Rühmatöö distantsõppes ja selle analüüs

Ülesanne

Konstruktivistlikus õpikäsitluses on õppimine sisemine tõlgendamise protsess, kus õppija konstrueerib teadmised tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimine on õppija enda aktiivse tegevuse tulemus ning saadud teadmisi on õppija võimeline rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.

Kognitiivse konstruktuvismi (cognitive constuctivism) järgi kujuneb inimese intellekt adaptsioonide ja korrastatuse käigus. Teadmiste omandamiseks tuleb anda õppijale võimalus teadmiste konstrueerimiseks läbi kogemuste.

Kognitiivse konstruktivismi näited haridustehnoloogias:

  • ankurdamine (ankurdatud instruktsioonid (anchored instruction)) – tehnoloogial põhinev õpikeskkond on loodud läbimõeldud tegevuste jadana, mis toetavad efektiivse mõtlemise, probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemise arengut. Lisainfo ja näited.
  • sümbolite ja keele loomine (inglise keeles mõiste symbol pads, millele eestikeelset vastet ei leidnud) – erinevad tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad luua ja muuta teksti ja pilte (tekstiloomeprogrammid, joonistusprogrammid jne). Lisainfo ja näited.
  • mikromaailmad – õppimiseks siseneb õppija tehnoloogial põhinevasse keskkonda, milles loob oma teadmised (arvutisimulatsioonid). Lisainfo ja näited.
  • mudelite konstrueerimine ja simulatsioonid – võimaldavad õppijal erinevate süsteemide ja mudelite uurimist ja ülevaatust. Lisainfo ja näited.
  • informatsioonipangad (information banks) – võimaldavad uurival õppijal otsida lisainfot probleemi, küsimuse või teema kohta. Lisainfot ja näiteid.
  • keelekasutus – õpiprotsess ei toimu ainult individuaalselt ning olulisel kohal on suhtlemine ja ühine teadmiste loomine, kus keelel on oluline roll. Lisainfot.

Sotsiaalkonstruktivismi (sotsiaal-kultuuriline konstruktivism, social constructivism) järgi on teadmiste omandamise protsessi kaasatud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. Õppimises on oluline sotsiaalne kontekst, teiste inimeste mõju indiviidi õppimisele.

Sotsiaalkonstruktivismi näiteid haridustehnoloogias:

  • lugemise ja kirjutamise töötoad (reading/writing workshops) – kollaboratiivne õppimine, kus õppiijad jagavad vastuseid, ideid, mõtteid lugemise ja kirjutamise protsessis ning jõuavad ühise lõpptulemuseni. Mõistekaartide loomine. Lisainfot.
  • kollaboratiivne õppimine (collaborative learning) – suhtlemine õppijate ning õppija ja õpetaja vahel ning selles protsessis ühine teadmiste loomine, mida tänapäeva arvutipõhised tehnoloogiad võimaldavad ja toetavad. Lisainfo ja näited.
  • ankurdamine (lisainfo);
  • keelekasutus (lisainfo);
  • situatiivne õppimine (situated learning) – õppimine (probleemi lahendamine) luuakse põhinedes tähenduslikul kontekstil ja aktiivse õppimise kaudu. Lisainfot;
  • mängud (games), simulatsioonid (simulatios), juhtumid (cases), probleemide lahendamine (problem solving) – õppimine tomub “reaalsete” situatsioonide ja tegevuste kaudu keskkonnas, kus on kindlad reeglid või etteantud mustrid, mille lahendamise käigus omandavad õppijad probleemide lahendamist, strateegilise mõtlemise oskusi, oskust vastu võtta otsuseid ning teha koostööd. Lisaks loe.

Konstruktivistlikus õpikäsitluses on olulisel kohal suhtlus õpetajate, õppijate ning õpetaja ja õppija vahel. Õppetegevustes on kesksel kohal rühmatöö ning õppimine läbi tegevuse/kogemuse (learning by doing).

Rühmatöö distantsõppes

Rühmatöö on võimalik kui:

  • kooperatiivne õppimine ehk ühisõpe – toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel, kus iga rühma liige lahendab/täidab konkreetseid alaülesandeid ning rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks. Olulised on motivatsioonisüsteemid ja ühtsus.
  • kollaboratiivne õppimine ehk ühesõpe – ülesannet ei jagata rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisse. Olulisel kohal on õppijate/rühmas osalejate erinevad teadmised ja kogemused.

Veebikeskkonnas on võimalik rühmatööd läbi viia kas vahetult reaalajas suhtlust võimaldavate (jututuba, Skype, msn jne) ja mittevahetute kommunikatsioonikeskkondade (foorum, elektronpost, list, blogi, ühisdokumentide loomist võimaldavad keskkonnad, wiki) kaudu.

Funktsionaalsused sarnase arusaamise kujundamiseks rühmatöös

Traditsioonilised e-õppe keskkonnad:

  • WebCD – foorum (teema püstitamine ja arvamuste avaldamine), postkast (info, failide edastamine), jututuba (vestlemine, otsene suhtlus), kalender (tähtaegade kokkuleppimine), valge tahvel (ühistööd võimaldav joonistusvahend), näpunäited/soovitused (Pärtel 2005).
  • Moodle – foorum, jututuba, kalender, wiki, rühmade ja rühmituste loomine, õpikoda.

Kogukondlikud keskkonnad (erinevatel keskkondadel erinevad võimalused): info ja failide edastamine, grupile ja üksikisikule sõnumite edastamine, vestlused, kalender, kinniste gruppide loomine, foorumid, jututoad.

Distantsõppes läbiviidud rühmatöö analüüs

Analüüsin aines Projektijuhtimine tehtud rühmatööd, mille tulemusena valmis projektiplaan “E-kursused gümnaasiumi valikkursusena”.

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühma kuulus algselt 6 liiget. Rühmatöö alustamiseks loodi ühisdokument keskkonnas GoogleDrive, suheldi e-kirjade teel ning saadi ka reaalselt kokku. Teema valimine toimus GoogleDrive’is – pakuti välja ideed esmase sisuga ning nende põhjal langetasid kõik grupiliikmed valiku. Enamhääli saanud teema valiti.

Rühmatöös kasutasime kooperatiivset õppimist – igal rühmaliikmel oli oma ülesanne (osa projektist), mille täitmise eest ta vastutas.

Suur osa rühmatööst toimus arvutipõhiselt – ühise dokumendi koostamine GoogleDrive’is ja e-kirjade teel suhtlemine. Reaalseid kohtumisi toimus 3 korral.

Lõppdokumendi kokkupanemise eest vastutasin mina ning seetõttu tunnen suuremat vastutust ka tulemuse eest. Projektiplaani jäid sisse mõningad vead, mida saanuks vältida.

Mida tulnuks teha teisiti:

  • perioodilised kokkusaamised – võimaldavad arutleda tekkinud küsimuste/probleemide üle, tööjõudlus (edasiminek) suurem, kõikide rühmaliikmete panus (keegi ei “kao ära”);
  • enam suhtlemist (Skype vm);
  • lõpptulemuse ühine läbitöötamine – ühise vastutuse jagamine.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega

Esimesel kokkusaamisel ei suutnud rühma liikmed jõuda kokkuleppele projekti eesmärgis ja sisus ning rühm jagunes kaheks – neljaliikmeline rühm (sh mina), kes jätkas alustatud projektiga ning eraldus kaks rühma liiget, kes valisid uue teema.

b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga

Neljaliikmelise rühma koostöö sujus väga hästi. Esimesel rühma kokkusaamisel arutlesime, kes millise projektiplaani osa koostamise eest vastutab. Selleks selgitasime välja rühmatöös osalejate varasemad teadmised ja kogemused antud teemas, mis olid aluseks ülesannete jaotusel.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

Lugesin Taimi ja Viive postitusi ning lisades oma arvamuse toon välja olulised tegurid jagatud arusaama kujunemisel:

  • ühtne arusaam rühmatöö eesmärkidest ja sisust;
  • rühma liikmete tundmine ja usaldamine;
  • varasemad kogemused/ teadmised valdkonnas/teemas;
  • sobivate toetavate tehnoloogilsite vahendite kasutamine,
  • tihe suhtlus (nii veebis kui reaalsed kokkusaamised);
  • tulemuse ühine läbitöötamine (ühtne vastutus);
  • rühmatöö ajagraafiku paikapanemine.

a) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma sisu koosloomise osas?

Sisu koosloomiseks kasutasime GoogleDrive’i, mis sobis suurepäraselt. Seega selles valdkonnas probleeme ei olnud.

b) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma, et edendada rühmaliikmete vahelist arusaamist üksteise tegevusest, plaanidest ja tegevuse eesmärkidest?

Arvan, et oleksime pidanud lisama konkreetsed ajad online-suhtlemiseks (Skype vm). See vältinuks olukorda, kus tagasiside saamine tehtule võttis väga pika aja või ei tulnud tagasisidet üldse.

Esialgse rühma jagunemise vältimiseks oleks tulnud valida teema, mis kõikidele meeskonna liikmetele arusaadav (olemas eelnevad teadmised ja kogemused valdkonnast). Kergema vastupanu teed mineks oleks olnud rühma liikmete valimine valdkonna/teema põhjal. Samuti oleks rühma jagunemist aidanud vältida (võimalik lahendus, mitte kindel) probleemi (valdkond/teema) tausta läbitöötamine kõikide rühmaliikmete poolt, mis nõudnuks kõikidelt rühmaliikmetelt enamat panust ja aega.

Kokkuvõtlikult oli rühmatöös projektiplaani koostamine ning haridustehnoloogilise toe kasutamine positiivne kogemus.

Kasutatud allikad

Overview of Cognitve Constructivism. (2013, 9.märts). Loetud aadressil http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/cognitiv.htm

Overview of Social Constructivism. (2013, 9.märts). Loetud aadressil http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/social.htm

Pärtel, H. (2005). E-õpe Eestis, õpikeskkond WebCT ja selle rakendamine aines “Füüsikaline maailmapilt”. Loetud aadressil  http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1206/partel.pdf?sequence=5

 

4 thoughts on “Rühmatöö distantsõppes ja selle analüüs

  1. Kaire, suur tänu suurepärase konspekti eest! Loen just sama materjali ja tundsin puudust ankrutest:) Ja muidugi lingitavatest näidetest!

  2. Pingback: Kaire konspekt – konstruktivistlik õpikäsitlus | Elo

  3. Pingback: 6. ülesanne – rühmatöö distantsõppes | Elo

  4. Tänab põhjaliku konspekti eest, Kaire. Paljudes postitustes on rühmatööde õnnestumises rõhutatud inimlikke tegureid rohkem kui tehnoloogilist aspekti. Haridustehnoloogilisi vahendeid on olemas piisavalt, aga väga olulised on ka rühma reaalsed kokkusaamised ja isiklikud kontaktid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga