M-õppe rakendamine

Ülesanne

M-õppel (m-learning) ehk mobiilsel õppimisel (mobile learning) on erinevaid definitsioone ja erinevaid tähendusi erinevate kogukondade jaoks.

McLean (2003, viidanud Laanpere 2011) toob ära m-õppe kolm erinevat määratlust:

  • m-õpe = e-õppe ja mobiilse arvutitehnoloogia kattumisala;
  • m-õpe kui keskkond, mis võimaldab digitaalset õpisisu luua, vahendada, kohale toimetada ja jälgida kasutamist, sealjuures kasutades mobiilset tehnoloogiat;
  • m-õpe = mobiilsus ruumis, eluvaldkondade vahel ja ajas (dünaamilisus, vahetu ineraktsioon).

Kolme erineva määratluse juuures on ühine, et m-õppes rakendatakse mobiilseid seadmeid õppetöös.

M-õppe tunnused:

  • mobiilsete seadmete kasutamine – pihuarvuti (handheld computer), GPS-seade, nutitelefon, tahvelarvuti, mp3-mängijad, digitaalsed diktofonid, foto- ja videokaamerad;
  • õppija mobiilsus;
  • õppematerjalide loomine ja kasutamine mobiilsete seadmetega;
  • õpetaja-koolitaja mobiilsus;
  • kättesaadav kõikjal (sõltuvalt vahendist);
  • koostöö (õppijate ning õppija ja õpetaja vahel);
  • kiire tagasiside;
  • õppijate aktiivsus.

Minu esimene kokkupuude m-õppega oli Rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil “Õue õppima” (7.-8.oktoober 2010, TLÜ Rakvere Kolledž), kus ühe töötoa teemaks oli tehnoloogia ja innovatsioon lõimituna õuesõppesse (töötuba vedas Priit Tammets). Töötoas koostasime asukohapõhise õppemängu stsenaariumi, kasutades mobiiliteenus Gowalla (mis tänaseks on suletud), õppisime tundma Flip’i kaustamist ning kasutasime iPad’i (e-raamatu võimalustega tutvumine ja kasutamine) ja iPod’i (rakenduse Eesti eFloora abil liikide tuvastamine). Mäletan töötoast, et see poolteist tundi oli enamuse jaoks väga segadust tekitav ja keeruline – kõik vahendid olid uued ning nendega hakkamasaamine nõudis pusimist.

Kuna mobiilsed vahendid muutuvad aina igapäevasemaks, siis võib m-õppe elemente leida väga palju. Mingil moel on m-õpe iga mobiilsust võimaldava vahendiga internetis tehtud otsing uue info teada saamiseks, kasutatud sõnaraamat, mängitud mäng, kasutatud kaardiotsing ja/või suunaotsing (direction) jne. Oluline on õpetaja oskus rakendada mobiilsed vahendid õppe eesmärkide saavutamiseks.

Positiivse näitena m-õppest leidsin Pelgulinna Gümnaasiumi projekti Mobiil koolis.

Omapoolse lahendusena pakun m-õppeks välja Endomondo – veebikeskkond ja rakendus, mis võimaldab tehnoloogia kasutamist kehalise kasvatuse tundides, aga ka lõimituna teiste ainevaldkondadega. Rakendus sobib GPS-iga nutitelefonidele ning veebikeskkond võimaldab luua kasutajate gruppe ning selles jälgida enda ja oma sõprade (aga ka õpetajal õpilaste) treeninguid (liikumist), võistelda ning samuti analüüsida sooritusi.  Spordialade valik on lai ning see võimaldab leida endale sobiv (või õppe eesmärkidele vastav).

Leian, et Endomondo on suurepärane võimalus koolidele, kus puuduvad võimalused õuealadeks. Mu noorem tütar õpib Jakob Wetholmi Gümnaasiumis, kus staadioni ei ole. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Schnelli tiigi ääres, mis teismelistes tüdrukutes väga suurt ebamugavust tekitab. Õpetaja on pakkunud välja ka võimaluse, et õpilased võivad täita kehalise kasvatuse ülesandeid (jooks, käimine, suusatamine, uisutamine) kodus, mida tõestab vahendite (suusad, uisud) laenutuse kviitung või lapsevanema tõend. Miks mitte asendada need tänapäevaste mobiilsete tehnoloogiate võimalustega?

Kasutatud allikad

Laanpere, M. (2011). E-õppest m-õppeni. Loetud aadressil  http://lemill.net/content/webpages/e-oppest-m-oppeni/view

MLearning (2013, 30.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/MLearning

 

5 thoughts on “M-õppe rakendamine

  1. See kehalise kasvatuse tunnis (tunni jaoks) m-õppe kasutamise mõte on sul väga hea. Ei pea olema just Endomodo, vaid sobib ka RunKeeper (mida mina kasutan) ja Heia-heia (mida mitu minu tuttavat kasutab). RunKeeperis näiteks saab lisada endale sõbra (kehalise õpetaja sel juhul) ja see näeb ka, kus, millal, kui kaua ja kui pikalt on trenni tehtud. Nii arvutis kui ka nutitelefonis.

  2. Eks Westholmi gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundide korraldus demonstreerib hästi olukorda, kus infotehnoloogiliste vahenditega on võimalik tunnis edukalt osaleda väljaspool kooli või tunniplaani, aga kas õpetajate teadmatuse või soovimatuse tõttu kasutada kaasaegseid lahendusi, piirdutakse tunnis osalemise kontrollimiseks end tõestanud lahendusega (varustuse laenutuse kviitung). Samuti näitab see olukord taas kord, et haridustehnoloogi on koolidesse vaja ja õpetajatele tuleb tutvustada infotehnoloogilisi vahendeid, mida nad saavad oma tundides kasutada.

  3. Pingback: 8. kodutöö tagasiside | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

  4. Pingback: Lähituleviku trendid, mis mõjutavad õppimist ja õpetamist | Kaire Kollom

  5. Tere!

    Mul on hea meel, et keegi veel kiidab Endomondot. Olen sellega juba kevadest saadik trenni teinud ja kaloreid, kilomeetreid,aegu, marsruute jälginud.Isegi lähimarsruutidel sportijad on lisatud, nii et tead, kes veel sinu kodukohas samadel marssruutidel trenni teevad. Kasutasin Endomondot ka Tallinna sügisjooksul, sest olin seekord käijate ridades ja mul ametlikult aega ei võetud.
    See on väga hea võimalus treeningpäeviku pidamiseks ja maastikumängude korraldamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga