Valim ja uurimismeetodid magistritöös

Ülesanne

Magistritöö teema

Lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning  nende kujunemise toetamine õpetajate koolituses

Eelmises kontakttunnis parandasin oma uurimisküsimusi ning siin on minu magistritöö probleem, eesmärk ja uurimisküsimused.

Magistritöö probleem, eesmärk ja uurimisküsimused

Varasemad uuringud

Käesolevat teemat on eelnevalt uurinud Maiki Liivas magistritöö „Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses“ (2009) ning Helen Hallismaa bakalaureusetöö „Arvuti õpetaja töövahendina“ (2012) raames. Teemakohane uurimus viid läbi ühe osana TÜ ETF granti „Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas“ lasteaiaõpetajate uurimusest (Vastutav täitja prof. Veronika Kalmus), mille tulemused on analüüsimisel.

Uurimuse valim

Keda/mida uurin?

Uurimuse üldkogumi moodustavad Eesti lasteaiaõpetajaid. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel töötas 2011/2012 õppeaastal Eesti lasteaedades 8658 lasteaiaõpetajat.

Uurimisandmete saamiseks moodustatakse valim lihtsa juhusliku valimi põhjal. Eesmärk on kaasata võimalikult suur hulk erineva vanuse, staaži ja haridusega lasteaiaõpetajaid erinevatest Eesti piirkondadest.

Uurimisandmete kogumise meetodid

Kuidas andmeid kogun?

Eesmärk 1. Selgitada välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks.

Uurimisandmete kogumiseks koostan veebipõhise küsimustiku lasteaiaõpetajatele (pilootküsitlus tehtud), mille põhjal selgitan välja, kuidas rakendavad lasteaiaõpetajad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning millised on lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks.

Eesmärk 2. Analüüsida lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste taseme seost IKT kasutamisega koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis.

Poolstruktureeritud intervjuu lasteaiaõpetajatega (fookusgrupi intervjuu), kus rõhk IKT rakendamisel lasteaia õppeprotsessis ning selle seostel haridustehnoloogiliste pädevustega.

Eesmärk 3. Selgitada välja õpetajakoolituse, kutseaasta ja õpetaja tööalase täienduskoolituse roll lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel ning lasteõpetajate ootused õpetajate koolitusele.

  1. Dokumentide analüüs – õpetajate koolituse koolieelse lasteasutuse õpetaja (lasteaiaõpetaja, alushariduse õpetaja, alushariduse pedagoog) eriala esmakoolituse ning täienduskoolituse õppekavade analüüs, selgitamaks välja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamine õpetajakoolituses;
  2. Poolstruktureeritud intervjuu lasteaiaõpetajatega, selgitamaks välja probleemid IKT rakendumiseks koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate ootused õpetajate koolitusele nii esmaõppes kui täienduskoolituses toetamaks haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist.

Planeeritav tulem ja väljund

Mida nende andmetega peale hakkan?

Uurimuse tulemused annavad ülevaate lasteaiaõpetajate hoiakutest IKT kasutamisel ning IKT rakendumisest koolieelsetest lasteasutustest ning määratlevad lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste taseme.

Uurimistulemused annavad teavet lasteaiaõpetajate ootustest õpetajakoolitusele, kutseaastale ja õpetaja tööalasele täienduskoolitusele haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel.

See omakorda võimaldab teha muudatusettepanekuid õpetajate koolitusele (nii esmaõppes kui täienduskoolituses), samuti anda soovitusi haridusasutuste juhtidele õpetaja professionaalse arengu toetamiseks haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisel ning IKT rakendamisel koolieelse lasteasutuse õppeprotsessis.

 

3 thoughts on “Valim ja uurimismeetodid magistritöös

  1. Magistriöö seminaris antud kommentaaridest lähtuvalt pean mõtlema, kuidas hinnata lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilisi pädevusi – hoian silma peal Digiminal ning mõtlen sellele. EITSA enesehinnangu mudel ei anna objektiivset tulemust.
    Kuna tegemist kombineeritud uurimusega, siis sain juhendajalt Kairit Tammetsilt soovituse töötada läbi Katrin Niglase doktoritöö “Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineeritud kasutamine kasvatusteaduslikus uurimistöös”.

  2. Pingback: Algab Haridustehnoloogia praktika | Kaire Kollom

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga