Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne

Vaatluspraktika ülesande täitmiseks vaatlesin, vestlesin ja analüüsin kahe haridustehnoloogi tegevust.

Haridustehnoloog kõrgkoolis – panus õppekava rakendamisse

Vaatluspraktika eesmärk:

  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega).

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Haridustehnoloogi ülesanneteks on kõrgkoolis tehniliste vahendite haldus ja selle koordineerimine; õppejõudude nõustamine ja toetamine tehniliste vahendite ja õpikeskkondade kasutamisel ja e-kursuste loomisel; õppijate toetamine õpisüsteemide ja -keskkondade kasutamisel; välis- ja siseveebi haldus; postiloendite haldamine. Haridustehnoloogi tööd analüüsides võib öelda, et eelkõige on tema töö õppejõudude nõustamine ja toetamine ning minimaalne tema panus õppekavade sisulisse rakendumisse. Senise kogemusena on eelkõige tulnud toetada õppejõudusid e-kursuste ja õpiobjektide loomisel, aidata luua erinevaid teste (eksamiteks, kontrolltöödeks) ning viia läbi individuaalseid nõustamisi õpisüsteemide kasutamiseks.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös kasutab antud kõrgkooli haridustehnoloog järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme: Moodle, Weebly, WordPress, exeLearning, viimasel ajal ka Google Sites. Eelkõige kasutatakse neid e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks ning nende kasutamist mõjutavad õppejõud.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Vaatluspraktika käigus analüüsisin haridustehnoloogiga läbiviidud vestluse tulemusena kasutatavaid nõustamistehnikaid. Kõige enam leiavad kasutamist individuaalkonsultatsioonid ning e-maili teel nõustamine. Analüüsi tulemusena leidis haridustehnoloog, et rohkem peaks läbi viima grupikoolitusi, kuna sama teema osas tuleb läbi viia korduvalt individuaalkonsultatsioone ning see vähendaks koormust ja suurendaks konsultatsioonide kasutegurit. Mõnel juhul on leidnud kasutust ka ekspertide kaasamine (TLÜ e-õppekeskus), kes toetavad e-kursuste ja õpiobjektidega seonduvalt (esitluste ülekanded, tehnilised lahendused jne).

Oma tööd analüüsides leidis haridustehnoloog, et enam peaks keskenduma grupikoolitustele ning erinevate juhendmaterjalide väljatöötamisele. Samuti on haridustehnoloogi isiklik soov enam nõustada üliõpilasi.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena tõi haridustehnoloog välja õppejõudude toetamise ja motiveerimise e-kursuste, e-toe ja õpiobjektide loomiseks ning koolituste korraldamise õppejõududele ja vajadusel ka üliõpilastele (õpikeskkondade ja õpisüsteemide kasutamine).

Haridustehnoloog lasteaias

Vaatluspraktika eesmärk: 

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust.

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Lasteaedades ei ole haridustehnolooge, kui on üksikud lasteaiad, kus on IT-toe ametikoht väikse koormusega ning see inimene täidab ka haridustehnoloogi ülesandeid. Mina külastasin Laagri Lasteaia IT-tuge (täidab ka haridustehnoloogisi ülesandeid vajaduspõhise käsunduslepinguga). Haridustehnoloogi täidab lasteaias kõiki nimetatud ülesandeid – on projektide läbiviija, infojuht, nõustaja ja koolitaja.

Haridustehnoloogi põhimõtteks on – teen ühe korra koos õpetajatega läbi ning edasi teevad nad juba ise – haridustehnoloogilt õpetajale õpetajalt teisele õpetajale. Oskused ja teadmised omandanud õpetaja teeb avatud õppetegevuse, kus jagab oma kogemusi, õnnestumisi ja soovitusi teistele õpetajatele.

Näiteks projektid. Haridustehnoloogi eestvedamisel toimusid esmakordselt vahendiline meediakasvatuse projekt ning animatsiooni projekt. Animatsiooni loomises tehti ühiselt valmis lamenukkfilm ning seejärel katsetasid õpetajad iseseisevalt ümarnukkfilmi.

