Arvutipõhine testimine

Ülesanne

Küsimuste ja testide koostamise vahend ClassMaker

Küsimuste ja testide koostamise vahenditest olin varem kasutanud HotPotatoes’t ning õpihaldussüsteemis Moodle võimalusi. Seekordseks katsetamiseks valisin ClassMaker’i.

Vahendi kodulehel tutvusin enne alustamist eelistega, mida keskkond ise välja toob:

  • privaatne ja turvaline
  • kerge seadistada
  • ei vaja tarkvara allalaadimist
  • testi loomine avalik  või privaatne
  • tulemused testisooritajale ja õpetajale koheselt olemas ning test hinnatud
  • töötab iPad’il, iPhone’il, Chromebook’i ja Smart’i seadmetega.

Testi loomiseks tuleb kasutajaks registreeruda, mis võtab aega (nagu ka keskkond ise ütleb) napilt 1 minuti. Testimine koosneb kolmes sammust – testi loomine (create/edit), täitmiseks edastamine (assign) ja tulemused (results).

Failide lisamine. ClassMaker võimaldab  piltide (suurus 200 Kb, failitüübid: jpg, jpeg, gif, bmp, png) ja tekstifailide (suurus kuni 1Mb, failitüübid: doc, docx, odt, rtf, txt, pdf, ppt, odp, pptx, xls, xlsx, csv, ods) üleslaadimist ning küsitluses kasutamist, kuid seda vaid tasulises versioonis :(.

Testi koostamine. Keskkond pakub testi koostamiseks lühijuhendit.

Keskkond võimaldab 6 erinevat tüüpi küsimusi:

  • multiple choice – mitmikvalik (10 valikut)
  • multiple response – mitmikvastus (10 valikut)
  • true/fals – õge/vale
  • free text – vaba tekst
  • punctuation
  • essay – essee (suurem tekstikast).

Igale küsimusele tuleb lisada tulemus (punktide arv; võib sisaldada komakohti). Mitmikvastusega küsimuse puhul on võimalik punktide arvutamist seadistada (1. off – ainult korrektne vastus annab punkte; partial with deduction – miinuspunktid valede vastuste eest; partial without deduction – iga õige vastus annab teatud punktide arvu.

Küsimuse koostamisel on võimalik seadistada, et vastused tulevad küsimuse esitamisel iga kord juhuslikus järjekorras (random order). Samuti on võimalik seadete puhul sätestada küsimuste järjekord.

Testi seadete all võimalikud valikud:

  • ajaline piiritletus – millises ajavahemikus (kuupäev, kellaaeg) saab testi täita;
  • tulemuste ja tagasiside edastamine – võimalik näiteks algul tulemusi ja tagasisidet mite anda ning kui kõik on testi sooritanud, siis teha tulemused avalikuks;
  •  küsimuste arv lehel – mitu küsimust vastaja korraga näeb;
  • katsete arv – mitu korda võib testi sooritada;
  • tulemuste edastamine testi koostaja e-mailile;
  • testi sooritamise ajalimiit (minutites);
  • testi poolelijätmise võimalus (on/off) – kas lubada test salvestada ja hiljem edasi täitmist;
  • tagasiside testi sooritamise ajal – õiged ja valed vastused;
  • testi sees tagasiminek – võimalus minna juba täidetud küsimuse juurde tagasi ja seda muuta;
  • sunnitud vastamine (on/off) – küsimus on kohustuslik või mitte;
  • sunnitud korrektne vastamine (on/off) – vale vastus lõpetab testi sooritamise,
  • printimise võimalus – testi ja tulemuste printimise võimalus;
  • sooritamise %;
  • tagasiside (testi sooritamisel tekstiline tagasiside);
  • testi seadete näitamine enne testi alustamist (inglise keeles).

Testi täitmisel on tasuta versiooni puhul terve rida piiranguid :(:

  • tulemuste salvestamiseks tuleb luua kasutajagrupid, kus igal kasutajal kasutajanimi ja parool (süsteem loob need ise ja soovi korral edastab täitjatele – eeldab meiliaadressi sisestamist);
  • testi ei saa kasutada otselingina ega vistutada;
  • pilte ei saa üles laadida;
  • tulemusi ei e-mailita.

Soovijad saavad minu testiga tutvuda ja seda täita siin, kasutajatunnus kolmkat ja parool test54321.

Kokkuvõtlikult ClassMaker’ist:

  • tasuta versioonil palju piiranguid;
  • küsimuste tüüpe ei olnud minu jaoks piisavalt;
  • meeldis tulemuste esitamise viis – punktide arv, täitmise protsent, sooritamise aeg.

Kokkuvõte artiklist

Valisin läbitöötamiseks artikli õpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest ning nende hindamisest veebipõhiseid vahendeid kasutades, kuna teema pakub huvi seose minu tulevase magistritööga.

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks on mitmeid erinevaid algatusi ja standardeid. Artikkel tutvustab neist kolme:

  • ICDL (International Computer Driving License) – tõendab, et selle omanikul on olemas põhioskused IKT kasutamises (IKT põhimõisted, personaalarvuti kasutamine, failihaldus, tekstitöötlus, tabelid, andmebaasid, esitlused, e-suhtlus) – hindamine põhineb eelkõige IKT-alastel oskustel ning nende rakendamine pedagoogilises kontekstis jääb hindamata;
  • ICT-CFT (UNESCO ICT Competency Framework for Teachers – raamistiku eesmärk on tõsta IKT kasutamist õpetaja professionaalses tegevuses läbi rahvuslike kompetentsimudelite loomise;
  • NETS-T (National Educational Technology Standards for Teachers) – oluline on õpetaja eeskuju õpilastele ning haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine ja arendamine toimub õpetaja töö käigus.

Eestis loodi ISTE NETS’i põhjal õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste standardid ning nende alusel toimub pädevuste hindamine projektis DigiMina.

Hindamismeetod peab olema usaldusväärne, toimiv, paindlik ning optimaalse aja- ja hinnakuluga ning tulemus sarnase kompetentsusega õpetajatel peab näitama sama pädevust.

Kompetentsi mõõtmise neli taset: teab, teab kuidas, näitab kuidas, teeb.

DigiMina sisaldab suures mahus küsimusi valikvastustega, mis võimaldavad testi sooritajale kohest tagasisidet, aga ka vabavastustega küsimusi. Hindamine toimub enesehindamise ning kaasõppijate hindamise teel.

Hindamise autentsuse suurendamiseks peavad hindamise vahendis loodu olema:

  • ülesanded: sisulised, asjakohased;
  • füüsiline kontekst: sarnane erialasele tööle;
  • sotsiaalne kontekst: sarnane tööalasele kontekstile (sh otsuste tegemine);
  • vorm: professionaalselt oluliste tulemuste näitamine, erinevad indikaatorid;
  • kriteeriumid: kasutatavad professionaalses tegevuses, seotud tegeliku tööprotsessiga.

Artikkel analüüsib ka DigiMina pilootprojekti (DigiMina porjektis osalenud 50 õpetaja tagasiside keskkonna kasutamise keerukusele ja selle vajalikkusele) ning seab sihid tulevikuks. Mul jääb vaid loota, et DigiMina keskkond areneb edasi ning leiab reaalse rakenduse (kuigi minu magistritöö ajal seda vist ei juhtu :().

Ja lõpetuseks. Kursuse blogis oli artiklite nimekirjas artikli pealkiri ebakorrektne – haridustehnoloogilised pädevused (Educational Technology Competencis) oli asendatud digitaalsete pädevustega (digital competencis).

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Väljataga, T., Laanpere, M., & Tammets, K. (2012). Web-Based Self- and Peer-Assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. World Wide Web. http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs11280-012-0176-2 [Kättesaadav TLÜ arvutivõrgus]

3 thoughts on “Arvutipõhine testimine

  1. DigiMina järgmiste sammude kohta võin ma öelda, et mais-juunis on meil kavas korraldada talgud ülesannete koostamiseks. Anname haridustehnoloogia magistrantidele ka sellest teada ja huvilised saavad kaasa lüüa.

    Praegu on võimalik testida DigiMinas oma pädevusi ainult kolmandas pädevusgrupis “Digiajastu töökeskkonna kujundamine”. DigiMina kasutajaks registreerumine meie testserveril on hetkel avatud.

    Meil on DigiMina artiklist kaks versiooni 2011. aasta ICWL konverentsi versioonil olid pealkirjas “educational technology competencies” ja 2012. aasta WWW Journal ajakirja versioonil oli pealkirjas “digital competencies”. Ma kontrollin üle, kas ma olen kusagil kogemata valesti viidanud.

  2. Pingback: Arvutipõhise testimise teema kokkuvõte | Digitaalsete õppematerjalide koostamine

  3. Millalgi möödunud aastal proovisin ka ClassMakerit, aga ei saanud klassiga toimima, nad ei saanud millegipärast vastata, ei tea, mis viga oli. Üks kolleeg toimetas siis selles keskkonnas sageli ja oli rahul, aga mind aidata ei osanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga