Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise põhikomponendid

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutavad:

  • teadmusjuhtimise infrastruktuur;
  • teadmusjuhtimise mehhanismid;
  • teadmusjuhtimise tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise protsessid

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Meyeri ja Zacki mudel (1996) – igal tsükli etapil toimub kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.

Tsükli protsessid:

  • Omandamine
  • Täiustamine
  • Säilitamine/uuesti leidmine
  • Jagamine
  • Esitamine

Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000) näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Oluline probleem –  kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Olulised on vaiketeadmised.

Tsükli protsessid:

  • Hangi
  • Kasuta
  • Õpi
  • Panusta
  • Hinda
  • Ehita/säilita
  • Loovuta

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja
integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Olulised on nii üksikisikute kui gruppide teadmused ning väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Tsükli protsessid:

  • Individuaalne ja rühmaõpe
  • Teadmusnõude valideerimine
  • Informatsiooni omandamine
  • Teadmiste valideerimise
  • Teadmiste integreerimine

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse
tagamiseks:

  • tooted, teenused ja kliendid
  • ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
  • võime tegutseda.

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse (repositooriumid, tööprotsessid). Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt  ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides.

Tsükli protsessid:

  • Teadmusloome (creation)
  • Hankimine (sourcing)
  • Kompileerimine (compilation)
  • Transformatsioon (transformation)
  • Levitamine (dissemination)
  • Rakendamine (application)
  • Väärtustamine (value realization)

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on võimalik esitada nn
integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • Teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  • Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  • Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Teadmusringluse protsessid

Teadmusringlust väljendab SECI mudel, mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja teadmised kujunevad neljas etapis:

  • Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) – üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu.
  • Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) – ehk teadmiste väljutamise etapis toimub vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus.
  • Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest.
  • Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

SECI mudel

 

Joonis 1. Nonaka ja Takeuchi (1995) SECI mudel

Mudeli spiraalsus tuleneb sellest, et uue tekkinud vaiketeadmuse baasil on võimalik luua uus väljendatud teadmus, see väljendada, seda kombineerida olemasoleva väljendatud teadmusega, mis omakorda on võimalik internaliseerida ning kogu tsükkel on seeläbi taaskord korratav.

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise
infrastruktuur.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

  • Organisatsioonikultuur – organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis  mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.
  • Organisatsiooni struktuur – kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.
  • Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – andmete töötluse, säilitamise ja  kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumid (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.
  • Üldteadmised – kasutatav terminoloogia ja sõnavara, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelited, ühised normid ja  väärtused ning samuti individuaalsete teadmiste kogumid.
  • Füüsiline keskkond.

Kasutatud allikad

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga