Eneseanalüüs 27.10.2013

Ülesanne

Tutvusin Ingrid Maadvere poolt loetletud nõustamistehnikatega juba vaatluspraktika raames ning analüüsisin nende kasutamist kahe haridustehnoloogi (kõrgkooli ja lasteaia) poolt. Kuna ise haridustehnoloogina ei tööta, siis analüüsin erinevate nõustamistehnikate varasemat kasutamist minu enda poolt.

  1. Grupikoolitus arvutiklassis – grupikoolituse uute tehnoloogiate ja keskkondade kasutamisel olen läbi viinud nii õppealajuhatajana lasteaias kui ka tulevastele lasteaiaõpetajatele aine Arvuti lasteaias raames. Lasteaia õpetajatele olen viinud grupikoolitusi läbi väikestes rühmades lähtuvalt lasteaia võimalustest. Grupikoolituste maksimaalne suurus oli 6 inimest, kuna metoodilises kabinetis oli 3 arvutit ning osad õpetajad kasutasid oma sülearvuteid. Koolituste teemadeks olid – loodusõpetuse materjalid veebis, piltide otsimine ja töötlemine, esitluste koostamine (PowerPoint, Movie Maker), SMART-tahvli kasutamine, eelkooliealistele mõeldud õppeprogrammid. Tulevastele lasteaiaõpetajatele on erinevaid grupikoolitusi tehtud mitme aasta vältel. Viimasel kahel aastal on aine toimunud e-õppena ning mõnede kontakttundidena (põhjuseks õppijate suurem iseseisvuse ning erinevate tulemuste saavutamine).
  2. Ekspertide kaasamine – eksperdi kaasamist kasutasin SMART-tahvli kasutuselevõtmisel, kus kõigepealt koolitas meid ekspert (osalesin koos õpetajatega) ning hiljem koolitasin õpetajaid juba ise.
  3. Individuaalkonsultatsioon – tõenäoliselt kõige enam kasutust leidev nõustamistehnika. Individuaalse nõustamise puhul on teemade ring äärmiselt lai ning olulised märksõnad on minu jaoks – kannatlikkus (ühel ja samal teemal korduv juhendamine-nõustamine) ja “lase ise teha” (lihtne on ise kiiresti-kiiresti ära teha, aga tulemused jäävad tulemata). Olen andnud individuaalkonsultatsioone ka telefoni teel – õpetaja helistab töövälisel ajal, kui nt arvuti kasutamisel tekivad probleemid. Kuidas toimin, kui ise samal ajal arvutis ei ole – panen silmad kinni ja püüan samm-sammult vajalikke tegevusi kirjeldada. Enamjaolt õnnestub :).
  4. E-maili teel nõustamine – sisuks on olnud eelkõige kasulike ja põnevate materjalide jagamine, juhendite edastamine, küsimustele vastamine.
  5. Näidistunnid/materjalid – siia alla võib lugeda erinevad õppetegevused, mida olen lasteaias teinud lastele, kus lastel on võimalus kasutada erinevaid eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme (Minu esimesed avastused looduses, Virbits, Alguse Asi, Sebran jm) ja veebimaterjale (muusika loomine, õppemängud jm). Samuti animatsiooni loomise juhendamine. Ning kindlasti kuuluvad selle nõustamistehnika alla erinevad juhendmaterjalid, mis toetavad tehnoloogia rakendamist.
  6. Õpilaste nõustamine – otseselt eelkooliealisi lapsi nõustama ei ole pidanud (kui just animatsiooni loomisel õpetaja juhendamisel). Pigem on läbiviidud õppetegevuste käigus tekkinud lastele õppeprogrammide osas küsimusi, mis on jooksvalt vastuse leidnud. Samas olen kogenud situatsioone, kus lapsed on nõustanud õpetajat – juhendanud arvutis piltide vaatamisel, materjalide otsimisel jne.
  7. Järjepidev nõustamine – kordamine, kordamine, kordamine – see on edu võti tehnoloogia rakendamisel.
  8. Organisatsiooniväline nõustamine – oma kogemuste jagamine (tegevõpetajate nõustamine ja koolitamine ning tulevaste õpetajate koolitamine) on muutunud lahutamatuks osaks minu tegevusest. Nii et olen läbi viinud erinevaid täienduskoolitusi erinevates lasteaedades üle eesti, osalenud temaatiliste konverentside ja teemapäevade organiseerimisel, kirjutanud mõned artiklid ning osalen k.a. detsembris IKT-alaste lasteaiaõpetajate täienduskoolituste kavandamise koosolekul.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga