Ülesanne 2. Artikli analüüs “I=0” (Miller 2002)

Valisin analüüsimiseks artikli 

Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available at http://InformationR.net/ir/8-1/paper140.html]

I = 0 (Information has no intrinsic meaning)

Milleri artikli “I=0” põhiseisukohtadeks on mõiste “teadmusjuhtimine” (knowledge management) kasutatavus, sobilikkus ja tähendus ning IKT kasutamine teadmiste (tõlgendatud informatsiooni) kogumiseks, talletamiseks, jagamiseks.

Informatsiooni edastamine toimub tänasel informatsioonisajandil info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutades täpselt ja kiirelt, sõltumata sellest, kas info saatjal ja saajal on sarnaseid elukogemusi või mitte. See on Milleri arvates meie probleemide olemus ja põhjus ning inimeste ja organisatsioonide dilemma alus.

Milleri sõnul ei taga informatsiooni edastamine sarnast ja soovitud tõlgendamist. Tähenduse annab informatsioonile inimene ning informatsiooni tõlgendamist (sellele tähenduse andmist) mõjutavad meie huvid, motivatsioon, uskumused, suhtumine, tunded, olulisuse tajumine jne, mis on alati isiklikud ja ajas muutuvad.

Miller rõhutab informatsiooni (information) ja teadmiste (knowledge) erinevust.

Informatsioon (information)

Teadmised (knowledge)

staatiline

dünaamiline

indiviidist sõltumatu

sõltub indiviidist

väljendatav (explicit)

vaikiv (tacit)

digitaalne

analoog

lihtne paljundada

vajalik taasluua

lihtne edastada

edastatav peamiselt näost-näkku

ei oma sisemist tähendust

tähenduse määrab inimene

Teadmised (knowledge) – see, mida me teame (what we know).

Informatsioon on oluline, sest:

  • võimaldab luua tähendusi
  • võimaldab luua teadmisi
  • stimuleerib inimese meeli;
  • võimaldab elukestvat õpet (life-long learning)

Millal muutub informatsioon teadmiseks? – inimesepoolse interpreteerimise hetkel.

Milleri väitel saame vastata küsimusele “kas me saame teadmisi juhtida?”, kui me vastame küsimusele “kas me saame juhtida seda, mida inimesed teavad?”. Milleri väitel saavad teadmised olla ainult vaiketeadmised (tacit). Kui me väljendame teadmisi (explicit), muutuvad need informatsiooniks, mis vajab inimese poolt mõtestamist ja tõlgendamist.

Miller soovitab kasutada mõisteid “infojuhtimine” (information management) ja “teadmiste jagamine” (knowledge sharing).

Kokkuvõtlikult ütleb Miller, et ka tema artikkel on vaid informatsioon ilma tähenduseta (“that this paper likewise contains no intrinsic meaning”), kuid selle tähenduse annavad artiklile selle lugejad.

Artikkel tekitas vastakaid mõtteid ja tundeid ning kõikide Milleri seisukohtadega ma ei nõustu. Samas sundis see analüüsima, kui oluline on õpetaja, kasvataja, lapsevanema rollis analüüsida informatsiooni edastamise viise ja vorme. Ja kas üldse meie võimuses on mõjutada-suunata-toetada teiste (õppijate) teadmiste kujunemist. Lõppude lõpuks tõlgendame vaid informatsiooni, mida mõjutavad meie huvid, arusaamad, suhtumine jne. Kas me sellele ka tähenduse anname…???

 

Ülesanne 1. Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge Management) – kuidas organisatsioonis teadmisi koguda, jagada ja rakendada; teadmiste jagamise juhtimine ja organiseerimine

Teadmusjuhtimises kasutatavad mõisted:

  • teadmustöötaja (knowledge worker) (Drucker 1959)
  • väljendatavad teadmised (explicit knowledge) ja vaiketeadmised (tacit knowledge) (Polyani 1966)
  • informatsioon – andmed, faktid, teadmised;
  • teadmised – omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus – informatsioon tähendust omavas kontekstis; teadmiste kogum, teadmised ja vaiketeadmised.
  • praktikakogukond (communities of practice) (Lave & Wenger 1991) – inimeste grupid, kes jagavad sarnaseid huve, oskusi ja/või elukutset.

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate teisel poolel. USA juhtimiskonsultant Karl Wiig.

Hedlund (1994) – organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsess.

Scarabough jt (1999) – protsess või praktiline tegevus teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt (2008) – teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis.

Prusak (2001) – informatsioon ja teadmised/teadmus kui olulisem ressurss organisatsiooni efektiivsuse ja konkurentsivõime tagamiseks.

Nonaka ja Takeuchi (1995) – teadmusjuhtimine kui strateegia, mis võimaldab luua tingimused teadmuse tõhusaks loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks organisatsioonis.

Koenig (2009) – teadmusjuhtimine on pigem seotud organisatsioonikultuuriga ja selle muutmisega kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

I arenguetapp – seotud infotehnoloogiaga, informatsiooni ja teadmiste olulisus organisasioonide edukaks toimetulekuks. Märksõnad “parim kogemus” (best practice) ja “kogetud õppetunnid” (lessons learned)

II arenguetapp – inimressursi olulisus ja kultuuridimensioon. Märksõnad “õppiv organisatsioon”, “vaiketeadmised” ja “praktikakogukonnad” (communities of practice). Eesmärk: organisatsiooni kujunemine õppivaks organisatsiooniks; reflekteerivad arutelud.

III arenguetapp – otsisüsteemide loomise olulisus, infodisain ja struktuur. Märksõnad “sisuhaldus”, “metaandmed” ja “taksonoomiad”.

IV arenguetapp – organisatsioonivälise informatsiooni ja teadmiste olulisus.

Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlusega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga jne

Epistemoloogia  ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooriagnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist.

Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumused õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?

Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

teadmusjuhtimine vs infojuhtimine

Infojuhtimine – eesmärk: tagada õige informatsioon õigel ajal ja kohas; informatsiooni tõhus haldamine ja juhtimine. Infojuhtimise koostisosad. infovajaduse väljaselgitamine, info hankimine, organiseerimine, säilitamine, infotoodete ja -teenuste arendamine, info edastamine ja eesmärgipärane kasutamine.

Teadmusjuhtimine – olulised on teadmised/teadmus; teadmus – lahutamatult seotud inimestega. Vajalike teadmiste jõudmine õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.

Teadmiste tüpoloogia

 Traditsiooniline teadmiste püramiid (DIKW mudel – Zeleny 1987)

  • andmed (data) – informatsiooni koostisosad (märgid, sümbolid või nende kogumid);
  • informatsioon (information) – andmed, teated, faktid, ideed sündmuste, asjade, protsesside, nähtuste jm kohta;
  • teadmised (knowledge) – indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon;
  • teadmus/tarkus (wisdom) – informatsioon tähendust omavas kontekstis.

Ackoff (1989) – andmed, informatsioon, teadmised, arusaamad, teadmus/tarkus.

  • arusaamine (understanding).

Indiviidi teadmus – indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (väljendamatud teadmised).

Organisatsiooni teadmus – ühise eesmärgi saavutamiseks suhtluse käigus loodav, ressursina kasutatav indiviidide teadmiste ja vaiketeadmiste kogum.

Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Kolm peamist teamiste hankimise allikat:

  • parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – kirjeldused koos vastava tehnoloogia, inimressursside jm vahendite kirjeldusega;
  • organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – olulised sündmused ja otsustused organisatsioonis; koosneb: dokumendid, kirjed, illustreeriv materjal, videod, e-mailide kogumine, viited andmebaasidele, kogemuste ja ekspertarvamuste kirjeldused, strateegiad, elulood:
  • praktikakogukonnad (Communities of Practice) – huvivaldkondade kuuluvate üksikisikute võrgustik; jagatakse teadmisi, kogemusi, õpitakse üksteiselt, arenetakse isiklikult ja professionaalselt.

 Kasutatud allikad

Knowledge management. (2013, 19.september). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Knowledge_management

Virkus, S. (2013). I moodul: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmusjuhtimise kujunemine. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad. Loengukonspekt. https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=445371

Virkus, S. (2010). Development of Information and Knowledge Management. Learning Object. Loetud aadressil: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Development%20of%20IKM/

 

Algab Haridustehnoloogia praktika

Sissejuhatav ülesanne

Kursuse ajaveeb

Kursus EduFeedr’is

8.septembril algab haridustehnoloogia praktika (IFI7058, 10 EAP). Kuna esimese praktikaseminari ajal teen TLÜ värvides tervisesporti, siis teen esimese sissejuhatava postituse, mille sisuks on sissejuhatav ülesanne (praktika eesmärgid ja ootused, praktikakoha tutvustus ja valiku põhjendus). Liitusin kursusega EduFeedr’is.

Enne postituse kirjutamist töötasin läbi praktika õpijuhise, praktikajuhendi ning praktika ülesanded ja ajakava.

Praktika eesmärgid ja ootused

Minu praktika eesmärgid ja ootused on seotud haridustehnoloogi ametikohaga koolieelsetes lasteasutustes. Sisendi praktikasse annavad haridustehnoloogia magistriõpingute esimese aasta õppeained ning senine tööpraktika lasteaiaõpetaja ja lasteaia õppealajuhatajana ning lasteaiaõpetajate koolitajana nii taseme- kui täiendusõppes.

Aine Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon raames kirjeldasin vajadust lasteaias töötava haridustehnoloogi järgi ja tema tööülesandeid.

Minu magistritöö sisuks saab olema lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning nende kujunemise toetamine õpetajate koolituses.

Õppejõuna ja õppekava suunamooduli haridustehnoloog lasteasutuses väljatöötajana soovin olla kursis hetkeolukorraga ning võimalustega.

Praktika eesmärgid on:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Praktikakoha tutvustus ja põhjendus

Vaatluspaktika

Laagri Lasteaed, kus haridustehnoloogi tööülesandeid (mittekoossseisulise töötajana) on mitme aasta vältel täitnud Elyna Nevski. Haridustehnoloogi ametikohti koolieelsetes lasteasutustes ei ole. On üksikud lasteaiad (Laagri Lasteaed, Tallinna Tuule lasteaed), kus õpetajatele on loodud haridustehnoloogilise toe võimalus.

TLÜ Pedagoogiline Seminar – kõrgharidust andev asutus, kus koolitatakse (nii taseme- kui täiendusõppes) lasteaiaõpetajaid ning kus töötab haridustehnoloog. Võimalus saada ülevaade tema panusest õppekavade sisulisse rakendumisse.

Põhipraktika

Laagri Lasteaed ja Tabasalu lasteaed Tibutare – lasteaiad, kus on loodud tehnilised võimalused ja tugisüsteemid IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessi ning õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemiseks.