Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Töötanud läbi loengumaterjalid, õpiobjektid ning veidi ka lisamaterjali, teen lühikese kokkuvõtte mõistetest teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad ning teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest.

Teadmusjuhtimise süsteemid:

  • Teadmushõive ja kogumise süsteemid (knowledge discovery, capture and creation systems)
  • Teadmuse jagamise süsteemid (knowledge sharing systems)
  • Teadmuse rakendamise süsteemid (knowledge application systems)

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatena võib käsitleda infotehnoloogiaid, mis soodustavad
teadmusjuhtimist. Oma olemuselt ei erine need oluliselt infotehnoloogiatest, kuid peamine
erinevus seisneb selles, et nad keskenduvad teadmusjuhtimisele mitte infojuhtimisele.

Liao teadmusjuhtimise tehnoloogiad (2003):

  • teadmiste võrgustikud
  • teadmistel põhinevad süsteemid
  • andmekaeve
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  • ekspertsüsteemid
  • andmebaasid
  • mudelid

Tyndale teadmusjuhtimise tehnoloogiate taksonoomia (2002):

  • intranetid
  • veebiprotaalid
  • sisuhaldus – veeb + andmekogud, failiserverid, dokumendihaldussüsteemid
  • dokumendihaldussüsteemid
  • informatsiooni otsimootorid
  • andmebaasid
  • elektroonilised avaldamissüsteemid
  • ühistöö.

Teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide, mehhanismide ja tehnoloogiate omavahelistest seostest annab hea ülevaate alljärgnev tabel:

Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad

Analüüsides teadmusjuhtimise protsesside, süsteemide mehhanismide ja tehnoloogiate vahelisi seoseid, siis  on tihedamalt seotud teadmuse hankimise ja teadmuse jagamise süsteemid ning teadmushõive ja teadmuse rakendamise süsteemid, mis kasutavad sarnaseid teadmusjuhtimise tehnoloogiaid.

Teadmusjuhtimise tehnoloogiatest valisin tutvustamiseks repositooriumi.

Repositoorium

Repositoorium (ingl.k. repository) ehk hoidla ehk varamu (ladina keeles repositooriumrepo) on spetsiaalne andmebaas või andmehoidla, mis võimaldab hoida erinevat informatsiooni, teadmisi, materjale, tarkvara jne. Üsna levinud on repositooriumid õpiobjektide ja õppematerjalide ning nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Repositoorimitest on mulle varasemast tuttavad KoolieluMiksikeLeMille-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna (nii oma õppematerjalide hoidmiseks kui ka teiste õppematerjalidest uue teadmise hankimiseks) ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid. Väärtuslikuks teadmiste allikaks on ka TLÜ Akadeemilise raamatukogu teadustööde repositoorium E-Ait. Ülemaailmsetest repositooriumitest olen kasutanud süsteemi Connecions, leides sealt materjale, aga sinna ka ise materjale luues.

Repositooriumi kasutamine teadmusjuhtimises

Repositooriume saab teadmusjuhtimises kasutada teadmuse hankimises ning teadmuse jagamises. Repositoorium võimaldab hoida, talletada erinevat informatsiooni, teadmist jne ning teha need kättesaadavaks, otsitavaks ja leitavaks kõigile potentsiaalsetele huvilistele. Repositooriume kasutades on praeguses infotulvas ülioluline, et teadmuse hankija analüüsiks oma vajadusi ja avaldatud teadmise sobivust ning sama vastutust peab kandma teadmuse jagaja.

Kasutatud allikad

Repository. (2013, 17.oktoober). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Repository

Varamu. (2013, 19.oktoober). Loetud aadressil http://viki.pingviin.org/Varamu

Virkus, S. (2013). III moodul: Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid. Loengukonspekt.

Virkus, S., Machin, J. (2011). Technologies for Information and Knowledge Management. Loetud aadressil http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Technologies%20for%20Information%20and%20Knowledge%20Management/

 

Eneseanalüüs 13.10.13

Ülesanne

Praktikategevuse kirjeldus, analüüs ja mõtestamine

MIS… (WHAT)

Esimesse põhipraktika nädala sisse mahtus põhipraktika sisu ja korralduse paikapanek ning kokkuleppimine. Leppisin kokku lasteaia õpetajatega, kellel on soov ja valmisolek tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks õppeprotsessis, põhipraktika raames tehtavad tegevused, nende toimumise ajad ning selgitasin välja vajaliku eeltöö (tarkvara installeerimine, vajalikud juhendid, õpetaja eeltöö jne).

MIS SIIS… (SO WHAT)

Selle nädala tegevused annavad eelduse põhipraktika edukaks sooritamiseks. Kokkulepete saavutamine erinevate tegevuste läbiviimiseks on vajalik, et nii mul endal kui ka õpetajatel oleks piisav aeg tegevused ette valmistada. Minu eesmärk on põhipraktika käigus juhendada õpetajat IKT rakendamisel tegevustes lastega.

MIS NÜÜD EDASI… (NOW WHAT)

Järgmiseks on vajalik valmis saada vajalikud juhendid erineva riist- ja tarkvara kasutamiseks ning seejärel ootavad ees juba praktilised tegevused lasteaias.

 

Lugemisülesanne – ökonoomne lugemine

Ülesanne:

Lugemisylesanne

Artikkel: Loogma, K., Kruusvall, J., & Ümarik, M. (2012). E-learning as innovation: Exploring innovativeness of the VET teachers’ community in Estonia. Computers & Education, 58(2), 808–817. doi:10.1016/j.compedu.2011.10.005

Artikli struktuur

  • abstrakt
  • sissejuhatus
  • teoreetiline raamistik ja hüpoteesid
  • uuringu metodoloogia
  • analüüs ja tulemused
  • tulemuste arutelu ja järeldused
  • kokkuvõte
  • kasutatud allikad

Uuringu valdkond: e-õpe kutsehariduses ja rakenduskõrgkoolides

Juhtmõte: innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse

Teema: E-õpe kui innovatsioon: e-õppe omaksvõtt Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate (VET teacher) poolt

Olulisemad allikad:

Teoreetiline taust: innovatsiooni difusiooni teooria. Innovatsiooni omaksvõtjate klassifitseerimine viide kategooriasse: innovaatorid, varajased omaksvõtjad, varajane enamus, hiline enamus ning viivitajad.

Rogers, E. M. (2003). Diffusion of innovations (5th ed.). New York: Free Press.

Uuringu probleem, eesmärk ja uurimisküsimused

Probleem: e-õppe kasutamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides on kooliti väga ebaühtlane ja koolisiseselt ilmneb erinev e-õppe omaksvõtt õpetajaskonna poolt vastavalt õpetajate isiklikule innovatiivsuse tasemele.

Eesmärk: eesmärgiks oli uurida e-õppe kui haridusinnovatsiooni omaksvõttu kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate poolt

Uurimisküsimused:

  • Milliseid e-õppe omaksvõtjate gruppe võib rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate hulgas eristada?
  • Millised hoiakud iseloomustavad erinevaid õpetajate rühmi?
  • Millised e-õppe kasutamispraktikad erinevaid õpetajate gruppe iseloomustavad?
  • Millised on kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate pädevused ja koolitusvajadus?
  • Millised tegurid motiveerivad erinevaid õpetajate kategooriaid e-õpet omaks võtma?
  • Milliseid e-õppe rakendamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada?
  • Kuidas koolikeskkond e-õppe rakendamist mõjutab?

Uurimisstrateegia ja andmekogumise meetodid

Uurimisstrateegia: ülevaate uurimus (survey), empiiriline uurimus

Andmete kogumine: küsimustik (e-küsimustik ja paberankeet) koosnes 47 küsimusest ning viiest suuremast teemablokist: 1) e-õppe kasutamine ja pädevused; 2) juurdepääs, tugisüsteemid, koolitused, juhtkonna toetus ja kvaliteedi kontroll; 3) probleemid; 4) õpetaja motivatsioon ja hoiakud ning 5) isikuandmed.

Andmete analüüs: Andmeanalüüs viidi läbi statistilise andmetöötlusprogrammi SPSS abil.

Tulemused

Kutseõpetajate hoiakute alusel e-õppesse konstrueeriti viis e-õppe omaksvõtjate gruppi – innovaatorid (5%), varajane vähemus (17%), varajane enamus (37%), hiline enamus (24%) ning viivitajad (18%).

Innovatiivsemad õpetajad on suurema riskivalmidusega ja avatud uutele ideedele. Innovatiivsemad õpetajad on keskmisest nooremad ning kõrgema haridustasemega (kraadiharidusega). Innovatiivsemate õpetajate rühmade seas suurem osakaal meestel.

 

Innovatsioon lasteaias

Tuhande miili pikkune tee algab ühestainsast sammust…

/Hiina vanasõna/

Praegu kasvav põlvkond on sündinud arvutiajastusse – kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seonduv on nende jaoks loomulik, igapäevane ning huvipakkuv. Tänased lapsed kasutavad kõiki tehnilisi vidinaid ilma vaevata ning rõõmuga. Mida uuem ja keerulisem tehnikaime, seda enam pakub see neile huvi.

Koolieelsetes lasteasutustes on põhirõhk arvutivõrgu soetamiselt ning internetiühenduste loomiselt liikunud õpetajate koolitusele ning IKT kasutamisele õppeprotsessis. Lasteaiaõpetajad peavad  IKT kasutamist õppe- ja kasvatustöös laste jaoks põnevaks ning arendavaks, kuid kasutust leiavad tehnoloogilised võimalused vähe, kuna õpetajate sellealased teadmised ja oskused ei ole piisavad.

Olen viimased aastad panustanud, et leida uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamiseks lasteaia õppeprotsessi nii, et see ei tähendaks otsest arvuti vm tehnoloogia kasutamist laste poolt, vaid omaks laiemat sisu ja tähendust. Ühe võimalusena olen kasutanud animatsioonide loomist, mida pean lasteaia kasvatustegelikkuses innovaatiliseks.

Animatsiooni kasutamine lasteaia õppeprotsessis on nii toote- kui protsessiinnovatsioon, kus muutused on nii teenuses (uuenduslik, tänapäeva nõudmistele ja võimalustele vastav) kui ka selle osutamises. Animatsiooni loomise protsessis toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade lõimimine, kus animatsiooni loomisel toimub loo jutustamine, tegelaste ja dekoratsioonide valmistamine, helindamine ja muusika valik, uue tehnoloogia kasutamine (fotokaamera, statiiv), laste omavaheline suhtlemine ja koostöö, vaatlusoskuste areng, meedia mõistmine jne. Seega üks tegevus mõjutab lapse arengu erinevaid aspekte.

Omal kombel on tegemist ka mõttemudeli innovatsiooniga, kuna kõik uus ja muutuv tekitab hirmu ja vastuseisu – nii on ka õpetajate jaoks tehnoloogiliste vahendite kasutamine vastuseisu tekitav ja hirmutav – äkki ma lõhun midagi ära, ehk pärast on midagi valesti, vana ja läbiproovitu on turvaline. Seega peab õpetaja muutma oma mõtlemist, oma hirmudest üle saama ning olema uuendustele avatud.

Animatsiooni (ja teiste IKT võimaluste) rakendamine lasteaia õppeprotsessi kui innovatsiooni allikaks pean uut nõudlust. Ja nõudlus on mitmesuunaline. Kindlasti on olulisel kohal muutuv maailm ning tehnoloogiliste vahenditega loodav mitmekesisus õppeprotsessis. Laste oskused tehnoloogia kasutamisel piirduvad sageli väga ühekülgsete võimaluste rakendamisega ning täiskasvanu (õpetaja) roll on suunata neid otstarbekalt rakendama õppimise teenistusse. Samuti on olulisel kohal laste huvi tekitamine õppimise vastu ning selles on heaks võimaluseks tehnoloogilised vahendid. Olen olnud kahe animatsiooni valmimise protsessis õpetajatele toeks ja nõustajaks ning võin kindla veendumusega öelda – laste huvi ei raugenud. Ja kindlasti ei saa eirata õpetaja professionaalse arenguga seonduvat nõudlust, kus õpetaja (seal hulgas lasteaiaõpetaja) kompetentsuse üheks näitajaks on haridustehnoloogilised pädevused ning oskus tehnoloogia õppimise teenistusse rakendada.

Animatsiooni (ja teiste IKT võimaluste) rakendamise mõju lasteaia õppeprotsessis on inkrementaalne innovatsioon. Tehakse sama, aga tehakse teisiti ja eeldatavalt paremini. Samas seab see õpetaja ette olulise ülesande – analüüsida tehnoloogia kasutamist ning seada realiseeritavad eesmärgid. Kui sageli on IKT rakendamine ühesuunaline (vaatame arvutist pilte ja videosid), mängime mingeid mänge), siis animatsiooni loomine on lasteaia õppeprotsessis kindlasti omaette tase. Minu senine kogemus animatsioonide loomise mõjust on tähendanud laste põnevust, hasarti, innustumist ja säravaid silmi, lastevanemate (valminu on olnud vanematele kingituseks) siirast üllatust ja vaimustust ning õpetajate rõõmu õnnestumise ja raskuste ületamise üle.

Kuhu edasi, millised on arenguvõimalused? Esimesed sammud on tehtud. Need õpetajad, kes animatsioone koos lastega on loonud, soovivad uusi väljakutseid. Kui mõlemad senitehtud animatsioonid on olnud piksillatsioonitehnikas, siis nüüd soovivad õpetajad katsetada näiteks ümar- ja lamenukkfilmi loomist. Kindlasti on oluline põhjalikult analüüsida, kuidas paremini siduda erinevate valdkondade õppe- ja kasvatuseesmärgid ning kuidas animatsiooni loomise protsessis kõiki lapsi kaasata ja kavandada koostööd. Minu unistus on, et ka teised õpetajad leiavad endas üles soovi uut katsetada ja seeläbi õppeprotsessi parendada. Ja kindlasti ei ole animatsiooni loomine ainus võimalus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamisel õppimise teenistusse ning hetkel püsib kõrgel minu soov antud valdkonda edasi arendada ning leida selleks uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi.

Ja kui lõpetuseks on soov vaadata, millise animatsiooni koos lastega võib valmis teha, siis üks näide on siin:

http://www.youtube.com/watch?v=i_7i2r5xeho

Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid

Teadmusjuhtimise põhikomponendid

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte olulist komponenti:

  • Teadmusjuhtimise protsessid
  • Teadmusjuhtimise süsteemid

Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme mõjutavad:

  • teadmusjuhtimise infrastruktuur;
  • teadmusjuhtimise mehhanismid;
  • teadmusjuhtimise tehnoloogiad.

Teadmusjuhtimise protsessid

Protsessipõhine lähenemine teadmusjuhtimisele keskendub teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise/kasutamise protsessidele.

Teadmusjuhtimise tsükli mudelid

Nii nagu puudub ühtne teadmusjuhtimise definitsioon, puudub ka konsensus selles, millised on teadmusjuhtimise tsükli peamised komponendid või astmed. Teadmusjuhtimise tsüklit võib vaadelda kui informatsiooni teekonda muutumaks organisatsiooni väärtuslikuks strateegiliseks ressurssiks. Seega kirjeldab teadmusjuhtimise tsükkel seda, kuidas teadmisi organisatsioonis erinevatel etappidel määratletakse, kogutakse, jagatakse ja kasutatakse.

Meyeri ja Zacki mudel (1996) – igal tsükli etapil toimub kõrgekvaliteedilise teadmustoote loomine.

Tsükli protsessid:

  • Omandamine
  • Täiustamine
  • Säilitamine/uuesti leidmine
  • Jagamine
  • Esitamine

Bukowitzi ja Williamsi mudel (2000) näitab, kuidas organisatsioonid loovad, säilitavad ja juurutavad strateegiliselt olulisi teadmisi väärtuste loomiseks. Organisatsiooniteadmus koosneb repositooriumitest, seostest, tehnoloogiatest, kommunikatsiooni infrastruktuurist, funktsionaalsete oskuste kogumist, protsessidealasest oskusteabest, keskkonna reageerimisvõimest, intellektuaalsest kapitalist ja välistest allikatest. Oluline probleem –  kuidas tohutu infohulgaga efektiivselt toime tulla. Olulised on vaiketeadmised.

Tsükli protsessid:

  • Hangi
  • Kasuta
  • Õpi
  • Panusta
  • Hinda
  • Ehita/säilita
  • Loovuta

McElroy mudel (1993) kirjeldab teadmiste elutsüklit, mis koosneb teadmiste loomise ja
integreerimise protsessidest seoses organisatsiooni mäluga, uskumustega ja ärikeskkonnaga. Olulised on nii üksikisikute kui gruppide teadmused ning väljendatud ja dokumenteeritud teadmus.

Tsükli protsessid:

  • Individuaalne ja rühmaõpe
  • Teadmusnõude valideerimine
  • Informatsiooni omandamine
  • Teadmiste valideerimise
  • Teadmiste integreerimine

Wiigi mudel (1993) rõhutab kolme tingimust, mis on vajalikud organisatsiooni edukuse
tagamiseks:

  • tooted, teenused ja kliendid
  • ressursid (inimesed, kapital ja töövahendid/seadmed)
  • võime tegutseda.

Wiigi mudelis sisaldab teadmiste loomine õppimist isiklikust kogemusest, formaalset haridust ja väljaõpet, intelligentsust, õppimist meedia ja raamatute vahendusel ning kaaslastelt. Teadmuse valdamine ühendab nii üksikisikute teadmuse kui väljendatud teadmuse (repositooriumid, tööprotsessid). Teadmiste ühendamine hõlmab teadmussüsteeme (nt intranet, andmebaasid) ja inimgruppe (nt  ajurünnak) ning sisaldab näiteks koordineerimist, ühendamist/montaaži ning teadmiste otsingut. Teadmuse kasutamine toimub töö kontekstis ja avaldub tööprotsessides.

Tsükli protsessid:

  • Teadmusloome (creation)
  • Hankimine (sourcing)
  • Kompileerimine (compilation)
  • Transformatsioon (transformation)
  • Levitamine (dissemination)
  • Rakendamine (application)
  • Väärtustamine (value realization)

Võrreldes erinevaid mudeleid ja teadmusjuhtimise praktikaid on võimalik esitada nn
integreeritud mudel ehk teadmusjuhtimise tsükli peamised etapid:

  • Teadmushõive (kogumine) ja teadmusloome (capture and creation)
  • Teadmuse jagamine ja levitamine (knowledge sharing and dissemination)
  • Teadmuse omandamine ja rakendamine (knowledge acquisition and application).

Teadmusringluse protsessid

Teadmusringlust väljendab SECI mudel, mis näitlikustab vaikiva ja väljendatud teadmuse dünaamilist vastastikust toimet. Teadmusloome üks osa teadmusjuhtimisest ja teadmised kujunevad neljas etapis:

  • Sotsialiseerimine (vaikiv -> väljendatud) – üksikisikute omavaheline suhtlemine, tunnete, emotsioonide, kogemuste, tehniliste oskuste, mentaalsete mudelite ehk mõttemallide ja vaiketeadmiste jagamine. Sotsialiseerimine toimub teiste jälgimise, imiteerimise, arutlemise ning praktika kaudu.
  • Eksternaliseerimine (väljendatud -> väljendatud) – ehk teadmiste väljutamise etapis toimub vaiketeadmuse konverteerimine väljendatud teadmuseks: vaiketeadmus dokumenteeritakse, pannakse kirja läbi dialoogi ning nendest saab väljendatud teadmus.
  • Kombineerimine (väljendatud -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil keerulisema ja süstematiseerituma uue väljendatud teadmuse loomine. Väljendatud teadmus võib pärineda nii organisatsiooni enese teadmusbaasist kui ka välistest allikatest.
  • Internaliseerimine (vaikiv -> vaikiv) – väljendatud teadmuse baasil uue vaiketeadmuse teke.

SECI mudel

 

Joonis 1. Nonaka ja Takeuchi (1995) SECI mudel

Mudeli spiraalsus tuleneb sellest, et uue tekkinud vaiketeadmuse baasil on võimalik luua uus väljendatud teadmus, see väljendada, seda kombineerida olemasoleva väljendatud teadmusega, mis omakorda on võimalik internaliseerida ning kogu tsükkel on seeläbi taaskord korratav.

Teadmusjuhtimise protsesside tõhusaks toimimiseks on vajalik teadmusjuhtimise
infrastruktuur.

Teadmusjuhtimise infrastruktuur

Teadmusjuhtimise infrastruktuur sisaldab omakorda 5 peamist komponenti:

  • Organisatsioonikultuur – organisatsioonis toimivate normide ja väärtuste kogum, mis  mõjutavad ja kujundavad organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi ja hoiakuid.
  • Organisatsiooni struktuur – kuidas ja millises ulatuses rollid, kohustused delegeeritakse, kuidas toimub koordineerimine ja kontroll ja kuidas toimub infoliikumine juhtimistasandite vahel.
  • Organisatsiooni informatsiooniline infrastruktuur – andmete töötluse, säilitamise ja  kommunikatsioonitehnoloogiate ja -süsteemide kogumid (andmebaasid, serverid, arvutid, infokandjad jms) ja kõik protsessid nende töö tagamiseks.
  • Üldteadmised – kasutatav terminoloogia ja sõnavara, teadmusvaldkondade tunnustamine, kognitiivsed mudelited, ühised normid ja  väärtused ning samuti individuaalsete teadmiste kogumid.
  • Füüsiline keskkond.

Kasutatud allikad

Virkus, S. (2013). II moodul: Teadmuse loomise, omandamise, jagamise ja rakendamise protsessid. Loengukonspekt.

Vaatluspraktika eneseanalüüs

Ülesanne

Kuidas hindan ennast ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga?

Kuigi mul puudub haridustehnoloogi ametikohal töötamise kogemus, analüüsin oma senist tegevust ja haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes eelpraktikal kogetuga.

Olen oma senises töös (lasteaia õpetaja, lasteaia õppealajuhataja, õppejõud) täitnud erinevaid haridustehnoloogilisi ülesandeid.

Lasteaias (õpetajana ja õppealajuhatajana, eriti viimasena) olin sageli just see inimene, kes nõustas ja koolitas. Minu eestvedamisel kasutati erinevaid tehnoloogilisi vahendeid lasteaia õppeprotsessis (eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid, õppematerjalide sh töölehtede loomine, animatsioonide loomine, esitlused (ppt, movie maker jm) jne). Samuti olen koolitanud nii individuaalselt kui grupikoolitustel lasteaiaõpetajaid. Kogemus on ka järjepideva nõustamise-koolitamisega (lasteaiaõpetajatele: piltide otsimine veebist piltide töötlemine → piltide kasutamine PowerPoint esitluses → esitluse loomine programmiga Windows Movie Maker). Suunasin õpetajaid erinevate veebikeskkondade kasutamisele, toetasin tehniliste vahendite kasutamisel (arvuti, fotoaparaat, puutetundlik tahvel).

Kõike sedasama pakun ka üliõpilastele õppejõuna – loen tulevastele lasteaiaõpetajatele juba mitmendat aastat ainet Arvuti lasteaias (kuidas kasutada arvuti ja interneti võimalusi lasteaia õppeprotsessis, kaasnevad ka teiste tehniliste vahendite (nt fotoaparaat) kasutamise nõustamine). Sellest aastast suureneb TLÜ PS koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavas haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist toetavate ainete osakaal märgatavalt ning nende ainete hulgas on nii mõnigi minu loetav.

Lisaks on tulevaste lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine minu eesmärk ka läbivalt teistes ainekursustes. Need ained, mida ise loen (Mäng ja lapse areng, Uurimisseminar jne), sisaldavad üliõpilaste jaoks erinevaid tehnoloogiliste vahendite kasutamist nõudvaid ülesandeid.

Kui analüüsin eelpraktikal kogetut ja enda senist tegevust, siis hindan enda tegevust, teadmisi, oskusi ja kogemusi ning haridustehnoloogilisi pädevusi oma tegevusvaldkonnas (alusharidus ja õpetajate koolitus) üsna kõrgelt. Ning hetkel püsib kõrgel minu soov antud valdkonda edasi arendada ning leida selleks uusi ideid, väljakutseid ja lahendusi.

 

Praktiseeriva haridustehnoloogi analüüs

Ülesanne

Vaatluspraktika ülesande täitmiseks vaatlesin, vestlesin ja analüüsin kahe haridustehnoloogi tegevust.

Haridustehnoloog kõrgkoolis – panus õppekava rakendamisse

Vaatluspraktika eesmärk:

  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega).

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Haridustehnoloogi ülesanneteks on kõrgkoolis tehniliste vahendite haldus ja selle koordineerimine; õppejõudude nõustamine ja toetamine tehniliste vahendite ja õpikeskkondade kasutamisel ja e-kursuste loomisel; õppijate toetamine õpisüsteemide ja -keskkondade kasutamisel; välis- ja siseveebi haldus; postiloendite haldamine. Haridustehnoloogi tööd analüüsides võib öelda, et eelkõige on tema töö õppejõudude nõustamine ja toetamine ning minimaalne tema panus õppekavade sisulisse rakendumisse. Senise kogemusena on eelkõige tulnud toetada õppejõudusid e-kursuste ja õpiobjektide loomisel, aidata luua erinevaid teste (eksamiteks, kontrolltöödeks) ning viia läbi individuaalseid nõustamisi õpisüsteemide kasutamiseks.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös kasutab antud kõrgkooli haridustehnoloog järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme: Moodle, Weebly, WordPress, exeLearning, viimasel ajal ka Google Sites. Eelkõige kasutatakse neid e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks ning nende kasutamist mõjutavad õppejõud.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Vaatluspraktika käigus analüüsisin haridustehnoloogiga läbiviidud vestluse tulemusena kasutatavaid nõustamistehnikaid. Kõige enam leiavad kasutamist individuaalkonsultatsioonid ning e-maili teel nõustamine. Analüüsi tulemusena leidis haridustehnoloog, et rohkem peaks läbi viima grupikoolitusi, kuna sama teema osas tuleb läbi viia korduvalt individuaalkonsultatsioone ning see vähendaks koormust ja suurendaks konsultatsioonide kasutegurit. Mõnel juhul on leidnud kasutust ka ekspertide kaasamine (TLÜ e-õppekeskus), kes toetavad e-kursuste ja õpiobjektidega seonduvalt (esitluste ülekanded, tehnilised lahendused jne).

Oma tööd analüüsides leidis haridustehnoloog, et enam peaks keskenduma grupikoolitustele ning erinevate juhendmaterjalide väljatöötamisele. Samuti on haridustehnoloogi isiklik soov enam nõustada üliõpilasi.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena tõi haridustehnoloog välja õppejõudude toetamise ja motiveerimise e-kursuste, e-toe ja õpiobjektide loomiseks ning koolituste korraldamise õppejõududele ja vajadusel ka üliõpilastele (õpikeskkondade ja õpisüsteemide kasutamine).

Haridustehnoloog lasteaias

Vaatluspraktika eesmärk: 

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust.

Haridustehnoloogi roll asutuses – kas haridustehnoloog oli asutuses projektide läbiviija, infojuhi, nõustaja, koolitaja vms rollis. Too näiteid haridustehnoloogi tegevustest erinevates rollides.

Lasteaedades ei ole haridustehnolooge, kui on üksikud lasteaiad, kus on IT-toe ametikoht väikse koormusega ning see inimene täidab ka haridustehnoloogi ülesandeid. Mina külastasin Laagri Lasteaia IT-tuge (täidab ka haridustehnoloogisi ülesandeid vajaduspõhise käsunduslepinguga). Haridustehnoloogi täidab lasteaias kõiki nimetatud ülesandeid – on projektide läbiviija, infojuht, nõustaja ja koolitaja.

Haridustehnoloogi põhimõtteks on – teen ühe korra koos õpetajatega läbi ning edasi teevad nad juba ise – haridustehnoloogilt õpetajale õpetajalt teisele õpetajale. Oskused ja teadmised omandanud õpetaja teeb avatud õppetegevuse, kus jagab oma kogemusi, õnnestumisi ja soovitusi teistele õpetajatele.

Näiteks projektid. Haridustehnoloogi eestvedamisel toimusid esmakordselt vahendiline meediakasvatuse projekt ning animatsiooni projekt. Animatsiooni loomises tehti ühiselt valmis lamenukkfilm ning seejärel katsetasid õpetajad iseseisevalt ümarnukkfilmi.

Oluliseks haridustehnoloogi tööülesandeks on nii koolitamine kui ka nõustamine meili teel, individuaalselt ja grupis kohapeal. Samuti on haridustehnoloogi ülesandeks veebihaldus, milles ta hetkel koolitab välja ühte õpetajat ja ühte õpetaja-abi eemärgiga anda ülesanne edasi.

Erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamise koolitused toimuvad vastavalt vajadusele.

Kasutusel olevad õpikeskkonnad, vahendid, süsteemid – milliseid õpikeskkondasid, erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja süsteeme haridustehnoloog oma töös kasutab. Too näiteid tegevustest erinevate tehnoloogiate puhul.

Oma töös suunab ja koolitab lasteaia haridustehnoloog õpetajaid kasutama järgevaid õpikeskkondi, vahendeid ja süsteeme:

  • vahendid – internetiühendusega sülearvutid, videokaamera, rühmades olevad fotoaparaadid, koopiamasin, dataprojektor, televiisor, dvd- ja vhs-mängija, diktofon, kõlarid.
  • õpikeskkonnad – otseselt eelkooliealistele lastele mõeldud õpikeskkondi ei kasutata; pigem kasutatakse õppematerjali otsimiseks ja kasutamiseks veebis olemasolevat).
  • süsteemid – välisveeb, siseveeb (on olemas, kuid leiab vähest kasutust oskuste õpetajate puudumise tõttu).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et lasteaias leiab eelkõige kasutamist veebis olemasoleva materjal, uute veebipõhiste õppematerjalide loomist toimub vähe ning eelkõige kasutatakse ja õpitakse kasutama tehnoloogilisi vahendeid.

Nõustamistehnikad – milliseid nõustamistehnikaid kasutatakse antud organisatsioonis; milline on tavaline praktika ja millele erinevate nõustamistehnikate kasutamised võivad viidata.

Kõige enam leiavad kasutamist individuaalne ja grupinõustamine. Koolitused toimuvad väikestes gruppides, kuna eelkõige tegemist tehnilise nõustamisega. Kasutatud on ka meili ja telefoni teel nõustamist. Samuti on kaasatud eksperte (ekspertkoolitaja, IT-tugi). Koostatud on erinevaid juhendmaterjale ja projektide kavandeid. Toimunud on ka järjepidev nõustamine (nt Wordi teisipäevakud). Viimane süsteem toimub väga hästi, aga on leidnud vähest rakendamist, kuna haridustehnoloogi ametikohta lasteaias ei ole ning see seab haridustehnoloogi ülesandeid täitvale inimesele ajapiirangud.

Haridustehnoloogia rakendamisega/kasutamisega seotud arenguvõimalused praktikakohas.

Arenguvõimalustena näeb haridustehnoloogi ülesandeid täitev inimene järgmisi võimalusi:

  • lasteaeda kasvõi 0,2 koormusega haridustehnoloogi ametikoha loomist;
  • erinevate projektide kirjutamine, et parendada nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt tehnoloogilist baasi ning viia läbi koolitusi;
  • erinevate jätkukoolituste korraldamine (lastele, personalile,lapsevanematele); koolitustel kujunevad oskused ning tekib arusaam vajadusest.

Uurisin haridustehnoloogilist ka tema arvamust, et kuidas on tema arvates olukord – lasteaia tehnoloogiline baas ja õpetajate oskused vs õpetajate koolituse õppekavad. Lasteaia haridustehnoloogi sõnul on teadmiste poolelt (kuidas teha) õpetajate koolitus ees, samas õppekava rakendumisse jõuab tehnoloogia kasutamine vähesel määral. Samas kui lasteaedades on juba arvestatav tehnoloogiliste vahendite baas, kuid õpetajatel puuduvad teadmised ja oskused neid kasutada.