Oluliseks haridustehnoloogi tööülesandeks on nii koolitamine kui ka nõustamine meili teel, individuaalselt ja grupis kohapeal. Samuti on haridustehnoloogi ülesandeks veebihaldus, milles ta hetkel koolitab välja ühte õpetajat ja ühte õpetaja-abi eemärgiga anda ülesanne edasi.

Erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamise koolitused toimuvad vastavalt vajadusele.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös suunab ja koolitab lasteaia haridustehnoloog õpetajaid kasutama järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme:

  • vahendid – internetiühendusega sülearvutid, videokaamera, rühmades olevad fotoaparaadid, koopiamasin, dataprojektor, televiisor, dvd- ja vhs-mängija, diktofon, kõlarid.
  • õpikeskkonnad – otseselt eelkooliealistele lastele mõeldud õpikeskkondi ei kasutata; pigem kasutatakse õppematerjali otsimiseks ja kasutamiseks veebis olemasolevat).
  • süsteemid – välisveeb, siseveeb (on olemas, kuid leiab vähest kasutust oskuste õpetajate puudumise tõttu).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lasteaias leiab eelkõige kasutamist veebis olemasoleva materjal, uute veebipõhiste õppematerjalide loomist toimub vähe ning eelkõige kasutatakse ja õpitakse kasutama tehnoloogilisi vahendeid.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Kõige enam leiavad kasutamist individuaalne ja grupinõustamine. Koolitused toimuvad väikestes gruppides, kuna eelkõige tegemist tehnilise nõustamisega. Kasutatud on ka meili ja telefoni teel nõustamist. Samuti on kaasatud eksperte (ekspertkoolitaja, IT-tugi). Koostatud on erinevaid juhendmaterjale ja projektide kavandeid. Toimunud on ka järjepidev nõustamine (nt Wordi teisipäevakud). Viimane süsteem toimub väga hästi, aga on leidnud vähest rakendamist, kuna haridustehnoloogi ametikohta lasteaias ei ole ning see seab haridustehnoloogi ülesandeid täitvale inimesele ajapiirangud.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena näeb haridustehnoloogi ülesandeid täitev inimene järgmisi võimalusi:

  • lasteaeda kasvõi 0,2 koormusega haridustehnoloogi ametikoha loomist;
  • erinevate projektide kirjutamine, et parendada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt tehnoloogilist baasi ning viia läbi koolitusi;
  • erinevate jätkukoolituste korraldamine (lastele, personalile,lapsevanematele); koolitustel kujunevad oskused ning tekib arusaam vajadusest.

Uurisin haridustehnoloogilist ka tema arvamust, et kuidas on tema arvates olukord – lasteaia tehnoloogiline baas ja õpetajate oskused vs õpetajate koolituse õppekavad. Lasteaia haridustehnoloogi sõnul on teadmiste poolelt (kuidas teha) õpetajate koolitus ees, samas õppekava rakendumisse jõuab tehnoloogia kasutamine vähesel määral. Samas kui lasteaedades on juba arvestatav tehnoloogiliste vahendite baas, kuid õpetajatel puuduvad teadmised ja oskused neid kasutada.

 

2 thoughts on “Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

  1. Aitäh, Kaire. Sinu puhul oli väga huvitav lugeda just kahe kogemuse nö võrldust, mis tahtmatult siiski esile tuleb.. kui erinev on kõrgkooli haridustehnoloogi “materjal”, millega ta töötama peab võrreldes lasteaia haridustehnoloogiga. Kui töötajate haridustehnoloogilised pädevused on madalad, siis tahtmatult teeb see ka haridustehnoloogi töö pisut ebamugavamaks ja alustama peab põhioskustest. Sama lugu on ka ressurssidega, mis HT käsutuses on ja millele või kellele lisaks toetuda on võimalik. Igaljuhul minul oli hea lugemise kogemus ja ehk sinul hea praktika kogemus.

  2. Pingback: Praktikaaruanne | Kaire Kollom

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga