Tagasiside esmasele magistritöö projektile

Magistritöö seminari teises kontakttunnis saime tagasisidet magistritöö probleemi püstitusele.

Olulised märksõnad, millele magistritöö projekti edasiarenduses tähelepanu pöörata:

  • haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine – uurimuse läbiviimiseks laiapõhjaline küsimustik lasteaiaõpetajatele ning lisaks fookusgrupp intervjuud, et võimaldada täpsem ülevaade lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest;
  • õpetajate koolitus – sisaldab õpetajakoolitust (esmaõpe) + täienduskoolitus.
  • Digimina – ei ole veel võimalus :(.

Järgmiseks kontakttunniks SKEMAATILISELT:

  • probleem – ühe lausega
  • eesmärgid
  • uurimisküsimused

1.aprilliks edastada teema ja juhendaja Merilinile.

Järgmine kontakttund 6.aprillil.

 

Magistritöö probleemi püstitus

Ülesandeks oli püstitada magistritöö probleem, põhjendada selle aktuaalsust ja seost teoreetilise baasiga ning oodatavat mõju.

Pärast esimest kontakttundi koostasin magistritöö projekti ning võtsin ühendust  Kairit Tammetsiga ning sain temalt positiivse vastuse juhendamise osas ning sisulist tagasisidet koostatud projektile. Lähtuvalt soovitustele tegin projekti muudatusi.

Magistritöö projekt

Laupäevases kontakttunnis loodan saada rohkelt tagasisidet ja mõtteid, kuidas edasi minna.

Õppematerjalide koostamise vahendid

Ülesanne

Valisin veebipõhise õppematerjali koostamiseks keskkonna Connexions. Connexions on keskkond, mis võimaldab väga lihtsalt luua veebipõhiseid õppematerjale. Kõige lihtsam viis on luua tekstifail Word’is ning see üles laadida. Oluline: word’i fail peab olema salvestatud Word 97-2003 Document versioonis.

Word’i failis tuleb ära määrata pealkirjad (heading), tekstikujundused (bld, italic jne) ja lisada pildid, lingid.

Minu jaoks osutus ületamatuks Youtube’ist videode vistutamine. Soovisin lisada õppematerjali videod omaloodud animatsioonidest. Katsetasin kordi ja kordi, aga miski läks ikka valesti. Loodetavasti avaneb tuleval pühapäeval (10.03) võimalus kontakttunnis veidi abi ja soovitusi saada :). Nii jäid õppematerjali vaid lingid :(.

Loodud õppematerjaliga animatsioonide loomise programmist AnimatorDV Simple saab tutvuda siin.

Connexions’i plussid: lihtne õppematerjali loomine; võimaldab kasutada olemasolevaid tekstifaile õppematerjali loomiseks.

Connections’i miinused: meediafailide lisamine nõuab oskusi html-keeles; mooduli avaldamine toimub viivitusega (uue konto omanikel).

Varasemalt olen loonud veebipõhiseid õppematerjale, kasutades exe Learningut (koostasin aine materjalid, mis hiljem lisasin Moodle’is e-kursusele) ning veebilehekülgede koostamise vahendeid (õpiobjekt). Õppedisaini alustes kasutasime oma rühmatöö esitamiseks LeMill keskkonda, kuid seda eelkõige loodud materjali esitamise kohana, mitte õppematerjali loomiseks.

Teema oli väga huvitav ning praktiline. Kõik pakutud vahendid ja keskkonnad tahavad enamat aega tutvumiseks ja katsetamiseks, aga algus on tehtud…

 

Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

Ülesanne

Sel nädalal käsitletavad õppimise ja õpetamise viisid lähtuvad konstruktivistlikust õpiteooriast (construcitivst learning), mille kohaselt inimene konstrueerib oma teadmised mõistmise ja tõlgendamise teel, toetudes olemasolevatele teadmistele ja kogemustele.

Ajalooliselt on konstruktivistlikul õpikäsitlusel olnud kaks lainet:

  • kognitiivne kostruktivism (cognitive costructivism), esindaja Jean Piaget – inimese intellekt kujuneb adaptsioonide (kohanemise) ja korrastatuse käigus;
  • sotsio-kultuuriline konstruktivism (social constructivism), esindaja Lev Võgotsky – teadmiste omandamine on protsess, milles osalevad inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur.

Probleemipõhine õpe (problem-based learning, PBL) lähtub sotsio-kutluurilisest konstruktivismist ning probleemipõhise õppe puhul õpivad õppijad probleemide lahendamise ja oma kogemuse reflektreerimise kaudu ning õpetaja roll on olla suunaja ja toetaja õppijaid koostööle suunates.

Probleemide lahendamisel (probleemipõhisel õppel) põhinevad:

Avastusõpe (discovery learning) on uurimise kaudu õppimine, mille käigus püstitavad õppijad endale küsimusi, sõnastavad olemasolevale infole tuginedes võimalikke küsimuste vastuseid ehk hüpoteese, planeerivad vaatluse või eksperimendi oma hüpoteesi kontrollimiseks, viivad selle läbi ja saadud tulemuste alusel saavad teada, kas nende esialgne arvamus oli õige. Avastusõpe on meetod millegi teadasaamiseks katsete ja vaatluste abil.

Avastuslik õpe (exploratory learning) – julgustab õppijaid uurima ja katsetama seoste leidmiseks.

Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.

Projektõpe (project learning, project-based learning) seisneb projekti kavandamises, mille käigus omandatakse teadmised mitmesuguste praktiliste ülesannete iseseisval planeerimisel ja teostamisel.

Situatiivse õppimise (situated learning) teooria väidab, et õppimine toimub eelkõige situatiivses kontekstis. Situatiivsus saavutatakse tegelikule (autentsele) olukorrale sarnaneva probleemülesande kaudu.

Ankurdamine

Ankurdamine on laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Pedagoogilises kontekstis tähendab ankurdamine õppimise ja õpetamise praktikate kinnistamist lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on õppijale relevantsed (olulised). Need “ankrud” peaksid sisaldama probleemitutvustus ning teadmiste ja oskuste rakendamise võimalusi.

Mäng Ennemuistne

Situatiivsust andvate elementide analüüsiks ja ankurdamise näidete toomiseks tutvusin algklassiõpilastele mõeldud veebipõhise õppemänguga Ennemuistne.

Situatiivsus saavutatakse tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu.

Mängus Ennemuistne on situatiivsust andvad elemendid:

  • Muinas-Eesti maailma avastamine;
  • Erinevate ülesannete ja katsumuste lahendamine;
  • Erinevad üksikmängud mälu, tähelepanu ja aineoskuste arendamiseks;
  • Võimalus teha koostööd (ühismäng).

Ankurdamise näideteks on mängus:

  • erinevad lood, mida tegelased õppijale (mängijale) jutustavad ning mis tutvustavad meie esivanemate uskumusi, tarkusi ja mõistatusi;

Piksekivi

  •  situatsioonid, mis tuleb mängu käigus lahendada;

Piksekivi

  • seiklused, kus mängija (õppija) liigub erinevates maades.

Kaart

Mäng Ennemuistne toetab põhikooli riiklikus õppekavas (2011) sätestatud üldpädevuste (väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus) kujunemist ning I kooliastmes tatletavate pädevuste saavutamist (ained keel ja kirjandus, sotsiaalained, valikaine usundiõpetus):

  • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  • austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki.

Ennemuistne on algkooli (ja ka vanematele) õpilastele mõeldud õppemäng, mis süvendab huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendab õpihimu (mänguline õppimine), võimaldab täiendada koolis õpitut ning kogeda kõike eelpoolnimetatud koostöös sõprade ja koolikaaslastega.

Kasutatud allikad:

Artla, T. (2013, 2.märts). Projektipõhisest õppest (kokkuvõtlikult). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1206/6%20-%20PROJEKT%C3%95PE.pdf

Constructivism (learning theory). (2013, 2.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Constructivism_(learning_theory)

Ennemuistne. Veebipõhine õppemäng. Kasutatud aadressil http://ennemuistne.ee/avaleht

Gross, M., (2013, 1.märts). Probleemipõhine õpe – mis see on? Loetud aadressil http://www.maringross.com/wp-content/uploads/2010/10/n%C3%A4idis_pbl1.pdf

Inquiry-based learning. (2013, 2.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Inquiry-based_instruction

Pedaste, M., Sarapuu, T., Mäeots, M. (2013, 2.märts). Uurimuslik õpe IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Probleemõppe lähtekohad. (2013, 3.märts). Loetud aadressil http://www.htk.tlu.ee/pbl/konstruktivism_pbl_lahtekohad.htm

Põhikooli riiklik õppekava. RT I, 14.01.2011, 1.

Teppan, P. (2013, 2.märts). Kaasaja õpiteoooriate lähtepunktid. Konstruktivism. Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/index.html