Haridusasutuse evalveerimine

Ülesanne

Rühmatöö meeskond: Elo Sepp, Kristi Jaason ja Kaire Kollom

Rühmatöö teema:

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) rakendamine lasteaia õppeprotsessis (võimalused, rakendamine, lasteaiaõpetajate oskused ja hoiakud, IT-tugi).

Miniuuringu viisime läbi Tallinna lähedal paikneva aleviku 8-rühmalises lasteaias.

Probleemi taust

Viimase paarikümne aastaga on tehnoloogiavallas toimunud hüppeline areng ning sellega seoses on olulisel kohal ka küsimus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rollist ja mõjudest haridussüsteemis, sealhulgas lasteaedades. Haridusasutustes on põhirõhk arvutivõrgu soetamiselt ning internetiühenduste loomiselt liikunud õpetajate koolitusele ning IKT kasutamisele õppeprotsessis.

Tehnoloogia rakendamiseks ei piisa vaid materiaalsest baasist ja vahendite olemasolust, vajalikud on lasteaia õpetaja valmisolek, oskused ning soov uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta ning neid otstarbekalt rakendada (Chen & Chang 2006). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine on koolieelsetes lasteasutustes suhteliselt vähe levinud. Inglismaal läbiviidud uurimuse kohaselt peavad õpetajad (94%) IKT kasutamist õppe-kasvatustöös õpilaste jaoks põnevaks ning arendavaks, kuid kasutust leiavad tehnoloogilised võimalused vähe (19%) (Murphy & Beggs 2003).  Maiki Liivase (2009) uurimusest selgus, et lasteaedu, kus arvutit mingil moel töös lastega või õppe- ja kasvatustöö eesmärkide saavutamiseks kasutatakse, on Eestis üsna vähe ning õpetajate sellealased teadmised ja oskused ei ole piisavad.

Uuringu eesmärk:

  • selgitada välja IKT rakendamist lasteaia õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamisesse;
  • kaardistada füüsilise keskkonna võimalusi IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessis;
  • analüüsida IKT rakendamiseks loodud toetamise viise lasteaias.

Uuringut tutvustav slaidiesitlus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine lasteaias

Uurimismetoodika valik ja selle põhjendus

Uurimisandmete saamiseks kasutasime veebipõhist küsitlust ning narratiivset intervjuud.

Narratiivne intervjuu 

Narratiivset meetodit kasutatakse pilootuuringuks, kui uurimuse all oleva teemade kohta on vähe informatsiooni ning narratiivsete intervjuude põhjal täpsustub uuringu edasine käik, samuti teatud gruppide elustiilidele põhjalikuks uurimiseks (erinevad sotsiaalsed liikumised), aga ka individuaalse kogemuse uurimiseks ja mõistmiseks (Laherand 2008).

Valitud narratiivsest meetodist tulenevalt on erinevad lähenemised intervjuu läbiviimisele:

  • uurija ei sekku loo jutustamisse ning täpsustavad küsimused esitatakse peale loo jutustamist;
  • uurija ja uuritava vahel toimub vaba vestlus ning uurija küsib lahtisi küsimusi (samas).

Valisime uurimisandmete saamiseks narratiivse intervjuu õppealajuhatajaga ning uurija mittesekkumise jutustamisse. Peale loo jutustamist küsis uurija täpsustavaid küsimusi. Käesoleva miniuuringu puhul oli oluline saada ülevaade juhtkonna esindaja (õppealajuhataja) kogemusest IKT rakendamisel lasteaiaõppeprotsessis (lasteaias loodud füüsilise keskkonna võimalused, IT-tugi, IKT rakendamine).

Intervjuu tulemuste analüüsiks tekst transkribeeriti ning kodeeriti lähtuvalt märksõnadest ja lausetest, mis väljendasid tekstis peituvaid olulisi teemakohaseid ilminguid ja võimaldasid järeldusi teha. Kodeeringute analüüsimisel kasutati SWOT-analüüsi, mis võimaldas määratleda IKT rakendamise tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud lasteaia õppeprotsessis antud lasteaias juhtkonna esindaja (õppealajuhataja) arvamuses.

Veebipõhine küsimustik

Küsimustiku  abil on võimalik küllalt hästi välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis valitsevaid arvamusi, hoiakuid ja hinnanguid.Samuti võib paluda inimestel hinnata oma tegevust, käitumisviise ja nende esinemise sagedust (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005).

Miniuuringu läbiviimiseks koostatud küsimustiku eesmärk oli saada teada antud lasteaia õpetajate arvamused, hoiakud ja hinnangud IKT rakendamiseks lasteaia õppeprotsessis.

Uurimistulemuste analüüs ja järeldused

Uurimitulemuste põhjal koostasime eesmärkidest lähtuva analüüsi, mille põhjal tegime asjakohased järeldused. Lisaks analüüsisime ka uurimisandmete saamiseks kasutatud metoodikat ning tõime välja meetodikriitika, millega saab tutvuda esitluses.

Lisaks ja kokkuvõtteks

Uurimistulemusi ilmestasime esitlusel kahe videoga.

Esimene video tutvustas uurimuses osalenud lasteaias koolieelikute rühmas laste ja õpetajate ühistööna valminud videot (kasutatud video ja piksillatsiooni elemente), mille pealkirjaks “Päev täis päikest”.

Lasteaia juhtkonna ja õpetajate suhet IKT rakendamisel ilmestasime Elo filmitud koduvideoga, kus energiline must koer esindab juhtkonda, kes soovib “mängida” (loob IKT rakendamiseks keskkonna, muretseb vahendid, pakub sise- ja väliskoolitusi, pakub IT-tuge) ning kass esindab õpetajaid, kes eemaldub, eirab ja tõrjub juhtkonda.

Kokkuvõtlikult täitsime rühmatöös püstitatud eesmärgi ning saime teada

  • millised on IKT rakendamise viisid lasteaia õppeprotsessis,
  • õpetajate hoiakud IKT rakendamiseks,
  • konkreetses lasteaias loodud füüsilise keskkonna võimalused IKT rakendamiseks,
  • millist IT-tuge pakub õpetajatele lasteaia juhtkond.

Kasutatud allikad

Chen, J., Chang, Ch. (2006). Using computers in early childhood classrooms: teachers’ attitudes, skills and practices. Journal of Early Childhood Research 4, 169-188.

Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn, Kirjastus Medicina.

Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn, Meri-Liis Laherand.

Liivas, M. (2009). Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses. Magistritöö.

Murphy, C., Beggs, J. (2003). Primary pupils’ and teachers’ use of computers at home and school.  British Journal of Educational Techonlogy 34, 79-83.

 

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Aine Digitaalsete õppematerjalide koostamine algas 3.veebruaril õpilepingu sõlmimisega.

Õpilepingus püstitasin eesmärgid, millest lähtuvalt analüüsin aines omandatut (st eesmärkide saavutamist).

Saada ülevaade õpiobjektide liikidest ja nende avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites.

Kõige rohkem tekitavad jätkuvalt segadust mõisted. Minu jaoks on õppematerjal tunduvalt laiem mõiste ning õpiobjekt on üks konkreetne ja väga kindlate tunnustega õppematerjal. Õpiobjekti puhul on olemas kindlasti õpijuhis eesmärkidega ja võimalus kontrollida õppeeesmärkide vaautamist, õppematerjali puhul võib ikka õppija või õpetaja kasutada seda õppeprotsessis erineval viisil ja erinevate eesmärkide saavutamiseks.

Õppematerjalide avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites sain põhjaliku ülevaate. Tegin tutvust repositooriumitega, mis on mõeldud õppematerjalide hoidmiseks (nt e-õppe Arenduskeskuse repositoorium, Koolielu), aga ka õppematerjalide loomist võimaldavate repositooriumitega (Connexions, LeMill).

Tutvuda õppematerjalide koostamise vahenditega kasutades neid õppematerjali loomiseks ning analüüsida nende kasutamist (sh rühmatöö).

Tutvusin väga erinevate õppematerjalide koostamise vahenditega, millest tervet rida sai ka õppematerjalide koostamiseks ka kasutatud  – repositooriumid (Connexions), testide loomise vahendid (ClassMaker, varasemast HotPotatoes), e-raamatu loomise vahendid (iBook Author, Inkling Habitat, PressBooks).

Oma postitustes analüüsisin nende kasutamist ning vahendi kasutajasõbralikkust ja kasutusvõimalusi.

Tutvuda erinevate arvutipõhiste testide loomise vahenditega ning luua praktikas vähemalt üks arvutipõhine test.

Arvutipõhiste testide loomise vahenditest olid mulle varasemast tuttavad HotPotatoes ja Moodle’is olevad testide loomise võimalused. Seekord katsetasin ClassMakeri võimalusi ning koostasin testi enda poolt õpetatava aine Mäng kultuurilise, arengulise ja pedagoogilise meetodina eksamitööks. Lasin testi täita ka üliõpilastel eksamiks valmistumisel ning sain põhjaliku ülevaate testi kasutamisest ja tulemuste esitamise viisist. Üliõpilaste tagasiside testile oli, et paberkandjal testi sooritamine on turvalisem ja rahulikum ning kõige häirivam elektrooniliste testide puhul on ajalimiit, mida klassiruumis ei märka. Minu kui õppejõu jaoks on elektroonilised testid õnnistus, mis vähendab koduste tööde kontrollimise vaeva :).

Saada teadmisi uute tehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis, nende abil õppematerjalide koostamisest ning luua üks õppematerjal asutades uusi tehnoloogiaid.

Kursuse käigus tutvusime erinevate tehnoloogiate ja ka tehniliste vahenditega, milla kasutamisel valmisid erinevad õppematerjalid. Kõik kursuse kontaktpäevad toimusid mac-laboris – seega oli võimalus tutvuda ka operatsioonisüsteemiga Mac OS X. Rühmatööna valmis e-raamat, mida tutvustasime iPadi kasutades.

Täiendada oma teadmisi ja oskusi õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise teemadel.

Vaieldamatult sain rohkelt teadmisi ja oskusti õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise osas. Õppisin, et ei tohi usaldada vahendit (Mendeley), vaid alati peab paralleelselt toimima inimfaktori kontroll. Adusin, et loodud kvaliteetseid õppematerjale jagades saavad neist kasu rohkemad inimesed ning sedasama ootan ju ka teistelt.

Saada ülevaade õppematerjalide kvaliteedi nõuetest ja hindamise viisidest.

Õppematerjalide kvaliteedinõuetega oleksime minu arvates pidanud tutvuma enne, kui ise õppematerjali looma hakkasime. Kuidas ma saan teha kvaliteedinõuetele (kriteeriumitele) vastavat tööd (st õppematerjali), kui ma ei tea kvaliteedinõudeid (kriteeriume)?

Samas, kuidas oleksin ma saanud analüüsida rühmatöös valminud õppematerjali ja tuua välja selle miinuseid, kui kõik oleks täiuslikult tehtud? Ehk on siin võimalus tihedamaks koostööks ja ühisõppimiseks kursusel osalejate vahel, kui õppematerjalide kvaliteedinõuded on õppematerjali looma asudes silme ees ning õppematerjali kvaliteeti hindab pärast selle valmimist teine õppija.

Õppeprotsessi analüüs ja minu panus

Oma eesmärkide saavutamiseks plaanisin:

Töötan põhjalikult ja õigeaegselt läbi kursuse teemad ja lugemismaterjalid.

Postituste tegemiseks töötasin läbi lugemismaterjalid ning vajalikul hulgal teadusartikleid. Lisaks kasutasin rohkelt erinevaid veebimaterjale.

Esitan asjakohased (ülesannetele vastavad) blogipostitused õigeaegselt.

Patustasin kahe viimase postituse puhul veidi tähtaegadega. Postituse tegemisel oli minu jaoks oluline, et see annaks teemast tervikliku ülevaate, samas vältides kursuse blogist copy-paste tegemisi. Usun, et suutsin kõik oma arusaamad ja mõtted teha arusaadavaks ka teistele.

Viitan kasutatud allikatele korrektselt.

Tagantjärele analüüsides on esines viitamises eksimusi, aga lõppkokkuvõttes sain hästi hakkama ja õppisin palju. Eriti just seda, et tuleb olla väga tähelepanelik ja et viitamises ei ole kergema vastupanu teed…

Loon ülesannetest lähtuvalt erinevaid õppematerjale ning analüüsin nende loomise vahendeid, protsessi ja tulemusi.

Selle ülesande täitsin täiesti korrektselt ja olen ise tulemustega (valminud testid, veebipõhised raamatud, e-raamat, programmi kasutajajuhend jne) väga rahul.

Hoian end kursis kursusekaalaste mõtete ja ideedega (blogipostituste lugemine ja kommenteerimine).

Selles valdkonnas hindan ennast kõige madalamalt. Enne oma postituse tegemist ei tahtnud teiste mõtteid lugeda, et mitte liialt samasse suunda minna. Pärast oma postituse tegemist kommenteerisin neid postitusi, mis tekitasid sisulisi mõtteid ja emotsioone.

Osalen aktiivselt rühmatöös ning annan oma panuse selle õnnestumisse.

Rühmatöös tegime koos Kristiga Inkling Habitatis e-raamatu, mis tutvustas Inkling Habitati kasutamise võimalusi. Olin rühmatöös aktiivne ja tegus ning panustasin selle õnnestumisse väga palju. Kindlasti oli selles oma roll ka suurepärasel rühmatöö kaaslasel, kellega koos töötades täiendasime teineteise teadmisi ja saavutasime tulemuse, mis meile suurt rõõmu valmistas.

Osalen aktiivselt kontakttundides.

Osalesin kõikides kontakttundides, mille kohta tegin ka lühikesed blogipostitused. Olin mõtetega kogu aeg teemas, et püüda kinni kõik oluline ja vajalik.

Edasised eesmärgid

Õppematerjalide teema on väga lai ning siin on rohkelt, mida edasi uurida ja õppida. Igas teemas jõudsin keskenduda vaid ühele vahendile ja/või keskkonnale ning edaspidi on võimalus samade eesmärkide täitmisega süvitsi minna, tutvudes erinevate vahendite ja tehnoloogiatega, autoriõiguste, litsentside ja viitamise, kvaliteedi ning luua uusi ja paremaid digitaalseid õppematerjale.

Kokkuvõtlikult

Kokkuvõtlikult jäin kursusega nii sisult kui korralduslikust küljest väga rahule. Sain palju uusi teadmisi, oskusi ja mõtteid. Kursusele antud kvaliteedimärk ja aasta e-kursuse stipendium on igati asjakohased…

Tänan!

 

Õppematerjalide kvaliteet

Ülesanne

Kvaliteet (ld k qualitas) – omadus, laad, väärtus, headus; vastavus nõuetele, standardile, otstarbele, kriteeriumitele jne.

Digitaalsete õppematerjalide hulk aina kasvab ning õppematerjalide kasutaja peab suutma hinnata juba olemasolevate õppematerjalide kvaliteeti, et leida sobiv ja õppe-eesmärkidele vastav. Kindlasti peab märksõna “kvaliteet” olema iga õppematerjali looja jaoks ülioluline ning õppematerjali valmimisprotsessis pidevalt silme ees.

Tegelikkus on kahjuks sellest suuresti erinev. Veeb on täis väga erineva kvaliteediga õppematerjale ning neid tekib aina juurde. Olen ka ise programmi BeST raames loonud ühe e-kursuse ning ühe õpiobjekti, mille kvaliteediga nende loomise (valmimise) hetkel ka suures osas rahule jäänud. Nüüd sooviksin neid aga mitmes osas täiendada ja parandada.

Õppematerjalide kvaliteedimudeleid on erinevaid. LORI-mudel  (The Learning Object Review Instrument) (Leacock & Nesbit, 2007) toob välja järgmised õppematerjali kvaliteedinäitajad:

  • Sisu kvaliteet – õppematerjali sisu vastavus temaatikale, täpsus, ideede tasakaal, faktide täpsus;
  • Õppe eesmärk – õppimise eesmärkide, tegevuste, hindamise ja õppija omaduste vastavus;
  • Tagasiside ja kohandamine – õppematerjali kohandamise võimalused õppijast ja õppimismudelitest lähtuvalt;
  • Motivatsioon – õppijate motiveerimise viisid;
  • Õppematerjali visuaalne esitlus – elementide sobivus, mitmekesisus;
  • Kasutamise mugavus – lihtne kasutada, mugav kasutajaliides;
  • Kättesaadavus – võimalus kasutada erinevatel seadmetel, arvestamine erivajadustega õppijatega;
  • Korduvkasutamine – võimalus kasutada erinevates õppimiskontekstides ja erineva taustaga õppijate puhul;
  • Standarditele vastavus – õppematerjali vastavus rahvusvahelistele standarditele ja spetsifikatsioonidele.

Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelis on kvaliteedinäitajateks õppematerjali teema terviklik käsitlus, õpijuhendi olemasolu, õppematerjali faktiline õigsus, motiveerivus, eakohasus, uudsus; suunatus õpioskuste arendamisele; struktuuri loogilisus ja liigendatus; materjali maht, vorming ja ühilduvus; keeleline korrektsus, kujundus ja tehniline korrektsus; autorlus (autoriõigused ja viitamine) ning õppematerjali originaalsus.

Sel kevadel puutusin kokku e-kursuse kvaliteedimärgi protsessiga, kus hindamise aluseks oli Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks ning selle põhjal loodud maatriks e-kursuste hindajatele.

Minu ja Kristi ühistööna valmis õppematerjalina e-raamat. Seetõttu otsisin veebist hindamismudeleid e-raamatu kvaliteedi hindamiseks. Ühe variandina leidsin QED (Quality. Excellence. Design) kvaliteedikriteeriumid e-raamatule, mis hindavad e-raamatut 13 kriteeriumis – tiitelleht, informatsiooni hierarhia, sisukord ja selle ülesehitus, stiil, linkide toimivus, pealkiri, kasutajasõbralikkus, printimissõbralikus, lõigud ja liigendamise loogilisus, pildid (suuruse, värvus, allalaadimiskiirus jne), tabelid (ekraanile mahutavus, loetavus), sümbolid (selgus) ja metaandmete olemasolu.

Analüüsides meie loodud e-raamatut eelpooltoodud kriteeriumistest lähtuvalt oleks tulemus nii mõneski kategoorias väga nõrk. Näiteks ei ole valminud e-raamat just kõige kasutajasõbralikum – juba ligipääs on piiritletud. E-raamatus on rohkelt linke, mis võimaldavad liikuda raamatu erinevate osade vahel ja suunavad kasutajat veebi, mis võib kasutajat eksitada ning olulisest infost ilma jätta.

Õpiobjekti kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Analüüsides meie ühistööna valminud e-raamatut Koolielu kvaliteetse õppematerjali hindamismudelit aluseks võttes:

  • teema terviklik käsitlus (3p) – e-raamat on mõeldud tutvustamaks Inkling Habitat keskkonda ning selle võimalusi; e-raamat käsitleb kõiki esmase kasutaja jaoks olulisi teemasid ja valdkondi ning selleks on kasutatud erinevaid meediaelemente (keskkonnas võimalikke vahendeid);
  • õpijuhend (0p) – õpijuhendit e-raamatu kasutamiseks ei teinud;
  • faktiline õigsus (2p) – keskkonna kasutamisel selgus kogu aeg mõni uus fakt, mis muutis eelnevat arusaama ja oskust ning lisaks tekkisid mõned faktivead ka lähtuvalt tehnilistest lahendustest (keskkonna kasutamine operatsioonisüsteemiga Mac OS X);
  • Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine (3p) – valminud e-raamatusse ja keskkonda Inkling Habitat süvenedes toetab e-raamat igati õpioskuste arendamist ning on ka eakohane ja uudne; 
  • Struktuur ja liigendatus (3p) – nägime e-raamatu struktuuri ja liigendatusega väga palju vaeva, et see oleks lihtne, e-raamatu valmimise loogikat jälgiv ning kajastaks kõiki olulisi valdkondi;
  • Materjali maht, vorming, ühilduvus (1p) – materjali maht on optimaalne; puudujääkideks on valminud materjali vorming ja ühilduvus, mis on piiratud keskkonna nõuetega – valminud e-raamatu täies mahus (koos interaktiivse sisuga) kasutamiseks on vajalik selle avaldamine e-poes;
  • Keeleline korrektsus (3p) – valminud e-raamat on keeleliselt korrektne, korduvalt kontrollitud ja parandatud;
  • Kujundus (3p) – e-raamat on kujundatud ühtses stiilis, lihtsas värvi- ja vormilahenduses; nokkda võiks meediaelementide rohkuse üle, kuid eesmärgist lähtuvalt (anda ülevaade vahendi võimalustest) on see asjakohane;
  • Tehniline korrektsus (2p) – veebiversioonis ei avanenud kõik lingid näidisraamatutele;
  • Autorlus – kuna võimalus on hinnata kas 4p või 0p, siis valin 4p – e-raamatu autorlus on korrektselt esitatud, teiste autorite kasutatud allikatele on viidatud;
  • *Õppematerjali originaalsus (3p) – õppematerjal on täies mahus originaalmaterjal.

Lähtudes hindamismudelis (Koolielu toimetus, 2012) sätestatust, et “õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele, kui hindamisel on saadud 28 – 31 punkti  ning ühegi üksiku kriteeriumi punktisumma ei ole väiksem kui 2“, siis ei vasta meie loodud e-raamat kvaliteedinõuetele. Põhjuseks kahele kriteeriumile mittevastavus – õpijuhendi puudumine ning valminud õppematerjali vorming ja ühilduvus – ja kokkuvõttes hindamistulemus 27 punkti.

Et loodud õppematerjal vastaks kvaliteedinõuetele, tuleks luua õpijuhend ning vormistada õppematerjal kasutajasõbralikuna – vajadusel saame sellest tekitada ka veebipõhise õppematerjali (nt veebilehe), millel küll puudub Inkling Habitatis loodud interaktiivne sisu ning see vähendab õppematerjali sisulist väärtust.

Nii et meie loodud e-raamatu puhul – nokk kinni, saba lahti…

Kasutatud allikad

Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59.

Koolielu toimetus (2012). Kvaliteetse õppematerjali hindamismudel. Loetud aadressil http://koolielu.ee/waramu/view/1-81c9d4b2-3613-44b3-b3a7-a5382ed93c21

Digitaalsete õpematerjalide koostamine – III kontakttund

Rääkisime viitamisest ning tegin oma postituses viidetesse rea muudatusi. Põhjuseks see, et usaldasin Mendeley’d, aga ta ei tee viiteid täiesti korrektselt – kaldkiri tuleb lisada ise.

Üks minu viidetest – viide veebiallikale – oli täiesti korrektne :).

Hans soovitas tutvuda konverentside materjalidega aadressil www.ascilite.org.au

Ja uus info oli ka see, et ajalehtede pdf-versioonid on saadaval veebis Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Rühmatööde tutvustus

Kaire ja Kristi – tutvustasime keskkonda Inkling Habitati ja sellega loodud e-raamatut.

Maris, Taimi ja Viive tutvustasid veebitahvleid, mis võimaldavad ühistööd.

Virgo tutvustas Xerte‘t. Arvutisse installitav vahend. Loodut on võimalik alla laadida Scorm’ina ja lisada ka näiteks Moodle’isse.

Katriin tutvustas enda, Pireti ja Helle rühmatöö tulemina valminud vahendi GLO Maker kasutamist. Juhendiks valmis veebileht. Näidiseid veebivahendiga loodust vaata siit.

Katrin ja Mihhail tutvustasid arvutisse installitavat vahendit ITest, millega on võimalik luua teste. Juhendiga saad tutvuda siin.

Ja siis rääkis Meelis tutvustades TACOPS 4 kasutusvõimalusi. Meil ei ole sellega midagi peale hakata :(.

Dmitri tutvustas LeMilli, mis on meile kõigile tuttav, millele ta oli loonud venekeelsed kasutajajuhendid.

 

E-raamat ja Inkling Habitat

 

Rühmatöö ülesandeks oli uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks ning koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Valisime koos Kristiga tutvustamiseks veebipõhise keskkonna Inkling Habitat, mis võimaldab luua interaktiivseid e-raamatuid.  Meie ühistöö tulemusena valmis e-raamat, millega hetkel saavad tutvuda Apple seadmete omanikud, laadides alla valminud e-raamatu EPUB-formaadis.

E-raamatu koostamine Inkling Habitatis

Kahjuks ei võimalda EPUB-formaadis raamat näha raamatu interaktiivset sisu.

Inkling Habitat võimaldab luua e-raamatud Apple’i seadmetele. Inkling Habitatis loodud e-raamatut näevad  täies ilus selle koostajad. Samuti on võimalik laadida raamat üles veebipoodi Store, et see oleks kättesaadav kõikidele.

Samuti on võimalik e-raamatu vaatamine arvutis (veebis), säilitades interaktiivse sisu, kuid ka see eeldab kas raamatu loojaks olemist või raamatu avaldamist veebipoes.

Meie praegune rühmatöö tulem ei vasta täielikult eesmärgile, kuna eesmärk oli koostada  veebipõhine (st avatud) õppematerjal. Meie jaoks oli e-raamatu loomine väga põnev tegevus ning vajadusel saame sellest tekitada ka veebipõhise õppematerjali (nt veebilehe), millel küll puudub Inkling Habitatis loodud interaktiivne sisu.

Valim ja uurimismeetodid magistritöös

Ülesanne

Magistritöö teema

Lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning  nende kujunemise toetamine õpetajate koolituses

Eelmises kontakttunnis parandasin oma uurimisküsimusi ning siin on minu magistritöö probleem, eesmärk ja uurimisküsimused.

Magistritöö probleem, eesmärk ja uurimisküsimused

Varasemad uuringud

Käesolevat teemat on eelnevalt uurinud Maiki Liivas magistritöö „Õpetajate hinnang arvuti kasutamisele koolieelses lasteasutuses“ (2009) ning Helen Hallismaa bakalaureusetöö „Arvuti õpetaja töövahendina“ (2012) raames. Teemakohane uurimus viid läbi ühe osana TÜ ETF granti „Põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas“ lasteaiaõpetajate uurimusest (Vastutav täitja prof. Veronika Kalmus), mille tulemused on analüüsimisel.

Uurimuse valim

Keda/mida uurin?

Uurimuse üldkogumi moodustavad Eesti lasteaiaõpetajaid. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel töötas 2011/2012 õppeaastal Eesti lasteaedades 8658 lasteaiaõpetajat.

Uurimisandmete saamiseks moodustatakse valim lihtsa juhusliku valimi põhjal. Eesmärk on kaasata võimalikult suur hulk erineva vanuse, staaži ja haridusega lasteaiaõpetajaid erinevatest Eesti piirkondadest.

Uurimisandmete kogumise meetodid

Kuidas andmeid kogun?

Eesmärk 1. Selgitada välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks.

Uurimisandmete kogumiseks koostan veebipõhise küsimustiku lasteaiaõpetajatele (pilootküsitlus tehtud), mille põhjal selgitan välja, kuidas rakendavad lasteaiaõpetajad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning millised on lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks.

Eesmärk 2. Analüüsida lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste taseme seost IKT kasutamisega koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis.

Poolstruktureeritud intervjuu lasteaiaõpetajatega (fookusgrupi intervjuu), kus rõhk IKT rakendamisel lasteaia õppeprotsessis ning selle seostel haridustehnoloogiliste pädevustega.

Eesmärk 3. Selgitada välja õpetajakoolituse, kutseaasta ja õpetaja tööalase täienduskoolituse roll lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel ning lasteõpetajate ootused õpetajate koolitusele.

  1. Dokumentide analüüs – õpetajate koolituse koolieelse lasteasutuse õpetaja (lasteaiaõpetaja, alushariduse õpetaja, alushariduse pedagoog) eriala esmakoolituse ning täienduskoolituse õppekavade analüüs, selgitamaks välja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamine õpetajakoolituses;
  2. Poolstruktureeritud intervjuu lasteaiaõpetajatega, selgitamaks välja probleemid IKT rakendumiseks koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate ootused õpetajate koolitusele nii esmaõppes kui täienduskoolituses toetamaks haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist.

Planeeritav tulem ja väljund

Mida nende andmetega peale hakkan?

Uurimuse tulemused annavad ülevaate lasteaiaõpetajate hoiakutest IKT kasutamisel ning IKT rakendumisest koolieelsetest lasteasutustest ning määratlevad lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste taseme.

Uurimistulemused annavad teavet lasteaiaõpetajate ootustest õpetajakoolitusele, kutseaastale ja õpetaja tööalasele täienduskoolitusele haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel.

See omakorda võimaldab teha muudatusettepanekuid õpetajate koolitusele (nii esmaõppes kui täienduskoolituses), samuti anda soovitusi haridusasutuste juhtidele õpetaja professionaalse arengu toetamiseks haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisel ning IKT rakendamisel koolieelse lasteasutuse õppeprotsessis.

 

Allikmaterjalidele viitamine

Ülesanne

Viitamise teoreetiline taust

Minu kogemused viitamisega on väga pikaajalised ja erinevat laadi.

Esimeste, õigusteaduslike õpingute ajal (enam kui 20 aastat tagasi) oli kohustus kasutada joonealust viitamist, mis võimaldas lisaks allikate nimetamisele lisada täiendavaid selgitusi allika kohta ning vajadusel tuua ära ka sõnaseletusi, lisainfot jne.

Kasvatusteaduslike õpingute ajal (koolieelse lasteasutuse õpetaja ja hariduse juhtimine) tuli selgeks saada nimi-aasta viitamine, mis on nüüdseks saanud igapäevaseks ja loomulikuks. Oluline siinkohal on minu jaoks just mõte, et “viide peab olema piisavalt täpne, et selle abil võiks üheselt määrata, millise detailse viitega kasutatud kirjanduse loetelus tegemist on” (Põldoja, Laanpere 2013). Kuna siinkohal kasutasin tsiteeringut, siis tekkis küsimus, et kuidas täpsustada tsiteeringu viitamist tekstisisesel viitamisel veebiallika kasutamise puhul? Raamatute, artiklite puhul on vajalik lisada lehekülje number, mis veebiallika puhul puudub. Kas sobilik oleks näiteks (Põldoja, Laanpere 2013: alapeatükk Viitamise üldpõhimõtted)?

Numbriviitamist olen kohanud mitmete teadusartiklite puhul, kuid minu arvates on see segadust tekitav ja

Üliõpilastööde juhendamisel on just viitamine see, mis kõige enam segadust tekitab ja selgitamist vajab. Kuidas viidata, kui kasutan artiklit kogumikust – kas artikli autorile või raamatu koostajale, toimetajale; kuidas vormistada viide seadusele, loengumaterjalile või magistritööle; mida tähendab plagiaat ning kui ma kellegi teise mõtted kokkuvõtlikult kirja panen, kas see on siis plagiaat – need on vaid osad viitamisega seotud teemad, mida tuleb pidevalt selgitada.

Lisaks toonitan alati, et iga tekstisisene viide peab kajastuma kasutatud allikate nimekirjas ning igale kasutatud kirjanduses toodud allikale peab tekstisiseselt viitama.

Mendeley kasutamine

Viidete haldamise vahendiga Mendeley puutusin esmakordselt kokku aine Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud seminaris, kus lühidalt peatusime APA6 viitamissüsteemi lühiversioonil ja selle rakendamisel veebipostitustes viitamisel ning Hans Põldoja soovitas viidete haldamiseks kasutada Mendeley’d. Tegin end koheselt kasutajaks ja installisin Mendeley  arvutisse ning see on lihtsustanud oluliselt allikate ja viidete haldamist.

Samas loengus oli teemaks ka Google Scholari ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside kasutamine. Katsetasin ka neid (viimane oli tuttav juba varasemast) ning samuti edastasin informatsiooni oma üliõpilastele, et lihtsustada teemakohase kirjanduse leidmist oma kursuse- ja lõputööde koostamiseks.

Mendeley võimaldab kasutada  erinevaid viitamissüsteeme, mille loetelu on üüratu. Mendeley kodulehel kasutab tutvustav informatsioon erinevate viitamissüsteemide hulga määratlemisel sõna tuhandeid (thousands), mis täpsemal uurimisel on võrdne arvuga 6376. Tekib tunne, et pea iga teadusajakiri, ühendus (assotiation) jne kasutab erinevat viitamissüsteemi ning artikli kirjutaja on kohustatud selles süsteemiderägastikus suutma valida õige ja sobiva.

Viitamissüsteemide valimine ja muutmine Mendeleys

Viitamisüsteemi muutmine Mendeleys  toimub View > Citation Style.

Uute viitamissüsteemide valimine View > Citation Style > More Styles…

Viitamissüsteemi valimine

Avanevas aknas tuleb teha sobiv valik (Get More Styles) ning tehtud valik kinnitada (Done).Viitamissüsteemid_Mendeleys

Mendeleyga erinevaid viitamissüsteeme rakendades loodud viidete näidised

American Psychological Assotiation 6th Edition – APA6

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. Retrieved from http://www.mendeley.com

American Psychological Assotiation 6th Edition (Turkish)

The Mendeley Support Team. (2011). Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com adresinden erişildi.

American Political Science Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop: 1–16. http://www.mendeley.com.

American Sociological Assotiation

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 1–16. Retrieved (http://www.mendeley.com).

Chicago Manual of Style (author-date)

The Mendeley Support Team. 2011. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd. http://www.mendeley.com.

Harvard Reference format 1 (author-date)

The Mendeley Support Team, 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop, pp.1–16. Available at: http://www.mendeley.com.

IEEE

[1] The Mendeley Support Team, “Getting Started with Mendeley,” Mendeley Desktop. Mendeley Ltd., London, pp. 1–16, 2011.

Modern Humanistic Researche Assotiation (note with bibliography)

The Mendeley Support Team, ‘Getting Started with Mendeley’, Mendeley Desktop (London: Mendeley Ltd., 2011), pp. 1–16 <http://www.mendeley.com>

Modern Language Assotiation

The Mendeley Support Team. “Getting Started with Mendeley.” Mendeley Desktop 2011 : 1–16.

Nature

1. The Mendeley Support Team Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop 1–16 (2011).at <http://www.mendeley.com>

Academic Questions

1. The Mendeley Support Team. 2011. Getting Started with Mendeley. Mendeley Desktop. London: Mendeley Ltd.

Magistritööga seotud allikate otsimine

Magistriööga seotud allikate otsimisel kasutasin Google Scholarit, TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaase, Google Booksi, Mendeley’d kui lihtsalt Google’i otsingut (veebiallikate leidmiseks). Viimane oligi kõige keerulisem, sest märksõnapõhine otsing viis ikka mõne artikli või raamatu leidmiseni.

APA6 süsteemis viidete näidised

Raamat 

Siraj-Blatchford, J. (2006). A Guide to Developing the Ict Curriculum for Early Childhood Education. Stoke on Trent, Trentham Books.

Teadusajakirjas ilmunud artikkel

Gialamas, V., & Nikolopoulou, K. (2010). In-service and pre-service early childhood teachers’ views and intentions about ICT use in early childhood settings: A comparative study. Computers & Education, 55(1), 333–341. doi:10.1016/j.compedu.2010.01.019

Konverentsikogumikus ilmunud artikkel

Pohradsky, P., Londák, J., & Čačikova, M. (2010). Application of ICT in pre-school education. Grgić, M., Božek, J., & Grgić, S. (toim), ELMAR 2010 PROCEEDINGS: 52nd International Symposium ELMAR-2010, 15-17 September 2010. Proceedings (lk 159–162). Croatia, University of Zagreb.

Veebilehekülg

New Zealand Ministry of Education. (kuupäev puudub). A Pedagogical approach to using ICT. Loetud aadressil http://www.educate.ece.govt.nz/learning/exploringPractice/ICT/PedagogyAndICT.aspx

Kokkuvõte ja lisaküsimused

Korrektne viitamine on uurimistööde ja teadusartiklite (aga mitte ainult nende) kontekstis äärmiselt oluline. Sama oluline on asjakohaste allikate leidmine ning andmebaasides otsingul asjakohaste märksõnade kasutamine.

Kasutasin oma magistritööga seotud allikate otsimisel järgmisi märksõnu:

  • Educational Technology Standards
  • Ict-competence training
  • computer using levels
  • teacher education
  • learning with technology
  • learning through ict
  • ICT and preschool children
  • early childhood education
  • preschool teacher
  • ICT in ealry childhood education

Õppejõuna ja uurimistööde juhendajana olen huvitatud tarkvarast, mis võimaldab kontrollida viitamise korrektsust – plagiaadi tuvastamiseks  ja kontrollimaks, kas kõikidele allikatele on viidatud ja kas kõik viited on allikatena loetletud. Kas midagi sellist on olemas?

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Laanpere, M. (2013, 28.aprill). Allikmaterjalidele viitamine (ajaveebipostitus).  Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/