Lugemisülesanne – ökonoomne lugemine

Ülesanne:

Lugemisylesanne

Artikkel: Loogma, K., Kruusvall, J., & Ümarik, M. (2012). E-learning as innovation: Exploring innovativeness of the VET teachers’ community in Estonia. Computers & Education, 58(2), 808–817. doi:10.1016/j.compedu.2011.10.005

Artikli struktuur

  • abstrakt
  • sissejuhatus
  • teoreetiline raamistik ja hüpoteesid
  • uuringu metodoloogia
  • analüüs ja tulemused
  • tulemuste arutelu ja järeldused
  • kokkuvõte
  • kasutatud allikad

Uuringu valdkond: e-õpe kutsehariduses ja rakenduskõrgkoolides

Juhtmõte: innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse

Teema: E-õpe kui innovatsioon: e-õppe omaksvõtt Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate (VET teacher) poolt

Olulisemad allikad:

Teoreetiline taust: innovatsiooni difusiooni teooria. Innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad.

Rogers, E. M. (2003). Diffusion of innovations (5th ed.). New York: Free Press.

Uuringu probleem, eesmärk ja uurimisküsimused

Probleem: e-õppe kasutamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides on kooliti väga ebaühtlane ja koolisiseselt ilmneb erinev e-õppe omaksvõtt õpetajaskonna poolt vastavalt õpetajate isiklikule innovatiivsuse tasemele.

Eesmärk: eesmärgiks oli uurida e-õppe kui haridusinnovatsiooni omaksvõttu kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate poolt

Uurimisküsimused:

  • Milliseid e-õppe omaksvõtjate gruppe võib rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate hulgas eristada?
  • Millised hoiakud iseloomustavad erinevaid õpetajate rühmi?
  • Millised e-õppe kasutamispraktikad erinevaid õpetajate gruppe iseloomustavad?
  • Millised on kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate pädevused ja koolitusvajadus?
  • Millised tegurid motiveerivad erinevaid õpetajate kategooriaid e-õpet omaks võtma?
  • Milliseid e-õppe rakendamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada?
  • Kuidas koolikeskkond e-õppe rakendamist mõjutab?

Uurimisstrateegia ja andmekogumise meetodid

Uurimisstrateegia: ülevaate uurimus (survey), empiiriline uurimus

Andmete kogumine: küsimustik (e-küsimustik ja paberankeet) koosnes 47 küsimusest ning viiest suuremast teemablokist: 1) e-õppe kasutamine ja pädevused; 2) juurdepääs, tugisüsteemid, koolitused, juhtkonna toetus ja kvaliteedi kontroll; 3) probleemid; 4) õpetaja motivatsioon ja hoiakud ning 5) isikuandmed.

Andmete analüüs: Andmeanalüüs viidi läbi statistilise andmetöötlusprogrammi SPSS abil.

Tulemused

Kutseõpetajate hoiakute alusel e-õppesse konstrueeriti viis e-õppe omaksvõtjate gruppi – innovaatorid (5%), varajane vähemus (17%), varajane enamus (37%), hiline enamus (24%) ning viivitajad (18%).

Innovatiivsemad õpetajad on suurema riskivalmidusega ja avatud uutele ideedele. Innovatiivsemad õpetajad on keskmisest nooremad ning kõrgema haridustasemega (kraadiharidusega). Innovatiivsemate õpetajate rühmade seas suurem osakaal meestel.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga