Õppematerjalide kvaliteet

Ülesanne

Kvaliteet (ld k qualitas) – omadus, laad, väärtus, headus; vastavus nõuetele, standardile, otstarbele, kriteeriumitele jne.

Digitaalsete õppematerjalide hulk aina kasvab ning õppematerjalide kasutaja peab suutma hinnata juba olemasolevate õppematerjalide kvaliteeti, et leida sobiv ja õppe-eesmärkidele vastav. Kindlasti peab märksõna “kvaliteet” olema iga õppematerjali looja jaoks ülioluline ning õppematerjali valmimisprotsessis pidevalt silme ees.

Tegelikkus on kahjuks sellest suuresti erinev. Veeb on täis väga erineva kvaliteediga õppematerjale ning neid tekib aina juurde. Olen ka ise programmi BeST raames loonud ühe e-kursuse ning ühe õpiobjekti, mille kvaliteediga nende loomise (valmimise) hetkel ka suures osas rahule jäänud. Nüüd sooviksin neid aga mitmes osas täiendada ja parandada.

Õppematerjalide kvaliteedimudeleid on erinevaid. LORI-mudel  (The Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007) toob välja järgmised õppematerjali kvaliteedinäitajad:

  • Sisu kvaliteet – õppematerjali sisu vastavus temaatikale, täpsus, ideede tasakaal, faktide täpsus;
  • Õppe eesmärk – õppimise eesmärkide, tegevuste, hindamise ja õppija omaduste vastavus;
  • Tagasiside ja kohandamine – õppematerjali kohandamise võimalused õppijast ja õppimismudelitest lähtuvalt;
  • Motivatsioon – õppijate motiveerimise viisid;
  • Õppematerjali visuaalne esitlus – elementide sobivus, mitmekesisus;
  • Kasutamise mugavus – lihtne kasutada, mugav kasutajaliides;
  • Kättesaadavus – võimalus kasutada erinevatel seadmetel, arvestamine erivajadustega õppijatega;
  • Korduvkasutamine – võimalus kasutada erinevates õppimiskontekstides ja erineva taustaga õppijate puhul;
  • Standarditele vastavus – õppematerjali vastavus rahvusvahelistele standarditele ja spetsifikatsioonidele.

Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelis on kvaliteedinäitajateks õppematerjali teema terviklik käsitlus, õpijuhendi olemasolu, õppematerjali faktiline õigsus, motiveerivus, eakohasus, uudsus; suunatus õpioskuste arendamisele; struktuuri loogilisus ja liigendatus; materjali maht, vorming ja ühilduvus; keeleline korrektsus, kujundus ja tehniline korrektsus; autorlus (autoriõigused ja viitamine) ning õppematerjali originaalsus.

Sel kevadel puutusin kokku e-kursuse kvaliteedimärgi protsessiga, kus hindamise aluseks oli Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks ning selle põhjal loodud maatriks e-kursuste hindajatele.

Minu ja Kristi ühistööna valmis õppematerjalina e-raamat. Seetõttu otsisin veebist hindamismudeleid e-raamatu kvaliteedi hindamiseks. Ühe variandina leidsin QED (Quality. Excellence. Design) kvaliteedikriteeriumid e-raamatule, mis hindavad e-raamatut 13 kriteeriumis – tiitelleht, informatsiooni hierarhia, sisukord ja selle ülesehitus, stiil, linkide toimivus, pealkiri, kasutajasõbralikkus, printimissõbralikus, lõigud ja liigendamise loogilisus, pildid (suuruse, värvus, allalaadimiskiirus jne), tabelid (ekraanile mahutavus, loetavus), sümbolid (selgus) ja metaandmete olemasolu.

Analüüsides meie loodud e-raamatut eelpooltoodud kriteeriumistest lähtuvalt oleks tulemus nii mõneski kategoorias väga nõrk. Näiteks ei ole valminud e-raamat just kõige kasutajasõbralikum – juba ligipääs on piiritletud. E-raamatus on rohkelt linke, mis võimaldavad liikuda raamatu erinevate osade vahel ja suunavad kasutajat veebi, mis võib kasutajat eksitada ning olulisest infost ilma jätta.

Õpiobjekti kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Analüüsides meie ühistööna valminud e-raamatut Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelit aluseks võttes:

  • teema terviklik käsitlus (3p) – e-raamat on mõeldud tutvustamaks Inkling Habitat keskkonda ning selle võimalusi; e-raamat käsitleb kõiki esmase kasutaja jaoks olulisi teemasid ja valdkondi ning selleks on kasutatud erinevaid meediaelemente (keskkonnas võimalikke vahendeid);
  • õpijuhend (0p) – õpijuhendit e-raamatu kasutamiseks ei teinud;
  • faktiline õigsus (2p) – keskkonna kasutamisel selgus kogu aeg mõni uus fakt, mis muutis eelnevat arusaama ja oskust ning lisaks tekkisid mõned faktivead ka lähtuvalt tehnilistest lahendustest (keskkonna kasutamine operatsioonisüsteemiga Mac OS X);
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine (3p) – valminud e-raamatusse ja keskkonda Inkling Habitat süvenedes toetab e-raamat igati õpioskuste arendamist ning on ka eakohane ja uudne; 
  • Struktuur ja liigendatus (3p) – nägime e-raamatu struktuuri ja liigendatusega väga palju vaeva, et see oleks lihtne, e-raamatu valmimise loogikat jälgiv ning kajastaks kõiki olulisi valdkondi;
  • Materjali maht, vorming, ühilduvus (1p) – materjali maht on optimaalne; puudujääkideks on valminud materjali vorming ja ühilduvus, mis on piiratud keskkonna nõuetega – valminud e-raamatu täies mahus (koos interaktiivse sisuga) kasutamiseks on vajalik selle avaldamine e-poes;
  • Keeleline korrektsus (3p) – valminud e-raamat on keeleliselt korrektne, korduvalt kontrollitud ja parandatud;
  • Kujundus (3p) – e-raamat on kujundatud ühtses stiilis, lihtsas värvi- ja vormilahenduses; nokkda võiks meediaelementide rohkuse üle, kuid eesmärgist lähtuvalt (anda ülevaade vahendi võimalustest) on see asjakohane;
  • Tehniline korrektsus (2p) – veebiversioonis ei avanenud kõik lingid näidisraamatutele;
  • Autorlus – kuna võimalus on hinnata kas 4p või 0p, siis valin 4p – e-raamatu autorlus on korrektselt esitatud, teiste autorite kasutatud allikatele on viidatud;
  • *Õppematerjali originaalsus (3p) – õppematerjal on täies mahus originaalmaterjal.

Lähtudes hindamismudelis (Koolielu toimetus, 2012) sätestatust, et “õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti  ning ühegi üksiku kriteeriumi punktisumma ei ole väiksem kui 2“, siis ei vasta meie loodud e-raamat kvaliteedinõuetele. Põhjuseks kahele kriteeriumile mittevastavus – õpijuhendi puudumine ning valminud õppematerjali vorming ja ühilduvus – ja kokkuvõttes hindamistulemus 27 punkti.

Et loodud õppematerjal vastaks kvaliteedinõuetele, tuleks luua õpijuhend ning vormistada õppematerjal kasutajasõbralikuna – vajadusel saame sellest tekitada ka veebipõhise õppematerjali (nt veebilehe), millel küll puudub Inkling Habitatis loodud interaktiivne sisu ning see vähendab õppematerjali sisulist väärtust.

Nii et meie loodud e-raamatu puhul – nokk kinni, saba lahti…

Kasutatud allikad

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59.

Koolielu toimetus (2012). Kvaliteetse õppematerjali hindamismudel. Loetud aadressil http://koolielu.ee/waramu/view/1-81c9d4b2-3613-44b3-b3a7-a5382ed93c21

One thought on “Õppematerjalide kvaliteet

  1. Pingback: Õppematerjalide kvaliteedi teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga