Uued tehnoloogiad

Ülesanne

Käesoleva teema käsitlemisel tulid esile järgnevad mõisted:

  • e-raamat
  • e-õpik
  • interaktiivne tahvel
  • BYOD ehk “bring your own device

E-raamat

E-raamat (eBook)on paberraamatu digitaalne koopia, mille lugemiseks on vajalikud tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad, iPod, tahvelarvuti jne).

E-õpik

E-õpik (eTextbook) on e-raamat, kuid lugematute lisavõimalustega – võimalik kasutada tekstisisest otsingufunktsiooni, teksti markeerimine ja/või kopeerimine,  elektroonilised järjehoidjad, tekstisisesed ja tekstivälised lingid ning erinevaid multimeedia võimalused (video- ja audioelemendid, animatsioonid jms), interaktiivsed harjutused ja ülesanded, teadmiste kontrolli elemendid jne.

Interaktiivne tahvel

Interaktiivne tahvel ühendab endas personaalarvuti ja projektsioonitehnika võimalused. Interaktiivse tahvli abil õpematerjalide koostamiseks ja kasutamiseks on spetsiaalsed tarkvarad. Olen kokku puutunud SMART Board tahvliga, mis on olemas lasteaias, kus olen (täna viimast päeva :)) õppealajuhataja. Ise olen koostanud Smart Notebook’iga õppematerjale eelkooliealistele lastele, kuid Smart-tahvel võimaldab töös eelkooliealiste lastega kasutada ka olemasolevaid õppeprogramme (Virbits, Sebran, Minu esimesed avastused looduses jne), joonistada, õppida kirjutamise algtõdesid jne.

BYOD

BYOD ehk “bring your own device” (“võta kaasa oma seadmed”) on lähenemine, kus õpilased kasutavad koolis õppetöös oma olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid.

Tänastel lastel on tõesti olemas väga erinevaid seadmeid, mida on võimalik õppetöösse rakendada. Ingrid Maadvere jagab oma kogemust, kuidas toimus BYOD tunni kavandamine ja läbiviimine haridustehnoloogi blogis. Nagu sealt lugeda võib, siis oli nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi ning äärmiselt oluline on siin tehnoloogia valik ja õpetaja ettevalmistus.

Küsimused lähteülesandes ja minu arvamus

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

Minu meelest ei ole uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel kõige olulisemateks märksõnadeks ei kaasnevad lisavõimalused ega ka veebipõhiste materjalidega kaasnev  avatus. Oluline iga uue metoodika ja/või tehnoloogia rakendamisel peab olema nende eesmärgipärasus ja otstarbekus ning loodavate õppematerjalide kvaliteet. Praegu leiavad näiteks interaktiivsed tahvlid sageli kasutust kui “suured televiisorid”, e-õpikutena müüki paisatu on paberversioonist õpiku digitaalne koopia ning õppematerjalide suurest hulgast kvaliteetse ülesleidmine on keeruline.

Seega peaks tehnoloogiliste vahendite rakendamisel õppeprotsessis (olgu selleks koolis olev interaktiivne tahvel, laste oma tehnoloogilised vahendid või ka kooli tehnoloogiline taristu  – arvutid, iPad’id jne) oluline olema küsimus, miks ma kasutan ja alles siis, mida ma kasutan. BYOD lähenemise miinuseks on kindlasti see, et on lapsi, kellel ei ole uuemaid seadmeid või võimalust neid kooli kaasa võtta (vanemate õigustatud hirmud seoses seadmete rahalise väärtusega).

Uute tehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt eeldab nende hinna arvestatavat langemist. Kui 2011.aasta sügisel kirjutas HTM infotehnoloogia nõunik Jaak Anton, et e-õpikute massiline kasutuselevõtt on 5-10 aasta teema, siis pooleteise aastaga olulisi muudatusi pole toimunud.

Kujutada ette, milline on e-õpik aastal 2020, on üsna keeruline. Tehnoloogia areng on nii kiire, et peaaegu iga päev tulevad uued võimalused. Kõige olulisem on soov, et selleks ajaks on Eesti e-õpikud kvaliteetsed ja laialdaste võimalustega, nii e-õpikute kui nende kasutamiseks vajaliku riistvara seotamine jõukohane ning nende kasutamine oluliselt kergendanud laste koolikottide raskust.

Praktiline katsetus

Ise katsetasin e-raamatu koostamist PressBooks’i võimalusi kasutades. Vahendi kasutamine oli väga lihtne, kuna kogemused WordPressiga, mille põhimõttel PressBooks töötab, on olemas. Ainuke miinus vahendi puhul oli see, et ta ei võimalda lisada e-raamatusse interaktiivseid harjutusi ja meediasisu (videod, audiofailid).

Praktilise katsetusena valmis e-raamat animatsioonide teemal.

Kui olin oma e-raamatu katsetusega valmis saanud ning postitus valmis, siis enne selle esitamist uurisin kaaslaste mõtteid uute tehnoloogiate teemal. Mulle meeldis väga Taimi postituses pakutud e-raamatute loomise vahend Myebook, millel on võimalus lisada ka videosid ja helifaile. Nii et ees seisab veel proovimist ja katsetamist :).

Kasutatud allikad

E-book. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/E-book

iBooks textbooks for iPad. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://www.apple.com/education/ibooks-textbooks/

Kruuse, M. (2011, 9.oktoober). Infotehnoloogia nõunik: ees ootab konkurent paberõpikute ja  uute tehnoloogiliste võimaluste vahel. Loetud aadressil http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/infotehnoloogia-nounik-ees-ootab-konkurents-paberopikute-ja-uute-tehnoloogiliste-voimaluste-vahel.d?id=59238630

Põldoja, H. (2013). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

4 thoughts on “Uued tehnoloogiad

  1. See Myebook võimaldab minuteada teha lihtsalt veebibrauseris töötavat atraktiivse väljanägemisega raamatu moodi sisu. Mingis standardses e-raamatu formaadis (EPUB vms) eksporti ning lugerite peal kasutamist see minuteada ei võimalda. Selliseid keskkondi on veel, aga nende abil koostatud tulemuse e-raamatuks nimetamine on minu arvates vale. Ma ise nimetaks seda tulemust veebiraamatuks.

  2. Myebook on atraktiivne vahend õpilastega töötamiseks ja e-raamatu loomiseks. Ma ei saa nendega luua epub formaadis raamatut, mida ei saa üle veebi vaadata, mis on “mittevärviline” ja tundub igav. Veebis raamatuna avaldamiseks sobib ka keskkond Issuu (http://issuu.com/), millega on pdf-faile mugav avaldada. Minu kooli aastaraamat http://issuu.com/taimidreier/docs/aastaraamat12?mode=window näiteks on sellega avaldatud ja kümnendike autoportreed http://issuu.com/taimidreier/docs/autoportreed-10a-2012-13

  3. Pingback: IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine: neljas teema | Piret õpib jälle

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga