Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

Ülesanne

Sel nädalal käsitletavad õppimise ja õpetamise viisid lähtuvad konstruktivistlikust õpiteooriast (construcitivst learning), mille kohaselt inimene konstrueerib oma teadmised mõistmise ja tõlgendamise teel, toetudes olemasolevatele teadmistele ja kogemustele.

Ajalooliselt on konstruktivistlikul õpikäsitlusel olnud kaks lainet:

  • kognitiivne kostruktivism (cognitive costructivism), esindaja Jean Piaget – inimese intellekt kujuneb adaptsioonide (kohanemise) ja korrastatuse käigus;
  • sotsio-kultuuriline konstruktivism (social constructivism), esindaja Lev Võgotsky – teadmiste omandamine on protsess, milles osalevad inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur.

Probleemipõhine õpe (problem-based learning, PBL) lähtub sotsio-kutluurilisest konstruktivismist ning probleemipõhise õppe puhul õpivad õppijad probleemide lahendamise ja oma kogemuse reflektreerimise kaudu ning õpetaja roll on olla suunaja ja toetaja õppijaid koostööle suunates.

Probleemide lahendamisel (probleemipõhisel õppel) põhinevad:

Avastusõpe (discovery learning) on uurimise kaudu õppimine, mille käigus püstitavad õppijad endale küsimusi, sõnastavad olemasolevale infole tuginedes võimalikke küsimuste vastuseid ehk hüpoteese, planeerivad vaatluse või eksperimendi oma hüpoteesi kontrollimiseks, viivad selle läbi ja saadud tulemuste alusel saavad teada, kas nende esialgne arvamus oli õige. Avastusõpe on meetod millegi teadasaamiseks katsete ja vaatluste abil.

Avastuslik õpe (exploratory learning) – julgustab õppijaid uurima ja katsetama seoste leidmiseks.

Uurimusliku õppe (inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.

Projektõpe (project learning, project-based learning) seisneb projekti kavandamises, mille käigus omandatakse teadmised mitmesuguste praktiliste ülesannete iseseisval planeerimisel ja teostamisel.

Situatiivse õppimise (situated learning) teooria väidab, et õppimine toimub eelkõige situatiivses kontekstis. Situatiivsus saavutatakse tegelikule (autentsele) olukorrale sarnaneva probleemülesande kaudu.

Ankurdamine

Ankurdamine on laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, harilikult selleks ettenähtud ankrualas või ankrupaigas. Pedagoogilises kontekstis tähendab ankurdamine õppimise ja õpetamise praktikate kinnistamist lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on õppijale relevantsed (olulised). Need “ankrud” peaksid sisaldama probleemitutvustus ning teadmiste ja oskuste rakendamise võimalusi.

Mäng Ennemuistne

Situatiivsust andvate elementide analüüsiks ja ankurdamise näidete toomiseks tutvusin algklassiõpilastele mõeldud veebipõhise õppemänguga Ennemuistne.

Situatiivsus saavutatakse tegelikele olukordadele sarnanevate probleemülesannete kaudu.

Mängus Ennemuistne on situatiivsust andvad elemendid:

  • Muinas-Eesti maailma avastamine;
  • Erinevate ülesannete ja katsumuste lahendamine;
  • Erinevad üksikmängud mälu, tähelepanu ja aineoskuste arendamiseks;
  • Võimalus teha koostööd (ühismäng).

Ankurdamise näideteks on mängus:

  • erinevad lood, mida tegelased õppijale (mängijale) jutustavad ning mis tutvustavad meie esivanemate uskumusi, tarkusi ja mõistatusi;

Piksekivi

  •  situatsioonid, mis tuleb mängu käigus lahendada;

Piksekivi

  • seiklused, kus mängija (õppija) liigub erinevates maades.

Kaart

Mäng Ennemuistne toetab põhikooli riiklikus õppekavas (2011) sätestatud üldpädevuste (väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus) kujunemist ning I kooliastmes tatletavate pädevuste saavutamist (ained keel ja kirjandus, sotsiaalained, valikaine usundiõpetus):

  • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  • austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki.

Ennemuistne on algkooli (ja ka vanematele) õpilastele mõeldud õppemäng, mis süvendab huvi Eesti rahvapärimuse vastu, suurendab õpihimu (mänguline õppimine), võimaldab täiendada koolis õpitut ning kogeda kõike eelpoolnimetatud koostöös sõprade ja koolikaaslastega.

Kasutatud allikad:

Artla, T. (2013, 2.märts). Projektipõhisest õppest (kokkuvõtlikult). Loetud aadressil http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1206/6%20-%20PROJEKT%C3%95PE.pdf

Constructivism (learning theory). (2013, 2.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Constructivism_(learning_theory)

Ennemuistne. Veebipõhine õppemäng. Kasutatud aadressil http://ennemuistne.ee/avaleht

Gross, M., (2013, 1.märts). Probleemipõhine õpe – mis see on? Loetud aadressil http://www.maringross.com/wp-content/uploads/2010/10/n%C3%A4idis_pbl1.pdf

Inquiry-based learning. (2013, 2.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Inquiry-based_instruction

Pedaste, M., Sarapuu, T., Mäeots, M. (2013, 2.märts). Uurimuslik õpe IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=Uurimuslik_%C3%B5pe_IKT_abil

Probleemõppe lähtekohad. (2013, 3.märts). Loetud aadressil http://www.htk.tlu.ee/pbl/konstruktivism_pbl_lahtekohad.htm

Põhikooli riiklik õppekava. RT I, 14.01.2011, 1.

Teppan, P. (2013, 2.märts). Kaasaja õpiteoooriate lähtepunktid. Konstruktivism. Loetud aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/index.html

 

9 thoughts on “Probleemipõhine ja uurimuslik õpe

  1. Kaire, sa oled teinud väga hea ülevaatliku postituse. Mulle meeldib, et oled esitanud kõike õppevormid lühidalt ja konkreetselt, ise kipun pikalt ja laialt seletama. Ääretult hea on minu meelest mängu “Ennemuistne” käsitlus, sest oled lisanud ka ekraanipildid ja seotuse riikliku õppekavaga. Kasutatud allikate nimekiri on samuti muljetavaldav.

  2. Põhjalik ja hea ülevaade. Eriti meeldis mulle “Ennemuiste” ülevaade. Kohe näha, et tegeled väiksemate lastega kui mina, sealt ka mänguoskused, mina nii kaugele ei jõudnudki.

  3. Mängu ülevaade on tõesti põhjalik ja hästi lahti seletatud :) Ekraanipildid annavad palju tähendust juurde. Hea oli lugeda!

  4. Aitäh kiidusõnade eest! Oli põnev mängida!
    Teooria osas üritasin ise erinevate õppimisviiside vahel selgust saada. See ei olnud üldse kerge, sest lähtealus sama ja paljus põhimõtted ka :(.

  5. Nõustun eelkommenteerijatega, et oled koostanud väga hea ülevaate probleemipõhisest õppest. Mul endal jäi seekord loetud materjalid kokku võtmata, aga su postitus on nii hea, et ma ei tunnegi enda omast enam puudust.

  6. Pingback: Kaire konspekt – probleemipõhine ja uurimuslik õpe | Elo

  7. We’re a gaggle of volunteers and starting a new scheme in our community.
    Your site offered us with valuable information to work on. You’ve performed
    a formidable process and our entire group will be thankful to you.

    Review my web blog RenaultFT

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga