpetaja-abi juhendamine koolieelikute rühmaga piksillatsiooni tegemisel), siis oskasin ka õpetajaid suunata võimalustele ning kitsaskohtadele.

Analüüsisime koos õpetajatega animatsiooni loomise seost koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade eesmärkide ja eeldatavate tulemustega ning leidsime ühise arutelu tulemusena, et animatsiooni loomise käigus on võimalik suurepäraselt  lõimida erinevad valdkonnad.

Selleks, et õpetajad saaksid animatsiooni loomise planeerida õppetegevuseks, jäi nende ülesandeks tutvustada animatsiooni põhimõtteid rühma lastele. Kasutada on neil selleks õppematerjalid (PowerPoint esitlus ja aniatsiooni erinevate liikide näidised). Seejärel panevad õpetajad koos lastega paika animatsiooni teema, sisu, laste tegevused animatsioonis (piksillatsiooni puhul) ja animatsiooni loomisel ning ajakava.

Õpetajad analüüsisid ka võimalike ohte ja takistusi animatsiooni loomisel ning selleks olid:

  • aeg – oskus planeerida animeeritavad tegevused nii, et animatsiooni loomise protsess ei muutuks liialt mahukaks (laste huvi raugemine) ning et jõuaks ka tulemuseni (laste põnevus – mis me valmis saime)
  • oskused – pildistamise protsessis laste juhendamine ja suunamine; montaaž jne
  • tehnika – fotokaamera kasutamine laste poolt, piltide kvaliteet, väärtuslik tehnika ja oht selle purunemisele.

MIS NÜÜD EDASI… 

Järgmise sammuna seisab ees õpetajate nõustamine  animatsiooni loomise sissejuhatavas osas (ettevalmistustöö lastega), esimesed pildistamised ning juhendite loomine montaažiks.

Kuna animatsiooni loomine koostöös lastega on mahukas ettevõtmine ning põhineb projektõppel (pikemaajalised tegevused, määratletud vajadus, eesmärk, sammud eesmärgi saavutamiseks, teostus, kokkuvõte), siis seadsime õpetajate eesmärgiks jõuda minu praktika käigus esimeste tulemusteni ning lõpptulemuse aega ei määranud. Oluline oli ka kokkulepe, et kogu animatsiooni loomise protsessis olen neile toeks nii tehnoloogiliste vahendite kasutamisel, juhendite loomisel kui ka töös lastega.

 

One thought on “Tehnoloogia kasutamine

  1. Pingback: Keskkonna, vahendi või tehnoloogia kasutusjuhendi koostamine, rakendamine ja selle evalvatsioon | Kaire Kollom

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga