Ülesanne 2. Artikli analüüs “I=0” (Miller 2002)

Valisin analüüsimiseks artikli 

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

I = 0 (Information has no intrinsic meaning)

Milleri artikli “I=0” põhiseisukohtadeks on mõiste “teadmusjuhtimine” (knowledge management) kasutatavus, sobilikkus ja tähendus ning IKT kasutamine teadmiste (tõlgendatud informatsiooni) kogumiseks, talletamiseks, jagamiseks.

Informatsiooni edastamine toimub tänasel informatsioonisajandil info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutades täpselt ja kiirelt, sõltumata sellest, kas info saatjal ja saajal on sarnaseid elukogemusi või mitte. See on Milleri arvates meie probleemide olemus ja põhjus ning inimeste ja organisatsioonide dilemma alus.

Milleri sõnul ei taga informatsiooni edastamine sarnast ja soovitud tõlgendamist. Tähenduse annab informatsioonile inimene ning informatsiooni tõlgendamist (sellele tähenduse andmist) mõjutavad meie huvid, motivatsioon, uskumused, suhtumine, tunded, olulisuse tajumine jne, mis on alati isiklikud ja ajas muutuvad.

Miller rõhutab informatsiooni (information) ja teadmiste (knowledge) erinevust.

Informatsioon (information)

Teadmised (knowledge)

staatiline

dünaamiline

indiviidist sõltumatu

sõltub indiviidist

väljendatav (explicit)

vaikiv (tacit)

digitaalne

analoog

lihtne paljundada

vajalik taasluua

lihtne edastada

edastatav peamiselt näost-näkku

ei oma sisemist tähendust

tähenduse määrab inimene

Teadmised (knowledge) – see, mida me teame (what we know).

Informatsioon on oluline, sest:

  • võimaldab luua tähendusi
  • võimaldab luua teadmisi
  • stimuleerib inimese meeli;
  • võimaldab elukestvat õpet (life-long learning)

Millal muutub informatsioon teadmiseks? – inimesepoolse interpreteerimise hetkel.

Milleri väitel saame vastata küsimusele “kas me saame teadmisi juhtida?”, kui me vastame küsimusele “kas me saame juhtida seda, mida inimesed teavad?”. Milleri väitel saavad teadmised olla ainult vaiketeadmised (tacit). Kui me väljendame teadmisi (explicit), muutuvad need informatsiooniks, mis vajab inimese poolt mõtestamist ja tõlgendamist.

Miller soovitab kasutada mõisteid “infojuhtimine” (information management) ja “teadmiste jagamine” (knowledge sharing).

Kokkuvõtlikult ütleb Miller, et ka tema artikkel on vaid informatsioon ilma tähenduseta (“that this paper likewise contains no intrinsic meaning”), kuid selle tähenduse annavad artiklile selle lugejad.

Artikkel tekitas vastakaid mõtteid ja tundeid ning kõikide Milleri seisukohtadega ma ei nõustu. Samas sundis see analüüsima, kui oluline on õpetaja, kasvataja, lapsevanema rollis analüüsida informatsiooni edastamise viise ja vorme. Ja kas üldse meie võimuses on mõjutada-suunata-toetada teiste (õppijate) teadmiste kujunemist. Lõppude lõpuks tõlgendame vaid informatsiooni, mida mõjutavad meie huvid, arusaamad, suhtumine jne. Kas me sellele ka tähenduse anname…???

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga