Haridusasutuse evalveerimine

Ülesanne

Rühmatöö meeskond: Elo Sepp, Kristi Jaason ja Kaire Kollom

Rühmatöö teema:

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) rakendamine lasteaia õppeprotsessis (võimalused, rakendamine, lasteaiaõpetajate oskused ja hoiakud, IT-tugi).

Miniuuringu viisime läbi Tallinna lähedal paikneva aleviku 8-rühmalises lasteaias.

Probleemi taust

Viimase paarikümne aastaga on tehnoloogiavallas toimunud hüppeline areng ning sellega seoses on olulisel kohal ka küsimus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rollist ja mõjudest haridussüsteemis, sealhulgas lasteaedades. Haridusasutustes on põhirõhk arvutivõrgu soetamiselt ning internetiühenduste loomiselt liikunud õpetajate koolitusele ning IKT kasutamisele õppeprotsessis.

Tehnoloogia rakendamiseks ei piisa vaid materiaalsest baasist ja vahendite olemasolust, vajalikud on lasteaia õpetaja valmisolek, oskused ning soov uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ning neid otstarbekalt rakendada (Chen & Chang 2006). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on koolieelsetes lasteasutustes suhteliselt vähe levinud. Inglismaal läbiviidud uurimuse kohaselt peavad õpetajad (94%) IKT kasutamist õppe-kasvatustöös õpilaste jaoks põnevaks ning arendavaks, kuid kasutust leiavad tehnoloogilised võimalused vähe (19%) (Murphy & Beggs 2003).  Maiki Liivase (2009) uurimusest selgus, et lasteaedu, kus arvutit mingil moel töös lastega või õppe- ja kasvatustöö eesmärkide saavutamiseks kasutatakse, on Eestis üsna vähe ning õpetajate sellealased teadmised ja oskused ei ole piisavad.

Uuringu eesmärk:

  • selgitada välja IKT rakendamist lasteaia õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamisesse;
  • kaardistada füüsilise keskkonna võimalusi IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessis;
  • analüüsida IKT rakendamiseks loodud toetamise viise lasteaias.

Uuringut tutvustav slaidiesitlus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine lasteaias

Uurimismetoodika valik ja selle põhjendus

Uurimisandmete saamiseks kasutasime veebipõhist küsitlust ning narratiivset intervjuud.

Narratiivne intervjuu 

Narratiivset meetodit kasutatakse pilootuuringuks, kui uurimuse all oleva teemade kohta on vähe informatsiooni ning narratiivsete intervjuude põhjal täpsustub uuringu edasine käik, samuti teatud gruppide elustiilidele põhjalikuks uurimiseks (erinevad sotsiaalsed liikumised), aga ka individuaalse kogemuse uurimiseks ja mõistmiseks (Laherand 2008).

Valitud narratiivsest meetodist tulenevalt on erinevad lähenemised intervjuu läbiviimisele:

  • uurija ei sekku loo jutustamisse ning täpsustavad küsimused esitatakse peale loo jutustamist;
  • uurija ja uuritava vahel toimub vaba vestlus ning uurija küsib lahtisi küsimusi (samas).

Valisime uurimisandmete saamiseks narratiivse intervjuu õppealajuhatajaga ning uurija mittesekkumise jutustamisse. Peale loo jutustamist küsis uurija täpsustavaid küsimusi. Käesoleva miniuuringu puhul oli oluline saada ülevaade juhtkonna esindaja (õppealajuhataja) kogemusest IKT rakendamisel lasteaiaõppeprotsessis (lasteaias loodud füüsilise keskkonna võimalused, IT-tugi, IKT rakendamine).

Intervjuu tulemuste analüüsiks tekst transkribeeriti ning kodeeriti lähtuvalt märksõnadest ja lausetest, mis väljendasid tekstis peituvaid olulisi teemakohaseid ilminguid ja võimaldasid järeldusi teha. Kodeeringute analüüsimisel kasutati SWOT-analüüsi, mis võimaldas määratleda IKT rakendamise tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud lasteaia õppeprotsessis antud lasteaias juhtkonna esindaja (õppealajuhataja) arvamuses.

Veebipõhine küsimustik

Küsimustiku  abil on võimalik küllalt hästi välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis valitsevaid arvamusi, hoiakuid ja hinnanguid.Samuti võib paluda inimestel hinnata oma tegevust, käitumisviise ja nende esinemise sagedust (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005).

Miniuuringu läbiviimiseks koostatud küsimustiku eesmärk oli saada teada antud lasteaia õpetajate arvamused, hoiakud ja hinnangud IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessis.

Uurimistulemuste analüüs ja järeldused

Uurimitulemuste põhjal koostasime eesmärkidest lähtuva analüüsi, mille põhjal tegime asjakohased järeldused. Lisaks analüüsisime ka uurimisandmete saamiseks kasutatud metoodikat ning tõime välja meetodikriitika, millega saab tutvuda esitluses.

Lisaks ja kokkuvõtteks

Uurimistulemusi ilmestasime esitlusel kahe videoga.

Esimene video tutvustas uurimuses osalenud lasteaias koolieelikute rühmas laste ja õpetajate ühistööna valminud videot (kasutatud video ja piksillatsiooni elemente), mille pealkirjaks “Päev täis päikest”.

Lasteaia juhtkonna ja õpetajate suhet IKT rakendamisel ilmestasime Elo filmitud koduvideoga, kus energiline must koer esindab juhtkonda, kes soovib “mängida” (loob IKT rakendamiseks keskkonna, muretseb vahendid, pakub sise- ja väliskoolitusi, pakub IT-tuge) ning kass esindab õpetajaid, kes eemaldub, eirab ja tõrjub juhtkonda.

Kokkuvõtlikult täitsime rühmatöös püstitatud eesmärgi ning saime teada

  • millised on IKT rakendamise viisid lasteaia õppeprotsessis,
  • õpetajate hoiakud IKT rakendamiseks,
  • konkreetses lasteaias loodud füüsilise keskkonna võimalused IKT rakendamiseks,
  • millist IT-tuge pakub õpetajatele lasteaia juhtkond.

Kasutatud allikad

Chen, J., Chang, Ch. (2006). Using computers in early childhood classrooms: teachers’ attitudes, skills and practices. Journal of Early Childhood Research 4, 169-188.

Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn, Kirjastus Medicina.

Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn, Meri-Liis Laherand.

Liivas, M. (2009). Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses. Magistritöö.

Murphy, C., Beggs, J. (2003). Primary pupils’ and teachers’ use of computers at home and school.  British Journal of Educational Techonlogy 34, 79-83.

 

One thought on “Haridusasutuse evalveerimine

  1. Pingback: Haridusasutuse evalveerimine | Elo

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga