Allikmaterjalidele viitamine

Ülesanne

Viitamise teoreetiline taust

Minu kogemused viitamisega on väga pikaajalised ja erinevat laadi.

Esimeste, õigusteaduslike õpingute ajal (enam kui 20 aastat tagasi) oli kohustus kasutada joonealust viitamist, mis võimaldas lisaks allikate nimetamisele lisada täiendavaid selgitusi allika kohta ning vajadusel tuua ära ka sõnaseletusi, lisainfot jne.

Kasvatusteaduslike õpingute ajal (koolieelse lasteasutuse õpetaja ja hariduse juhtimine) tuli selgeks saada nimi-aasta viitamine, mis on nüüdseks saanud igapäevaseks ja loomulikuks. Oluline siinkohal on minu jaoks just mõte, et “viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on” (Põldoja, Laanpere 2013). Kuna siinkohal kasutasin tsiteeringut, siis tekkis küsimus, et kuidas täpsustada tsiteeringu viitamist tekstisisesel viitamisel veebiallika kasutamise puhul? Raamatute, artiklite puhul on vajalik lisada lehekülje number, mis veebiallika puhul puudub. Kas sobilik oleks näiteks (Põldoja, Laanpere 2013: alapeatükk Viitamise üldpõhimõtted)?

Numbriviitamist olen kohanud mitmete teadusartiklite puhul, kuid minu arvates on see segadust tekitav ja

Üliõpilastööde juhendamisel on just viitamine see, mis kõige enam segadust tekitab ja selgitamist vajab. Kuidas viidata, kui kasutan artiklit kogumikust – kas artikli autorile või raamatu koostajale, toimetajale; kuidas vormistada viide seadusele, loengumaterjalile või magistritööle; mida tähendab plagiaat ning kui ma kellegi teise mõtted kokkuvõtlikult kirja panen, kas see on siis plagiaat – need on vaid osad viitamisega seotud teemad, mida tuleb pidevalt selgitada.

Lisaks toonitan alati, et iga tekstisisene viide peab kajastuma kasutatud allikate nimekirjas ning igale kasutatud kirjanduses toodud allikale peab tekstisiseselt viitama.

Mendeley kasutamine

Viidete haldamise vahendiga Mendeley puutusin esmakordselt kokku aine Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud seminaris, kus lühidalt peatusime APA6 viitamissüsteemi lühiversioonil ja selle rakendamisel veebipostitustes viitamisel ning Hans Põldoja soovitas viidete haldamiseks kasutada Mendeley’d. Tegin end koheselt kasutajaks ja installisin Mendeley  arvutisse ning see on lihtsustanud oluliselt allikate ja viidete haldamist.

Samas loengus oli teemaks ka Google Scholari ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside kasutamine. Katsetasin ka neid (viimane oli tuttav juba varasemast) ning samuti edastasin informatsiooni oma üliõpilastele, et lihtsustada teemakohase kirjanduse leidmist oma kursuse- ja lõputööde koostamiseks.

Mendeley võimaldab kasutada  erinevaid viitamissüsteeme, mille loetelu on üüratu. Mendeley kodulehel kasutab tutvustav informatsioon erinevate viitamissüsteemide hulga määratlemisel sõna tuhandeid (thousands), mis täpsemal uurimisel on võrdne arvuga 6376. Tekib tunne, et pea iga teadusajakiri, ühendus (assotiation) jne kasutab erinevat viitamissüsteemi ning artikli kirjutaja on kohustatud selles süsteemiderägastikus suutma valida õige ja sobiva.

Viitamissüsteemide valimine ja muutmine Mendeleys

Viitamisüsteemi muutmine Mendeleys  toimub View > Citation Style.

Uute viitamissüsteemide valimine View > Citation Style > More Styles…

Viitamissüsteemi valimine

Avanevas aknas tuleb teha sobiv valik (Get More Styles) ning tehtud valik kinnitada (Done).Viitamissüsteemid_Mendeleys

Mendeleyga erinevaid viitamissüsteeme rakendades loodud viidete näidised

American Psychological Assotiation 6th Edition – APA6

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. Retrieved from http://www.mendeley.com

American Psychological Assotiation 6th Edition (Turkish)

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com adresinden erişildi.

American Political Science Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop: 1–16. http://www.mendeley.com.

American Sociological Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 1–16. Retrieved (http://www.mendeley.com).

Chicago Manual of Style (author-date)

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com.

Harvard Reference format 1 (author-date)

The Mendeley Support Team, 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop, pp.1–16. Available at: http://www.mendeley.com.

IEEE

[1] The Mendeley Support Team, “Getting Started with Mendeley,” Mendeley Desktop. Mendeley Ltd., London, pp. 1–16, 2011.

Modern Humanistic Researche Assotiation (note with bibliography)

The Mendeley Support Team, ‘Getting Started with Mendeley’, Mendeley Desktop (London: Mendeley Ltd., 2011), pp. 1–16 <http://www.mendeley.com>

Modern Language Assotiation

The Mendeley Support Team. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 2011 : 1–16.

Nature

1. The Mendeley Support Team Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop 1–16 (2011).at <http://www.mendeley.com>

Academic Questions

1. The Mendeley Support Team. 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd.

Magistritööga seotud allikate otsimine

Magistriööga seotud allikate otsimisel kasutasin Google Scholarit, TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaase, Google Booksi, Mendeley’d kui lihtsalt Google’i otsingut (veebiallikate leidmiseks). Viimane oligi kõige keerulisem, sest märksõnapõhine otsing viis ikka mõne artikli või raamatu leidmiseni.

APA6 süsteemis viidete näidised

Raamat 

Siraj-Blatchford, J. (2006). A Guide to Developing the Ict Curriculum for Early Childhood Education. Stoke on Trent, Trentham Books.

Teadusajakirjas ilmunud artikkel

Gialamas, V., & Nikolopoulou, K. (2010). In-service and pre-service early childhood teachers’ views and intentions about ICT use in early childhood settings: A comparative study. Computers & Education, 55(1), 333–341. doi:10.1016/j.compedu.2010.01.019

Konverentsikogumikus ilmunud artikkel

Pohradsky, P., Londák, J., & Čačikova, M. (2010). Application of ICT in pre-school education. Grgić, M., Božek, J., & Grgić, S. (toim), ELMAR 2010 PROCEEDINGS: 52nd International Symposium ELMAR-2010, 15-17 September 2010. Proceedings (lk 159–162). Croatia, University of Zagreb.

Veebilehekülg

New Zealand Ministry of Education. (kuupäev puudub). A Pedagogical approach to using ICT. Loetud aadressil http://www.educate.ece.govt.nz/learning/exploringPractice/ICT/PedagogyAndICT.aspx

Kokkuvõte ja lisaküsimused

Korrektne viitamine on uurimistööde ja teadusartiklite (aga mitte ainult nende) kontekstis äärmiselt oluline. Sama oluline on asjakohaste allikate leidmine ning andmebaasides otsingul asjakohaste märksõnade kasutamine.

Kasutasin oma magistritööga seotud allikate otsimisel järgmisi märksõnu:

  • Educational Technology Standards
  • Ict-competence training
  • computer using levels
  • teacher education
  • learning with technology
  • learning through ict
  • ICT and preschool children
  • early childhood education
  • preschool teacher
  • ICT in ealry childhood education

Õppejõuna ja uurimistööde juhendajana olen huvitatud tarkvarast, mis võimaldab kontrollida viitamise korrektsust – plagiaadi tuvastamiseks  ja kontrollimaks, kas kõikidele allikatele on viidatud ja kas kõik viited on allikatena loetletud. Kas midagi sellist on olemas?

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Laanpere, M. (2013, 28.aprill). Allikmaterjalidele viitamine (ajaveebipostitus).  Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

4 thoughts on “Allikmaterjalidele viitamine

  1. Ma arvan, et veebiallika puhul piisab tsiteerimisel allikale viitamisest. Alapealkirja lisamine tekstisisesesse viitesse muudab selle mõttetult pikaks. Igaüks saab ju brauserisisese otsinguga pikemalt lehelt tsiteeritud koha leida.

  2. Pingback: Viitamise teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga