Õpidisaini analüüs pedagoogiliste komponentide alusel

Ülesanne

Programmi aadress ja tutvustus

“Muinasjutukate toidumaa” asub http://www.toitumine.ee/muinasjutukad/

“Muinasjutukate toidumaa” on Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud tervislikku toitumist tutvustav interaktiivne veebikeskkond. Keskkonnas puudub info sihtrühma kohta. Sõltuvalt õpetatava eesmärgist, laste individuaalsest arengust, kavandatavatest tegevustest ja täiskasvanu rollist materjali kasutamisel (info, mängud vm) saab keskkonda kasutada lastega vanuses 3+.

01 Muinasjutukate avaleht

Muinasjutumaale sisenemine

02 Muinasjutukate toidumaa

Muinasjutumaa

Millal kasutamiseks?

Keskkonda saab kasutada teadmiste omandamiseks tervislikust toitumisest. Keskkonda saab kasutada nii kodus kui ka koolis. Sõltuvalt lapse vanusest on oluline täiskasvanu abi tekstilise informatsiooni edastamiseks (mängude reeglid, tegelaste iseloomustus jne).

Kasutamine sõltub kasutaja eesmärgist:

  • lapsed – sõltuvalt lapse oskustest ja kogemustest võimalik mänge mängida, saada infot tervislikust toitumisest jne
  • õpetajad – võimalus kasutada keskkonda informatsiooni allikana, õppetegevuste mitmekesistamiseks (mängud, värvipildid jne) jne
  • lapsevanemad – informatsiooni allikas, koos lapsega võimaldab arutleda tervisliku toitumise üle; lisainfot teema kohta (raamat “Söö ära söö”) jne

Keskkond võimaldab Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätestatud enesekohaste oskuste (§15 lg 2 p6) ning valdkonna Mina ja keskkond eeldatavate arengutulemuste (§17 lg 4 p6) saavutamist toetavate, samuti Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud enesemääratluspädevuste (§4 lg 3 p3) ja I kooliastmes taotletavate pädevuste (§7 p1) kujunemist toetavate õppetegevuste läbiviimist.

Kuidas töötamiseks?

Tegemist veebipõhise keskkonnaga, mille kasutamiseks on vajalik internetiühendusega arvuti. Keskkond  ei vaja sisselogimist.

Keskkond sisaldab erinevat informatsiooni tervisliku toitumise kohta, mida tutvustatakse läbi erinevate tegelaste ja neid iseloomustavate karakteristikute (tegevus, söök, jook), mis on kõik seotud toitumisega. Keskkond sisaldab erinevaid mänge.

Keskkonnast on võimalik alla laadida töölehti ja värvipilte, mida saab trükkida paberile.

Õpikeskkonna pedagoogilised elemendid

Elemendid, millest keskkond koosneb:

  • erinevad tegelased (Tark Saabastega Kass, Hiiglane, Paha Nõid Protosiilus, Lendav Vaip Albert, Lohepoiss Leonardo, Printsess-Printsess Jääkas, Lumivalgeke), kes läbi oma isikuomaduste, tegevuste ja käitumise suunavad positiivse või negatiivse eeskuju kaudu laste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist tervislikku toitumisse;
  • tervislikke toiduaineid ja tegevusi tutvustavad tekstitahvlid;
  • mängud (koos reeglitega), mille mängimine kinnistab omandatud teadmisi ning arendab erinevaid oskusi;
  • värviraamat ja värvipildid (väljaprinditavad töölehed);
  • info temaatilise kirjanduse kohta (Urmas Lennuki raamat “Söö ära söö”);
  • link lapsevanemale (täiskasvanule) suunatud infot sisaldavale veebilehele.

Kognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Teadmiste loomisele ja kontrollimisele suunatud vahendid on keskkonnas:

  • informatsioon tervislike toiduainete ja käitumise kohta;

06 Toidutahvel

  • mängud

Kassi kaardimäng – memoriin kolmel tasemel (kerge, normaalne, raske)

Jääka mäng – tervislik või mitte (hiirega liikudes tervisliku toidu püüdmine või ebatervisliku vältimine)

Vaibapoisi lennumäng – ???

Lumivalgekese nopimäng – mälu arendamine (arvuti näitab järjest pikema rea ning seda tuleb eksimatult korrata)

Suur muinasjutukate mälumäng – teadmiste kontrolli vikotriin

Muinasjutukate kuristikumäng – loogika (kuidas saada kindlaid reegleid järgides kõik tegelased ja toidud üle kuristiku)

Lumivalgekese “Värvi ise pildid” ja värviraamat – paberile väljaprintimiseks.

  • tegelased (vt pedagoogilised elemendid ja metakognitiivsed tööriistad).

Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas

Metakognitiivsed tööriistad õpikeskkonnas puuduvad, aga juhendid, reeglid ja tagasiside mängudes suunab edasisele õppimisele ja teadmiste omandamisele ning tervislikule toitumisele.

Teadmise loomise ja enesetegevuse jälgimisele suunatud vahenditeks on antud keskkonnas reeglid ja juhendid mängude mängimisel, millest arusaamine võimaldab mängude mängimist.

Metakognitiiveks tööriistaks on ka tegelaste karakteristikud (positiivne ja/või negatiivne), mille kaudu mõjutatakse laste suhtumist toitumisse.

07 Lumivalgeke

 

Lumivalgeke, kes sööb tervislikku toitu (õunad, porgandid, paprika) ja armastab liikuda (tants, aeroobika, jooga) ning on muinasjutukatest kõige ilusam.

 

 

 

08 HiiglaneHiiglane, kelle lemmitegevus on õgimine, kelle lemmiksöögiks on hirmus rokk, kuhu kõik toidud on kokku keeratud jne ning kes seetõttu on aeglase taibuga, ei jaksa liigutada ja mõelda ning on vinni-punnilise näonahaga.

 

 

 

Motivatsiooni tõstvad elemendid õpikeskkonnas

  • lapsepärane, rõõmus ülesehitus;
  • mängude mängimisel antakse tagasisidet;
  • “Suure muinasjutukate mälumängu” mängimisel teatud tasemel (õigete vastuste arv) premeeritakse mängijat muinasjutukate taustapildiga.

Toetuse elemendid

  • keskkonnas on toetuse elementideks reeglid ja juhendid mängude mängimiseks;
  • sõltuvalt keskkonda kasutavate laste vanusest on vajalik täiskasvanu (õpetaja, lapsevanem)  toetus ja abi.

Õpikeskkonnas läbiviidavad õpimustrid

Keskkond ise konkreetseid õpimustreid välja ei too ja juhendeid ei anna, kuid mängude mängimine eeldab teadmiste olemasolu, mida on võimalik omandada keskkonnas oleva informatsiooni abil.

Keskkond võimaldab õppimiseks: teooriaga tutvumine (iseseisev, kollektiivne või täiskasvanu abiga), mängude mängimine teadmiste kinnistamiseks (ristsõna, viktoriin) ja erinevate kognitiivsete oskuste (taju, mälu, loogika) arendamiseks, loomingulised tegevused teadmiste kinnistamiseks (värvipildid).

Õpikeskkonna kasutamine võimaldab lõimitud õppetegevuste läbiviimist:

  • informaatika alaste oskuste/pädevuste kujundamine (mängude mängimine ja tulemuste salvestamine ekraanipiltidena) – kooliõpilased;
  • keel ja kõne / kirjandus – temaatilise raamatu “Söö ära söö” lugemine, jutustamine jne – eelkooliealised, kooliõpilased;
  • kunst – kollaaž (tervislik ja ebatervislik), maalimine jne – eelkooliealised, kooliõpilased.

Õpikeskkonna pedagoogiliste elementide seos õppimisteooriate printsiipidega

Biheivioristlik õppimiskäsitlus – keskkonnas on loodud võimalused teadmiste omandamiseks ja kontrolliks. Infotahvlid tervisliku toitumise ja käitumise kohta ning näiteks “Suur muinasjutukate mälumäng” – otsene teadmiste kontrolli viktoriin või Jääka Mäng, kus Jääkas võib ära süüa vaid tervslikke toiduaineid.

Kognitiivne õppimiskäsitlus – keskkonnas on loodud võimalused erinevate kognitiivsete oskuste (mälu, taju, loogika) arendamiseks – “Kassi  kaardimäng” (mälumäng), “Lumivalgekese nopimäng (taju, reaktsioonikiirus), “Muinasjutukate kuristikumäng” (loogika) jne.

Keskkonna rakendamine konstruktivistliku õppimiskäsitluse printsiipidest lähtuvalt sõltub täiskasvanust (õpetaja, lapsevanem), kes võib keskkonda kasutada erinevaid õpimustreid järgides ning olemasolevat loomingulistelt laiendades.

Plussid-miinused ja muud kommentaarid (tähelepanekud keskkonna hindamisel)

Plussid

  • lastepärased ja põnevad tegelased, kellel igal ühel oma lugu, iseloom ja seos tervisliku toitumisega;
  • keskkonnas mängitavad mängud on loodud väga erinevate oskuste arendamiseks (teadmised, mälu, taju, reaktsioonikiirus, loogika jne);
  • informatsioon tervisliku toimumise kohta on edastatud loogiliselt, lühidalt, lihtsalt, asjakohaselt.

Miinused

  • informatsioon edastatud vaid tekstiliselt, mistõttu ei sobi keskkond individuaalseks kasutamiseks lastele, kes ei oska lugeda;
  • navigeerimine – mänge mängides puudub otsetee “muinasjutumaale” (keskkonna avalehele); tegelastega seotud mängude mängimisele puudub tegelast tutvusta info juures mõnede tegelaste puhul otsetee (nt Lumivalgeke);
  • mängude mängimisel tagasiside suhteliselt negatiivne (keskmine tulemus, nõrk tulemus) – kerge taseme juures 6 sek  andis “keskmise tulemuse”
  • keskkonnas ei toimi kõik tegevused (mängude tulemused) ja lingid (päevikud);
  • omandatud teadmiste kontrolli võimaldav mäng “Suur muinasjutukate mälemäng” on staatiline – (küsimused ja vastusevariandid ning nende järjekord);
  • keskkonnas puuduvad kommunikatsiooni ja ühisõpet võimaldavad elemendid.

Informaatika didaktika – neljas kontakttund

Tunni esitlus on siin:

http://www.slideshare.net/martlaa/infdid-4-informaatika-kui-limiv-ja-limitav-ppeaine

Rühmatöö: õpiprojekt, milles lisaks informaatikale õpitakse veel vähemalt kahte õppeainet. Lähtuda põhikooli riiklikust õppekavast. Võin teha individuaalselt :) (vihjeks: kasutan  animatsiooni praktikumi – arvuti lasteaias ja meediakasvatus + keel ja kõne, kunst (voolimine) jne).

Ainetevaheline lõiming:

  • milliste teiste õppeainete tundidesse tuleks informaatika elemente integreerida ja kuidas?
  • kuidas lõimida teiste ainete teemasid ja ülesandeid informaatika tundidesse?
  • läbivad teemad: kohustuslikud teemad, millel puudub “oma õppeaine”;
  • üldpädevused informaatikas. 

Oluline, et kõik neli sorti lõimingut oleks kajastatud.

Internetiturunduse võtted, reeglid: et reklaamida uut avatud õppesuunda, kasutades meediakanaleid, mida kasutab potentsiaalne tulevane õppur.

Projektõpe (project based learning)

Aktiivõpe (learning by doing) – Colby kogemusliku õppimise teooria (kogemus, kirjeldus, analüüs).

ECDL

EUCIP

eCF – e-competence framework – http://www.ecompetences.eu/

 

Individuaalse ja rühmatöö ettevalmistamine

Ülesanne

Individuaalse tööna analüüsin Tervise Arengu Instituudi poolt välja töötatud interaktiivset tervisliku toitumise lehekülge Muinasjutukad.

Rühmatööna analüüsime koos Kristi ja Eloga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist lasteaia õppeprotsessis (võimalused, rakendamine, lasteaiaõpetajate oskused ja hoiakud, IT-tugi). Miniuuringu viime läbi Tallinna läheduses paiknevas 8-rühmalises lasteaias.

Meie rühmaga saab liituda, võttes kontakti Skype’i teel või meiliaadressil kkaire@tlu.ee.

 

 

Õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne

Autoriõiguste teemat käsitles põhjalikult ka aine IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid. Teemasse süvenedes pidasin oluliseks analüüsida  õppematerjalide vaba kasutamisega hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel seotud kolme püstitatud probleemi (Põldoja 2013):

  • mis on “motiveeritud maht”
  • mis on “ärilised eesmärgid”
  • teose tõlkimisel ja kohandamisel vajalik autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek.

Motiveeritud maht

Motiveeritud mahtu ei ole võimalik kriteeriumitega määratleda ning see on iga konkreetse juhu puhul erinev. Eesti Ajalehtede Liit määratleb näiteks motiveeritud mahuna artiklite refereerimisel kuni 5 lauset, kuid mitte üle 20% artikli mahust. Kultuuriministeerium algatas 2006.aastal arutelu, et sõlmitaks kokkulepe motiveeritud mahu osas hariduslikel eesmärkidel autoriõiguse alla kuuluvate teste kasutamiseks (sh koopeerimiseks). Tänaseks on autoriõiguste teema justiitsministeeriumi halduses ning kokkuleppeid motiveeritud mahu osas haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud ei ole. Üllatuslikult ei leidnud haridus- ja teadusministeeriumi lehelt autoriõiguse seaduse seoste kohta haridussüsteemiga mingit infot.

Arvan, et motiveeritud mahu määratlemisel tuleb säilitada terve mõistus ning hea tava. Siia alla ei kuulu kindlasti copy-paste, millega kahjuks pidevalt üliõpilastöödes tuleb kokku puutuda.

Ärilised eesmärgid

Ärialast tegevust reguleerib Eestis äriseadustik. Selle kohaselt on äriliseks eesmärgiks püsiv tegevus tasu eest kaupade ja/või teenuste müügiks ja/või osutamiseks. Nii et kui ma koostatud õppematerjali kasutan püsivalt tasu saamiseks, võib seda pidada äriliseks eesmärgiks. Kui ma iga kuu saan õpetamise eest palka, siis see ju on püsiv tasu…

Teose autori või varaliste õiguste valdaja nõusolek teose tõlkimisel ja kohandamisel

Olulised on selles valdkonnas märksõnad:

  • kasutamine õppe- ja teaduslikel eemärkidel;
  • nõuetekohane refereerimine ja tsiteerimine;
  • illustreeriva materjalina kasutamine ja reprodutseerimine;
  • refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmine;
  • äriliste eesmärkide vältimine;
  • motiveeritud maht.

Eelpooltoodud nõuded peavad olema kõik täidetud ning oluline on autorile viitamine, näidates ära teose autori nimi (kui see on teosel näidatud), teose nimetus ning avaldamisallikas.

Creative Commons litsentsi valimine

Litsentsi valimisel on oluline analüüsida, mis on litsentsi määramise aluseks. Keats’i (2006) väitel on mitteärilise eemärgi (NC) piirangu (Non Commercial, not for commercial purposes) määramise põhjuseid kaks:

  • emotsionaalne arvamus, et keegi teine teenib minu tööga raha;
  • ei mõisteta piirangu tähendust ja laialdasemat mõju.

Õppematerjalide loomisel ja sellele NC litsentsi valimisel tasub selle loojal vältida eelnevaid põhjuseid ning vastata kolmele küsimusele:

  • kas ma kaotan midagi, kui ma ei kasuta NC piirangut, vaid BY-SA litsentsi?
  • kui keegi teenib raha minu materjali kasutades, kas ma kaotan sellega midagi?
  • kas ma saan NC litsentsi kasutades märkimisväärset kasu?

Kokkuvõte

Töötades läbi teema materjalid ning analüüsides seniseid kogemusi õppematerjalide koostamisel teen järgmised järeldused:

  • litsentsi valikul pean läbi mõtlema ja analüüsima, mis on litsentsi määramise põhjendus (seni suures osas tõesti ehk emotsioonid ning teadmatus, vääritimõistmine);
  • enne õppematerjali avaldamist eemaldan autoriõigusega kaitstud illustratsioonid ning jätan nende asemele viited illustratsiooni algallikale (vajalikud on muudatused ka juba avaldatud õppematerjalides);
  • uue õppematerjali koostamisel sooviga need avaldada veebis järgin nende litsentside omavahelist ühildumist;
  • kasulik lahendus, mille puhul ei ole oluline kasutatud teose litsentsi järgida, on vistutamine.

Õppematerjale luues ja avalikult avaldamisel tasub mõelda, et neist saaks kasu võimalikult paljud inimesed ning “oma loomingule võimalikult laia leviku ja mõistliku kaitse tagamiseks võib soovitada Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi õppematerjalide ja teiste mahukate teoste avaldamiseks ning Creative Commons Attribution litsentsi fotode avaldamiseks” (Põldoja 2013).

Kasutatud allikad

Keats, D. (2006). Implications of the NonCommercial (NC) Restriction for Educational Content. The African Journal of Information and Communication, 7, 74–80. [Open Access] (.pdf)

Maasalu, S. (2006). Koopiaid võib teha südametunnistuse järgi. Loetud 2013, 14.aprill aadressil http://wwx.postimees.ee/070706/esileht/siseuudised/208516.php

Põldoja, H. (Loetud 2013, 14.aprill). Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Äriseadustik. RT I 1995, 26, 355. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/118122012008

 

Andmeanalüüs – lisamaterjali läbitöötamine

Ülesanne

Aines andmeanalüüs oli teiseks ülesandeks otsida erinevaid ainega seotud materjale, millest õppejõud koostas süstematiseeritud materjalide lehe. Kolmandaks ülesandeks oli valida välja üks materjal ning avaldada selle kohta arvamust kui “kõige, kõige…”.

Kursusel osalejate saadetud materjalide hulgas oli terve rida suurepäraseid materjale, millest on abi andmeanalüüsis nii tarkvara kasutamisel, põhimõistete omandamisel, andmete vormistamisel kui  statistiliste andmete leidmisel. Ühe välja valimine oli väga keeruline, sest sisult oli enamus neist väga “suured” (mahukad, sisukad, laiapõhjalised).

Oma postituses tutvustamiseks valisin välja maailma statistika. See on veebileht, mis sisaldab jooksvaid andmeid maailma statistikast, mis on reaalajas muutuvad. Andmed esitatakse järgmistes valdkondades: maailma rahvastik, valitsus ja majandus, ühiskond ja meedia, keskkond, toit, vesi, energia ja tervis.

Andmeid on võimalik vaadata aasta ja päeva lõikes. Samuti on võimalik andmed mingil konkreetsel ajahetkel seisata.

Tegin  väikse kokkuvõtte haridustehnoloogilistest näitajatest, salvestades 12.aprillil 2013 kell 21.21 andmebaasist statistilised andmed päeva ja aasta lõikes. Maailma rahvaarv oli 7109940250. Selle hetke seisuga osteti tänasel päeval iga 11265 inimese kohta televiisor, 8287 inimese kohta arvuti ning 1524 inimese kohta mobiiltelefon. Interneti kasutajaid oli selle hetke seisuga 2520127083 (seega iga kolmas inimene). Iga 1968 inimene kirjutas täna blogipostituse ning iga 27 säutsus twitteris. Ühe elaniku kohta maailmas tehti tänasel päeval 1,8 otsingut Google’is ning saadeti 55,6 e-maili.

Kui lisada materjali iseloomustavaid sõnu, mis oleks esitatute hulgas kõige, kõige… siis need oleks:

  • kõige põnevam (statistika väga erinevates valdkondades)
  • kõige kiiremas muutumises (pidevas muutumises)
  • kõige masendavam (surmad nälja läbi, abordid, enesetapud jne)
  • kõige informatiivsem maailma elanikkonna kohta.

Oli väga informatiivne ja kasulik kodutöö :).

 

6 mütsi e-õppes

Ülesanne

Lateraalne mõtlemine – (lateral thinking) on mõtlemisviis, mis otsib lahendusi tõrksatele probleemidele, kasutades ebaharilikke meetodeid või elemente, mida tavaloogika eirab.

Lateraalne mõtlemine on…

  • kiire ja efektiivne viis aidata teil lahendada probleeme näiliselt ebaloogilisi vahendeid    kasutades, kuigi kõik lahendused on loogilised;
  • protsess ja valmisolek vaadata asju uue nurga alt;
  • kindel mõtteviis, mis täiendab analüütilist ja kriitilist mõtlemist;
  • uute toodete, protsesside ja teenuste loomise süsteem;
  • termin, mis võib välja vahetada “loovuse”.

Kuue mõttemütsi meetod (Six Thinking Hats)

Kuue mõttemütsi meetod võimaldab mõtlemise erinevate suudade kasutamist probleemide lahendamisel. Meetodit võib kasutada nii individuaalsel mõtlemisel kui ka grupidiskussioonideks.

Meetod seisneb erinevate mõtlemislaadide vahetumist suunatud protsessina. Oluline märksõna on “paralleelmõtlemine” – rühma liikmed mõtlevad probleemile samaaegselt, kasutades sarnaseid mõttetööriistu – erivärvilisi mütse.

Mütside tähendused

sinine

Sinine müts – mõtlemisprotsessi juhtimine; hoiab sihi silme ees; kontroll; reeglid.

  • milline on meie eesmärk?
  • milline on järgmine ülesanne?
  • milline on meie otsus?

valgeValge müts – olemasolev ja vajalik informatsioon; faktid.

  • milline info on meil olemas?
  • millist infot on meil vaja ja milline info meile sobib?
  • kuidas me hangime puuduolevat informatsiooni?

punanePunane müts – intuitsioon ja tunded; emotsioonid.

  • millised on mu tunded?
  • mida ütleb mu intuitsioon?
  • milline on mu rektsioon?

kollaneKollane müts – eelised ja väärtused; inspiratsioon; kasu.

  • milline on kasu?
  • millised on positiivsed  tulemused?
  • millised on atraktiivsed kontseptsioonid?

mustMust müts – kriitiline mõtlemine; ettevaatus, raskused ja nõrkused; konservatiivsus; ohud; riskid; takistavad tegurid.

  • millised on potentsiaalsed probleemid?
  • millised raskused võivad tekkida?
  • millised on vajalikud ettevaatusabinõud?
  • millised on riskid?

Must müts on oluline vahend koos teiste mütsidega analüüsides raskusi.

rohelineRoheline müts – alternatiivid ja loovad ideed; uued ideed ja kontseptsioonid.

  • millised on alternatiivsed võimalused ja lahendused?
  • mida veel saab teha?
  • mis aitab ületada raskusi?

E-õppes kasutamise viisid

Kuue mõttemütsi meetodi puhul on oluline probleemi olemasolu ning selle lahendamiseks suunatakse probleemi lahendamise protsessis osalejate mõtlemise suunda lähtuvalt mütsi värvist. Seega on metoodika kasutamise puhul oluline probleemi olemasolu. Selleks, et probleemi lahendada e-õppes, tuleb leida sobivad tehnoloogilised vahendid – foorum, wiki, veebipõhine ühistööd võimaldav keskkond.

Teine võimalus on sõnastada probleem e-õppest lähtuvalt ning kasutada selle lahendamiseks kuue mõttemütsi meetodit. Probleemi lahendamise protsess kuue mõttemütsi meetodit kasutades võib toimuda nii virtuaalses kui reaalses maailmas.

Ja veel…

Põnev oleks kasutada kuue mõttemütsi meetodit uurimistöö läbiviimisel uurimisandmete kogumiseks, pannes oma magistritöö raames näiteks lasteaiaõpetajad mõtisklema teemal IKT kasutamise võimalused lasteaia õppeprotsessis.

Kasutatud allikad

Laanepere, M. (2008). Kuue mõttemütsi meetod. Loetud aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/index.html

Lateral thinking. (2013, 6.aprill). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Lateral_thinking

Tagxedo – veebipõhine keskkond sõnapilvede loomiseks

II kontakttund – digitaalsete õppematerjalide koostamine

Digimina

Arvutipõhised testimised

Student Response Systems – õpilaste vahetu tagasiside süsteem

Veebipõhised:

Socrative

Pingo

Flisti

Elo soovitas kuulata sir Ken Robinson’i – räägib õppimisest, revolutsioonist õppimises ja piirideta õppimisest.

Helle tutvustas Avita õppematerjali e-tund (geograafia õpetamine 7.klassis), mis on hetkel õpetajatele katsetamiseks.

Video allalaadimiseks

4kdownload – youtube’i laadib alla flashi-failina

HandBrake – video konvertimiseks mp4

E-õpiku tegemine iBooks Author’iga

Piltide otsimiseks flickr/creativecommons

Ja siis läks selliseks tormamiseks, et need, kel mac’i arvutil kogemused puuduvad, neil oli järele jõudmisega üsna keeruline … :(

Leidsin koha, kuidas lisada uusi erineva paigutusega (layout) küsimusi, sain hakkama paari küsimuse koostamisega, Elo õpetas, kuidas cmd+shift+4 vajutades ja hiirt kasutades saad välja lõigata pildi, mis läheb otse desktop’ile. Sain oma algelist raamatukest iPad’iga vaadata.

Üliväga tahaks leida aega ja võimalust teha üks e-õpik.

Ja mac’i ruumi vabakasutus on T 16-20 ja P 10-14. Seega tasub tulla katsetama ning teha üks e-õpik ise valmis.

Magistritöö struktuur

Ülesanne

Magistritöö teema

Lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning  nende kujunemise toetamine õpetajate koolituses

Magistritöö probleem

Puuduvad uuringud lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest ja IKT kasutamisest koolieelsete lasteasutuse õppeprotsessis ning õpetajate koolituse rollist lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel ja lasteaiaõpetajate ootustest õpetajate koolitusele.

Magistritöö eesmärgid

  1. Selgitada välja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks.
  2. Analüüsida lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste taseme seost IKT kasutamisega koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis.
  3. Selgitada välja õpetajakoolituse, kutseaasta ja õpetaja tööalase täienduskoolituse roll lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel ning lasteõpetajate ootused õpetajate koolitusele.

Uurimisküsimused

1.1. Kuidas kasutavad lasteaiaõpetajad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid lasteaia õppeprotsessis?

1.2. Millised on lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks õppeprotsessis?

2.1. Millistena hindavad oma haridustehnoloogilise pädevusi lasteaiaõpetajad?

3.1. Kuidas toetab õpetajakoolitus, kutseaasta ja õpetaja tööalane täienduskoolitus lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist?

3.2. Kuivõrd väärtustatakse IKT-vahendite kasutamise oskuste ja vilumuste kujunemist õpetajate koolituses?

3.3. Millist toetust õpetajate koolituses ootavad lasteaiaõpetajad haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel?

Magistritöö probleem, eesmärk ja uurimisküsimused skeemina

Magistriöö projekt