Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õppimist ja õpetamist

Trendid

Seekordne ülesanne pani mind alustuseks mõtlema trendida ja väljakutsete erinevuse üle erinevatel haridustasemetel. Ideaalis peaks haridussüsteem käima ühte jalga, et tagada sujuv (võimalik) üleminek ühelt haridustasemelt teisele ning ka riiklikud arengukavad seavad prioriteete ühtses valguses. Kui mõelda uute tehnoloogiate rakendamisele, siis eelisolukorras on Eesti kontekstis üldharidus, mis tänu Tiigrihüppele on alusharidusest ja kõrgharidusest kaugele ette ära hüpanud. Seega arvan, et trendid ja väljakutsed on erinevatel haridustasemetel väga erinevad. Lähtuvalt oma missioonist arutlen väljakutsete üle, mis võiksid ees oodata alusharidust, mis kindlasti leiavad rakendust ka üldhariduses ning mis mõjutavad kõrgharidust.

Tehnoloogiad

  • M-õpe ehk mobiilne õpemobiilsete seadmete rakendamine õppetöös. M-õppe rakendamine alushariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid. Hetkel juhendan üliõpilast, kes analüüsib oma uurimistöös GPS-kunsti kasutamise võimalusi töös eelkooliealiste lastega.
  • Projektõpe – üldõpetus, lõimimine, meeskonnatöö, ajaplaneerimisoskus jne. Üks näide, mis erinevates etappides ka ellu rakendatud.
  • Ühisloome tehnoloogiad ja nende rakendamine – alushariduses töötab ühe rühma lastega kaks rühmaõpetajat, õpetaja abi, erialaspetsialistid (muusika-, liikumis-, kunstiõpetaja, logopeed jne). Õppeprotsessi kavandamisel peavad kõik need osapooled tegema koostööd. Ühisloome tehnoloogiate kasutamine annab selleks suurepärased võimalused. Ja kaugemas perspektiivis kindlasti ka võimalus ühisloome tehnoloogiate kasutamine õppeprotsessi läbiviimisel, kus kasutajateks lapsed (jutukese kirjutamine, ülesande lahendamine, esitlus…).

Õpetaja õpetamine

Eelpooltoodud väljakutsed (ja need on vaid mõned) on tänane reaalsus ja võimalus. Ning need mõjutavad tugevalt õpetajaid ja õpetamisprotsessi.

  • oskus siduda uute tehnoloogiate kasutamine õppe eesmärkide ja sisuga, kuidas õppeprotsessi planeerida ja läbi viia (ohjata) ning kuidas hinnata-analüüsida;
  • õpetaja mõttemudeli muutust õppimisest ja õpetamisest ning julgus ja tahe kasutada uusi võimalusi;
  • õpetajakoolituse muutumine – kuidas toetada õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. See tähendab ka väljakutseid ja muudatusi kõrghariduses ning uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse.

Õpilase (õppija) õppimine

  • õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud õpetaja oskusega uusi tehnoloogiad kasutades õppeprotsessi kavadada ja õppijaid suunata-toetada;
  • informatsiooni üleküllus, valikute suurenemine, tehnoloogiatest sõltumine;
  • elementaarsete ja traditsiooniliste oskuste-teadmiste-kogemust omandamine – enesekohased oskused, funktsionaalne lugemisoskus, suhtlemisoskus jne).

Ja kokkuvõtlikult on iga uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel oluline analüüsida, kuidas see mõjutab õppija õppimist, õpetaja õpetamist ja õppeprotsessi…

 

Nõustamistehnikad

Ülesanne

Põhipraktika käigus on seni leidnud kasutamist järgmised nõustamistehnikad:

  • kahe õpetaja juhendamine (sisendi andmine, koolitamine) õppeklassis (grupikoolitus arvutiklassis) –  koolituse sisuks oli animatsiooniga tutvumine –  animatsiooni ajalugu, sisu ning loomise põhimõtted ja tehnoloogiad (pildistamine, montaaž, helindamine jne). Tegemist ei olnud probleemipõhise, vaid vajaduspõhise nõustamisega, et õpetajad saaksid animatsioone koos lastega luua. Selleks koostasin õppematerjalid (esitlus) koos näidismaterjalidega (lühianimatsioonid). Juhendamine õnnestus ning õpetajad asusid järgmise ülesande juurde.
  • E-maili teel nõustamine – õpetajatel on tekkinud erinevad küsimused animatsiooni loomise ettevalmistamisel (millised  tegevused (lendamine, kadumine jne) on võimalikud, kui põhjalik peab olema animatsiooni loomise tegevuskava jne) ning e-maili teel suhtlemine on ajalises mõttes parim lahendus (õpetaja kirjutab sobival ajal, mina vastan sobival ajal).
  • Näidistunnid/materjalid – kõigepealt koolituspäeva jaoks õppematerjalide valmistamine (neid kasutatavad õpetajad järgnevates tegevustes lastega) ning näidisanimatsioonide valimine (enda, üliõpilaste ja koos lastega tehtute hulgast valimine).

Kuna praktika veel jätkub, siis kindlasti lisandub uusi nõustamistehnikaid (nt laste juhendamine, individuaalkonsulatsioonid jne).

Eneseanalüüs 27.10.2013

Ülesanne

Tutvusin Ingrid Maadvere poolt loetletud nõustamistehnikatega juba vaatluspraktika raames ning analüüsisin nende kasutamist kahe haridustehnoloogi (kõrgkooli ja lasteaia) poolt. Kuna ise haridustehnoloogina ei tööta, siis analüüsin erinevate nõustamistehnikate varasemat kasutamist minu enda poolt.

  1. Grupikoolitus arvutiklassis – grupikoolituse uute tehnoloogiate ja keskkondade kasutamisel olen läbi viinud nii õppealajuhatajana lasteaias kui ka tulevastele lasteaiaõpetajatele aine Arvuti lasteaias raames. Lasteaia õpetajatele olen viinud grupikoolitusi läbi väikestes rühmades lähtuvalt lasteaia võimalustest. Grupikoolituste maksimaalne suurus oli 6 inimest, kuna metoodilises kabinetis oli 3 arvutit ning osad õpetajad kasutasid oma sülearvuteid. Koolituste teemadeks olid – loodusõpetuse materjalid veebis, piltide otsimine ja töötlemine, esitluste koostamine (PowerPoint, Movie Maker), SMART-tahvli kasutamine, eelkooliealistele mõeldud õppeprogrammid. Tulevastele lasteaiaõpetajatele on erinevaid grupikoolitusi tehtud mitme aasta vältel. Viimasel kahel aastal on aine toimunud e-õppena ning mõnede kontakttundidena (põhjuseks õppijate suurem iseseisvuse ning erinevate tulemuste saavutamine).
  2. Ekspertide kaasamine – eksperdi kaasamist kasutasin SMART-tahvli kasutuselevõtmisel, kus kõigepealt koolitas meid ekspert (osalesin koos õpetajatega) ning hiljem koolitasin õpetajaid juba ise.
  3. Individuaalkonsultatsioon – tõenäoliselt kõige enam kasutust leidev nõustamistehnika. Individuaalse nõustamise puhul on teemade ring äärmiselt lai ning olulised märksõnad on minu jaoks – kannatlikkus (ühel ja samal teemal korduv juhendamine-nõustamine) ja “lase ise teha” (lihtne on ise kiiresti-kiiresti ära teha, aga tulemused jäävad tulemata). Olen andnud individuaalkonsultatsioone ka telefoni teel – õpetaja helistab töövälisel ajal, kui nt arvuti kasutamisel tekivad probleemid. Kuidas toimin, kui ise samal ajal arvutis ei ole – panen silmad kinni ja püüan samm-sammult vajalikke tegevusi kirjeldada. Enamjaolt õnnestub :).
  4. E-maili teel nõustamine – sisuks on olnud eelkõige kasulike ja põnevate materjalide jagamine, juhendite edastamine, küsimustele vastamine.
  5. Näidistunnid/materjalid – siia alla võib lugeda erinevad õppetegevused, mida olen lasteaias teinud lastele, kus lastel on võimalus kasutada erinevaid eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogramme (Minu esimesed avastused looduses, Virbits, Alguse Asi, Sebran jm) ja veebimaterjale (muusika loomine, õppemängud jm). Samuti animatsiooni loomise juhendamine. Ning kindlasti kuuluvad selle nõustamistehnika alla erinevad juhendmaterjalid, mis toetavad tehnoloogia rakendamist.
  6. Õpilaste nõustamine – otseselt eelkooliealisi lapsi nõustama ei ole pidanud (kui just animatsiooni loomisel õpetaja juhendamisel). Pigem on läbiviidud õppetegevuste käigus tekkinud lastele õppeprogrammide osas küsimusi, mis on jooksvalt vastuse leidnud. Samas olen kogenud situatsioone, kus lapsed on nõustanud õpetajat – juhendanud arvutis piltide vaatamisel, materjalide otsimisel jne.
  7. Järjepidev nõustamine – kordamine, kordamine, kordamine – see on edu võti tehnoloogia rakendamisel.
  8. Organisatsiooniväline nõustamine – oma kogemuste jagamine (tegevõpetajate nõustamine ja koolitamine ning tulevaste õpetajate koolitamine) on muutunud lahutamatuks osaks minu tegevusest. Nii et olen läbi viinud erinevaid täienduskoolitusi erinevates lasteaedades üle eesti, osalenud temaatiliste konverentside ja teemapäevade organiseerimisel, kirjutanud mõned artiklid ning osalen k.a. detsembris IKT-alaste lasteaiaõpetajate täienduskoolituste kavandamise koosolekul.

 

Tehnoloogia kasutamine

Ülesanne

Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada lasteaia õpetajaid  IKT rakendamisel tegevustes lastega. Uue õpikeskkonna või tehnoloogia kasutamiseks õppetöös valisime koos praktikalasteaia õpetajatega välja animatsiooni loomise. Animatsiooni loomise nõusoleku andsid kaks õpetajat, kes töötavad 6-7aastaste lastega (koolieelikud).

Kui esimesel põhipraktika nädalal arutasime õpetajatega animatsiooni loomiseks vajalikud tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö, siis teisel nädalal (kuni 22.10) valmistasin ette sissejuhatava materjali õpetajatele animatsiooni ajaloost, sisust ja loomise põhimõtetest. Vestlesime õpetajate animatsiooni liikidest ning animatsiooni loomise tehnikatest. Arutlesime, milliseid animasiooni liike on koos lastega võimalik teha ning milline on vajalik eeltöö lastega.

Õpetajate valikul olid olulised faktorid õpetajate nõus- ja valmisolek uue tehnoloogia kasutamiseks ning kuna eesmärkon rakendada IKT lasteaia õppeprotsessis, siis on oluline ka valitud tehnoloogia rakendamise võimalus lähtuvalt laste vanusest. Nõusoleku andnud õpetaja Marjul on eelnev kogemus animatsiooni loomiseks (piksillatsioon), siis nüüd on tema eesmärk liita animatsiooni loomisel erinevad liigid. Õpetaja Merilin on noor õpetaja, kes julgeb ja tahab proovida erinevaid võimalusi õppetegevuste läbiviimiseks.

Kuna mul on eelnevad kogemused animatsiooni loomiseks koos lastega (kahe õpetaja ja õpetaja-abi juhendamine koolieelikute rühmaga piksillatsiooni tegemisel), siis oskasin ka õpetajaid suunata võimalustele ning kitsaskohtadele.

Analüüsisime koos õpetajatega animatsiooni loomise seost koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava valdkondade eesmärkide ja eeldatavate tulemustega ning leidsime ühise arutelu tulemusena, et animatsiooni loomise käigus on võimalik suurepäraselt  lõimida erinevad valdkonnad.

Selleks, et õpetajad saaksid animatsiooni loomise planeerida õppetegevuseks, jäi nende ülesandeks tutvustada animatsiooni põhimõtteid rühma lastele. Kasutada on neil selleks õppematerjalid (PowerPoint esitlus ja aniatsiooni erinevate liikide näidised). Seejärel panevad õpetajad koos lastega paika animatsiooni teema, sisu, laste tegevused animatsioonis (piksillatsiooni puhul) ja animatsiooni loomisel ning ajakava.

Õpetajad analüüsisid ka võimalike ohte ja takistusi animatsiooni loomisel ning selleks olid:

  • aeg – oskus planeerida animeeritavad tegevused nii, et animatsiooni loomise protsess ei muutuks liialt mahukaks (laste huvi raugemine) ning et jõuaks ka tulemuseni (laste põnevus – mis me valmis saime)
  • oskused – pildistamise protsessis laste juhendamine ja suunamine; montaaž jne
  • tehnika – fotokaamera kasutamine laste poolt, piltide kvaliteet, väärtuslik tehnika ja oht selle purunemisele.

MIS NÜÜD EDASI… 

Järgmise sammuna seisab ees õpetajate nõustamine  animatsiooni loomise sissejuhatavas osas (ettevalmistustöö lastega), esimesed pildistamised ning juhendite loomine montaažiks.

Kuna animatsiooni loomine koostöös lastega on mahukas ettevõtmine ning põhineb projektõppel (pikemaajalised tegevused, määratletud vajadus, eesmärk, sammud eesmärgi saavutamiseks, teostus, kokkuvõte), siis seadsime õpetajate eesmärgiks jõuda minu praktika käigus esimeste tulemusteni ning lõpptulemuse aega ei määranud. Oluline oli ka kokkulepe, et kogu animatsiooni loomise protsessis olen neile toeks nii tehnoloogiliste vahendite kasutamisel, juhendite loomisel kui ka töös lastega.