Uued tehnoloogiad

Ülesanne

Käesoleva teema käsitlemisel tulid esile järgnevad mõisted:

  • e-raamat
  • e-õpik
  • interaktiivne tahvel
  • BYOD ehk “bring your own device

E-raamat

E-raamat (eBook)on paberraamatu digitaalne koopia, mille lugemiseks on vajalikud tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad, iPod, tahvelarvuti jne).

E-õpik

E-õpik (eTextbook) on e-raamat, kuid lugematute lisavõimalustega – võimalik kasutada tekstisisest otsingufunktsiooni, teksti markeerimine ja/või kopeerimine,  elektroonilised järjehoidjad, tekstisisesed ja tekstivälised lingid ning erinevaid multimeedia võimalused (video- ja audioelemendid, animatsioonid jms), interaktiivsed harjutused ja ülesanded, teadmiste kontrolli elemendid jne.

Interaktiivne tahvel

Interaktiivne tahvel ühendab endas personaalarvuti ja projektsioonitehnika võimalused. Interaktiivse tahvli abil õpematerjalide koostamiseks ja kasutamiseks on spetsiaalsed tarkvarad. Olen kokku puutunud SMART Board tahvliga, mis on olemas lasteaias, kus olen (täna viimast päeva :)) õppealajuhataja. Ise olen koostanud Smart Notebook’iga õppematerjale eelkooliealistele lastele, kuid Smart-tahvel võimaldab töös eelkooliealiste lastega kasutada ka olemasolevaid õppeprogramme (Virbits, Sebran, Minu esimesed avastused looduses jne), joonistada, õppida kirjutamise algtõdesid jne.

BYOD

BYOD ehk “bring your own device” (“võta kaasa oma seadmed”) on lähenemine, kus õpilased kasutavad koolis õppetöös oma olemasolevaid tehnoloogilisi vahendeid.

Tänastel lastel on tõesti olemas väga erinevaid seadmeid, mida on võimalik õppetöösse rakendada. Ingrid Maadvere jagab oma kogemust, kuidas toimus BYOD tunni kavandamine ja läbiviimine haridustehnoloogi blogis. Nagu sealt lugeda võib, siis oli nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi ning äärmiselt oluline on siin tehnoloogia valik ja õpetaja ettevalmistus.

Küsimused lähteülesandes ja minu arvamus

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus? Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima tahvelarvutitesse või tuleks võtta suund BYOD lähenemisele? Millisena te kujutate ette õpikut aastal 2020?

Minu meelest ei ole uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel kõige olulisemateks märksõnadeks ei kaasnevad lisavõimalused ega ka veebipõhiste materjalidega kaasnev  avatus. Oluline iga uue metoodika ja/või tehnoloogia rakendamisel peab olema nende eesmärgipärasus ja otstarbekus ning loodavate õppematerjalide kvaliteet. Praegu leiavad näiteks interaktiivsed tahvlid sageli kasutust kui “suured televiisorid”, e-õpikutena müüki paisatu on paberversioonist õpiku digitaalne koopia ning õppematerjalide suurest hulgast kvaliteetse ülesleidmine on keeruline.

Seega peaks tehnoloogiliste vahendite rakendamisel õppeprotsessis (olgu selleks koolis olev interaktiivne tahvel, laste oma tehnoloogilised vahendid või ka kooli tehnoloogiline taristu  – arvutid, iPad’id jne) oluline olema küsimus, miks ma kasutan ja alles siis, mida ma kasutan. BYOD lähenemise miinuseks on kindlasti see, et on lapsi, kellel ei ole uuemaid seadmeid või võimalust neid kooli kaasa võtta (vanemate õigustatud hirmud seoses seadmete rahalise väärtusega).

Uute tehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt eeldab nende hinna arvestatavat langemist. Kui 2011.aasta sügisel kirjutas HTM infotehnoloogia nõunik Jaak Anton, et e-õpikute massiline kasutuselevõtt on 5-10 aasta teema, siis pooleteise aastaga olulisi muudatusi pole toimunud.

Kujutada ette, milline on e-õpik aastal 2020, on üsna keeruline. Tehnoloogia areng on nii kiire, et peaaegu iga päev tulevad uued võimalused. Kõige olulisem on soov, et selleks ajaks on Eesti e-õpikud kvaliteetsed ja laialdaste võimalustega, nii e-õpikute kui nende kasutamiseks vajaliku riistvara seotamine jõukohane ning nende kasutamine oluliselt kergendanud laste koolikottide raskust.

Praktiline katsetus

Ise katsetasin e-raamatu koostamist PressBooks’i võimalusi kasutades. Vahendi kasutamine oli väga lihtne, kuna kogemused WordPressiga, mille põhimõttel PressBooks töötab, on olemas. Ainuke miinus vahendi puhul oli see, et ta ei võimalda lisada e-raamatusse interaktiivseid harjutusi ja meediasisu (videod, audiofailid).

Praktilise katsetusena valmis e-raamat animatsioonide teemal.

Kui olin oma e-raamatu katsetusega valmis saanud ning postitus valmis, siis enne selle esitamist uurisin kaaslaste mõtteid uute tehnoloogiate teemal. Mulle meeldis väga Taimi postituses pakutud e-raamatute loomise vahend Myebook, millel on võimalus lisada ka videosid ja helifaile. Nii et ees seisab veel proovimist ja katsetamist :).

Kasutatud allikad

E-book. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/E-book

iBooks textbooks for iPad. (2013, 31.märts). Loetud aadressil http://www.apple.com/education/ibooks-textbooks/

Kruuse, M. (2011, 9.oktoober). Infotehnoloogia nõunik: ees ootab konkurent paberõpikute ja  uute tehnoloogiliste võimaluste vahel. Loetud aadressil http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/infotehnoloogia-nounik-ees-ootab-konkurents-paberopikute-ja-uute-tehnoloogiliste-voimaluste-vahel.d?id=59238630

Põldoja, H. (2013). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

M-õppe rakendamine

Ülesanne

M-õppel (m-learning) ehk mobiilsel õppimisel (mobile learning) on erinevaid definitsioone ja erinevaid tähendusi erinevate kogukondade jaoks.

McLean (2003, viidanud Laanpere 2011) toob ära m-õppe kolm erinevat määratlust:

  • m-õpe = e-õppe ja mobiilse arvutitehnoloogia kattumisala;
  • m-õpe kui keskkond, mis võimaldab digitaalset õpisisu luua, vahendada, kohale toimetada ja jälgida kasutamist, sealjuures kasutades mobiilset tehnoloogiat;
  • m-õpe = mobiilsus ruumis, eluvaldkondade vahel ja ajas (dünaamilisus, vahetu ineraktsioon).

Kolme erineva määratluse juuures on ühine, et m-õppes rakendatakse mobiilseid seadmeid õppetöös.

M-õppe tunnused:

  • mobiilsete seadmete kasutamine – pihuarvuti (handheld computer), GPS-seade, nutitelefon, tahvelarvuti, mp3-mängijad, digitaalsed diktofonid, foto- ja videokaamerad;
  • õppija mobiilsus;
  • õppematerjalide loomine ja kasutamine mobiilsete seadmetega;
  • õpetaja-koolitaja mobiilsus;
  • kättesaadav kõikjal (sõltuvalt vahendist);
  • koostöö (õppijate ning õppija ja õpetaja vahel);
  • kiire tagasiside;
  • õppijate aktiivsus.

Minu esimene kokkupuude m-õppega oli Rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil “Õue õppima” (7.-8.oktoober 2010, TLÜ Rakvere Kolledž), kus ühe töötoa teemaks oli tehnoloogia ja innovatsioon lõimituna õuesõppesse (töötuba vedas Priit Tammets). Töötoas koostasime asukohapõhise õppemängu stsenaariumi, kasutades mobiiliteenus Gowalla (mis tänaseks on suletud), õppisime tundma Flip’i kaustamist ning kasutasime iPad’i (e-raamatu võimalustega tutvumine ja kasutamine) ja iPod’i (rakenduse Eesti eFloora abil liikide tuvastamine). Mäletan töötoast, et see poolteist tundi oli enamuse jaoks väga segadust tekitav ja keeruline – kõik vahendid olid uued ning nendega hakkamasaamine nõudis pusimist.

Kuna mobiilsed vahendid muutuvad aina igapäevasemaks, siis võib m-õppe elemente leida väga palju. Mingil moel on m-õpe iga mobiilsust võimaldava vahendiga internetis tehtud otsing uue info teada saamiseks, kasutatud sõnaraamat, mängitud mäng, kasutatud kaardiotsing ja/või suunaotsing (direction) jne. Oluline on õpetaja oskus rakendada mobiilsed vahendid õppe eesmärkide saavutamiseks.

Positiivse näitena m-õppest leidsin Pelgulinna Gümnaasiumi projekti Mobiil koolis.

Omapoolse lahendusena pakun m-õppeks välja Endomondo – veebikeskkond ja rakendus, mis võimaldab tehnoloogia kasutamist kehalise kasvatuse tundides, aga ka lõimituna teiste ainevaldkondadega. Rakendus sobib GPS-iga nutitelefonidele ning veebikeskkond võimaldab luua kasutajate gruppe ning selles jälgida enda ja oma sõprade (aga ka õpetajal õpilaste) treeninguid (liikumist), võistelda ning samuti analüüsida sooritusi.  Spordialade valik on lai ning see võimaldab leida endale sobiv (või õppe eesmärkidele vastav).

Leian, et Endomondo on suurepärane võimalus koolidele, kus puuduvad võimalused õuealadeks. Mu noorem tütar õpib Jakob Wetholmi Gümnaasiumis, kus staadioni ei ole. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad Schnelli tiigi ääres, mis teismelistes tüdrukutes väga suurt ebamugavust tekitab. Õpetaja on pakkunud välja ka võimaluse, et õpilased võivad täita kehalise kasvatuse ülesandeid (jooks, käimine, suusatamine, uisutamine) kodus, mida tõestab vahendite (suusad, uisud) laenutuse kviitung või lapsevanema tõend. Miks mitte asendada need tänapäevaste mobiilsete tehnoloogiate võimalustega?

Kasutatud allikad

Laanpere, M. (2011). E-õppest m-õppeni. Loetud aadressil  http://lemill.net/content/webpages/e-oppest-m-oppeni/view

MLearning (2013, 30.märts). Loetud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/MLearning

 

Informaatika didaktika – kolmas kontakttund

Sisuks: Informaatikatunni kavandamine. Õppematerjalide koostamine. Õpitulemuste hindamine.

Õppimine võib olla sattumuslik, juhuslik (accidental). Õpetamine peab olema eesmärgistatud.

Bloomi taksonoomia ring/ratas

Veel Bloomi taksonoomiast

Reegel – seos (põhjus-tagajärg)

Õpitulemuse sõnastamine:

  • koostab vabalt valitud keskkonnas veebipõhise küsimustiku lasteaiaõpetajatele, milles on 5 eritüübilist küsimust

Kodutöös tunnikavades:

  • Merrilli taksonoomia
  • erineval tasandil õpitulemused
  • kõik kolm tundi erinevad!!!
  • oluline vaheldusrikkuse printsiip – nii induktiivseid kui deduktiivseid, avastuslikud ja esitluslikud
  • tunni kirjelduses märgi ära ka töökorraldus (vt slaid 9)
  • õppematerjal on koostatud õpiobjektina

screenshot – ekraanipilt, ekraanitõmmis, kuvanope

Stiil – kätteharjunud käitumismuster

Kognitiivsed stiilid:

  • kontekstist sõltumatu (üldine) vs sõltuv (näited)
  • järjestikune (eelmine osa omandatud) vs terviklik (ülevalt vaade, piisab aimdusest)
  • impulsiivne vs refleksiivne (õpitu analüüs)
  • visuaalne (joonised, pildid) vs verbaalne (sõnad)

E-portfoolio rakendamisest informaatikas loe siit. Hindamisest loe siit.

CSS – veebilehe kujunduse kirjutamine

Tänase loengu teemaks oli CSS – veebilehe kujunduse kirjutamine.

Tegelesime esimesel korral tehtud veebilehe kujundusega.

CSS kohta

Abi leiad siit:

http://www.w3schools.com/cssref/css_colornames.asp

rgba – läbipaistvus

ie gradient background –  http://ie.microsoft.com/testdrive/graphics/cssgradientbackgroundmaker/default.html

Kirjastiilide osas – vaata loengumaterjalidest legaalsete kirjastiilide osas.

Kirja suurus 72 pt = 1 toll

em=16px

Tänase tunnitöö tulemus 

Ja tulemus sai selline.

 

Arvutipõhine testimine

Ülesanne

Küsimuste ja testide koostamise vahend ClassMaker

Küsimuste ja testide koostamise vahenditest olin varem kasutanud HotPotatoes’t ning õpihaldussüsteemis Moodle võimalusi. Seekordseks katsetamiseks valisin ClassMaker’i.

Vahendi kodulehel tutvusin enne alustamist eelistega, mida keskkond ise välja toob:

  • privaatne ja turvaline
  • kerge seadistada
  • ei vaja tarkvara allalaadimist
  • testi loomine avalik  või privaatne
  • tulemused testisooritajale ja õpetajale koheselt olemas ning test hinnatud
  • töötab iPad’il, iPhone’il, Chromebook’i ja Smart’i seadmetega.

Testi loomiseks tuleb kasutajaks registreeruda, mis võtab aega (nagu ka keskkond ise ütleb) napilt 1 minuti. Testimine koosneb kolmes sammust – testi loomine (create/edit), täitmiseks edastamine (assign) ja tulemused (results).

Failide lisamine. ClassMaker võimaldab  piltide (suurus 200 Kb, failitüübid: jpg, jpeg, gif, bmp, png) ja tekstifailide (suurus kuni 1Mb, failitüübid: doc, docx, odt, rtf, txt, pdf, ppt, odp, pptx, xls, xlsx, csv, ods) üleslaadimist ning küsitluses kasutamist, kuid seda vaid tasulises versioonis :(.

Testi koostamine. Keskkond pakub testi koostamiseks lühijuhendit.

Keskkond võimaldab 6 erinevat tüüpi küsimusi:

  • multiple choice – mitmikvalik (10 valikut)
  • multiple response – mitmikvastus (10 valikut)
  • true/fals – õge/vale
  • free text – vaba tekst
  • punctuation
  • essay – essee (suurem tekstikast).

Igale küsimusele tuleb lisada tulemus (punktide arv; võib sisaldada komakohti). Mitmikvastusega küsimuse puhul on võimalik punktide arvutamist seadistada (1. off – ainult korrektne vastus annab punkte; partial with deduction – miinuspunktid valede vastuste eest; partial without deduction – iga õige vastus annab teatud punktide arvu.

Küsimuse koostamisel on võimalik seadistada, et vastused tulevad küsimuse esitamisel iga kord juhuslikus järjekorras (random order). Samuti on võimalik seadete puhul sätestada küsimuste järjekord.

Testi seadete all võimalikud valikud:

  • ajaline piiritletus – millises ajavahemikus (kuupäev, kellaaeg) saab testi täita;
  • tulemuste ja tagasiside edastamine – võimalik näiteks algul tulemusi ja tagasisidet mite anda ning kui kõik on testi sooritanud, siis teha tulemused avalikuks;
  •  küsimuste arv lehel – mitu küsimust vastaja korraga näeb;
  • katsete arv – mitu korda võib testi sooritada;
  • tulemuste edastamine testi koostaja e-mailile;
  • testi sooritamise ajalimiit (minutites);
  • testi poolelijätmise võimalus (on/off) – kas lubada test salvestada ja hiljem edasi täitmist;
  • tagasiside testi sooritamise ajal – õiged ja valed vastused;
  • testi sees tagasiminek – võimalus minna juba täidetud küsimuse juurde tagasi ja seda muuta;
  • sunnitud vastamine (on/off) – küsimus on kohustuslik või mitte;
  • sunnitud korrektne vastamine (on/off) – vale vastus lõpetab testi sooritamise,
  • printimise võimalus – testi ja tulemuste printimise võimalus;
  • sooritamise %;
  • tagasiside (testi sooritamisel tekstiline tagasiside);
  • testi seadete näitamine enne testi alustamist (inglise keeles).

Testi täitmisel on tasuta versiooni puhul terve rida piiranguid :(:

  • tulemuste salvestamiseks tuleb luua kasutajagrupid, kus igal kasutajal kasutajanimi ja parool (süsteem loob need ise ja soovi korral edastab täitjatele – eeldab meiliaadressi sisestamist);
  • testi ei saa kasutada otselingina ega vistutada;
  • pilte ei saa üles laadida;
  • tulemusi ei e-mailita.

Soovijad saavad minu testiga tutvuda ja seda täita siin, kasutajatunnus kolmkat ja parool test54321.

Kokkuvõtlikult ClassMaker’ist:

  • tasuta versioonil palju piiranguid;
  • küsimuste tüüpe ei olnud minu jaoks piisavalt;
  • meeldis tulemuste esitamise viis – punktide arv, täitmise protsent, sooritamise aeg.

Kokkuvõte artiklist

Valisin läbitöötamiseks artikli õpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest ning nende hindamisest veebipõhiseid vahendeid kasutades, kuna teema pakub huvi seose minu tulevase magistritööga.

Õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamiseks on mitmeid erinevaid algatusi ja standardeid. Artikkel tutvustab neist kolme:

  • ICDL (International Computer Driving License) – tõendab, et selle omanikul on olemas põhioskused IKT kasutamises (IKT põhimõisted, personaalarvuti kasutamine, failihaldus, tekstitöötlus, tabelid, andmebaasid, esitlused, e-suhtlus) – hindamine põhineb eelkõige IKT-alastel oskustel ning nende rakendamine pedagoogilises kontekstis jääb hindamata;
  • ICT-CFT (UNESCO ICT Competency Framework for Teachers – raamistiku eesmärk on tõsta IKT kasutamist õpetaja professionaalses tegevuses läbi rahvuslike kompetentsimudelite loomise;
  • NETS-T (National Educational Technology Standards for Teachers) – oluline on õpetaja eeskuju õpilastele ning haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine ja arendamine toimub õpetaja töö käigus.

Eestis loodi ISTE NETS’i põhjal õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste standardid ning nende alusel toimub pädevuste hindamine projektis DigiMina.

Hindamismeetod peab olema usaldusväärne, toimiv, paindlik ning optimaalse aja- ja hinnakuluga ning tulemus sarnase kompetentsusega õpetajatel peab näitama sama pädevust.

Kompetentsi mõõtmise neli taset: teab, teab kuidas, näitab kuidas, teeb.

DigiMina sisaldab suures mahus küsimusi valikvastustega, mis võimaldavad testi sooritajale kohest tagasisidet, aga ka vabavastustega küsimusi. Hindamine toimub enesehindamise ning kaasõppijate hindamise teel.

Hindamise autentsuse suurendamiseks peavad hindamise vahendis loodu olema:

  • ülesanded: sisulised, asjakohased;
  • füüsiline kontekst: sarnane erialasele tööle;
  • sotsiaalne kontekst: sarnane tööalasele kontekstile (sh otsuste tegemine);
  • vorm: professionaalselt oluliste tulemuste näitamine, erinevad indikaatorid;
  • kriteeriumid: kasutatavad professionaalses tegevuses, seotud tegeliku tööprotsessiga.

Artikkel analüüsib ka DigiMina pilootprojekti (DigiMina porjektis osalenud 50 õpetaja tagasiside keskkonna kasutamise keerukusele ja selle vajalikkusele) ning seab sihid tulevikuks. Mul jääb vaid loota, et DigiMina keskkond areneb edasi ning leiab reaalse rakenduse (kuigi minu magistritöö ajal seda vist ei juhtu :().

Ja lõpetuseks. Kursuse blogis oli artiklite nimekirjas artikli pealkiri ebakorrektne – haridustehnoloogilised pädevused (Educational Technology Competencis) oli asendatud digitaalsete pädevustega (digital competencis).

Kasutatud allikad

Põldoja, H., Väljataga, T., Laanpere, M., & Tammets, K. (2012). Web-Based Self- and Peer-Assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. World Wide Web. http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs11280-012-0176-2 [Kättesaadav TLÜ arvutivõrgus]

Enesejuhitud õppimine

Ülesanne

Teemaga seotud mõisted:

  • humanistlik õppimiskäsitlus (humanism)
  • enesearengu subjekt (subject of personal development)
  • mina-pilt (self-image)
  • enesejuhtimine (self-directing)
  • ennastjuhtiv õppija (self-directed learner)
  • enesejuhitud õppimine (self-directed learning)
  • refleksioon (reflection)

Humanistliku õppimiskäsitluse aluseks on seisukoht, et igale inimesele on omane kasvu- ja arengupotentsiaal, mida inimene oma tegevusega soovib realiseerida. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ning tegevus lähtub inimese sisemisest aktiivsusest. Humanistlik läheneisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist.

Enesearengu subjekti olulisteks tunnusteks on vastutustunne, iseseisvus ja kriitiline mõtlemine. Enesearengusubjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ja teadlike otsuste langetamine.

Subjekti mõistega seondub mõiste “mina”. Õppija mina-pilt on aluseks tegutsemisele ja suhtlemisele ning arusaamisele endast kui õppijast.

Ennastjuhtva õppija tunnused:

  • aktiivsus
  • eesmärgile suunatus
  • loov hoiak
  • eneseregulatsioon
  • isikliku vastutuse olemasolu
  • kohanemisvõime
  • adekvaatne arenev mina-pilt.

Enesejuhitud õppimist iseloomustab:

  • õpivajaduse määratlemine;
  • õppe eesmärgistamine ning strateegijate loomine;
  • vajalike ressursside (võimed, aeg jne) leidmine;
  • õppimise läbiviimine rakendades sobivaid ressursse ja õpimeetodeid;
  • õpitulemuste hindamine.

Loengumaterjalide alusel koostasin mõistekaardi enesejuhitud õppimisest ja sellega seotud mõistetest:

Enesejuhitud õppimine ja sellega seotud mõisted

Enesejuhitud õppimise seos õpidisainiga e-kursusel

E-kursusel edukas õppimine eeldab ennastjuhtivaks õppijaks olemist. Olulised on õppija isiksuseomadused, hoiakud ning oskus õppida ja tulla toime enesejuhtiva õppimise takistustega.

Haridustehnoloogiliste vahendite toetus võimaldab kavandada e-kursuse, mis võimaldab kavandada ülesandeid nii individuaalseks tööks kui ühisõppeks, reflekteerida õpitut, õpetajal anda õppijale tagasisidet ja toetust ning hinnata õpitut.

Enesejuhitud õppija jaoks sobiva õpikeskkonna loomine

Lähtuvalt mõistekaardil kujunenud mõistete rühmadest on sobiva keskkonna loomisel oluline:

  • õppija isiksus – isiksuseomadused, eneseanalüüs, õpetaja toetus ja suunamine, tagasiside, hindamine
  • õppeprotsess – eesmärgid ja strateegiad, vajalikud ressursid ja nende rakendamine õppimises, õpitulemuste hindamine, refleksioon (vajalike korrektiivide tegemine)
  • õpetaja roll suunajana, toetajana, jälgijana
  • takistuste ületamine – selles eneseanalüüsi ja refleksiooni roll ning õpetaja toetus ja suunamine
  • toetav keskkond – haridustehnoloogiline toetus
  • refleksioon – pidev õpitu reflekteerimine, nii õnnestumiste kui ebaõnnestumiste analüüs.

Enesejuhitud õppimisega seotud materjale (sh eneseanalüüsi materjale) leiab rohkelt siit. Analüüsisin ennast, kui ennastjuhtiv ma olen ning jäin tulemusega rahule ja määratlesin valdkonnad, milles soovin arengut.

Kasutatud allikad

Ginter, J. (2013, 14.märts). Täiskasvantute koolitus/Andragoogika. Loetud aadressil  https://docs.google.com/document/d/1siz-86hT2SRO7lENO0i36GoTiFZfmbXZXlVNR4Po4Ps/edit?hl=en_US

Malcolm Knowles, informal adult education, self-direction and andragogy. (2013, 16.märts). Loetud aadressil http://www.infed.org/thinkers/et-knowl.htm

Väljataga, T., Pata, K. Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. Rmt. Haridustehnoloogia käsiraamat. Koost. Pata, K.& Laanpere, M. Tiigrihüpe 2009.

I kontakttund – digitaalsete õppematerjalide koostamine

Metaandmed – informatsioon, millega kirjeldatakse õppematerjale

Metaandmete standard – IEEE LOM
LOM – learning object metadata

Õpetajale olulised õppematerjali metaandmed:

  • pealkiri (sisaldab viidet keelele ja pealkirjale)
  • keel
  • kirjeldus
  • märksõnad (Koolielus “võtmesõna”)
  • erinevad tehnilised andmed

Hariduslikud metaandmed

  • õppematerjali interaktiivsuse tüüp (active -aktiivne õppematerjal – nt simulatsioonid, expositive – tekstidokumendid, graafikud, heöi, video; mixed – sisaldab nii üht kui teist)
  • õppematerjali tüüp (harjutus, simulatsioon, küsimustik jne – 15 erinevat varianti)

Loe LRE rakendusprofiil. Kirjeldatud kõik õppematerjalide tüübid ja antud nende lühikirjeldus (lk 35).

  • interaktiivsuse tase (very low, low jne)
  • semantic density (semantilise sisu tase)
  • lõppkasutaja roll – õpetaja, autor, õppija, toimetaja (manager)
  • õppematerjali kontekst – üldhariduskool, kõrgharidus, täiendusharidus vm
  • vanus – õppija vanus
  • õppematerjali keerulisus (5 valikut)
  • õppimiseks kuluv aeg
  • hariduslik kirjeldus – kuidas õppematerjali kasutada
  • õppija keel
  • autoriõigused
  • õppematerjalide vahelised seosed
  • klassifikatsioon – seotus õppekavaga

Metaandmed võimaldavad õppematerjale otsida ja leida.

Sisupakettide loomise vahendid:

slaidi metafoor

  • Xerte – tuleviku mõttes usaldusväärne (Hansu sõnul). Loengus sai vahendit (vähesel määral) katsetatud ning see oli suhteliselt loogiline ja andis hea tulemuse. Loomulikult on võimalusi vahendil suur hulk erinevaid võimalusi (sh koostöös õppematerjali loomine, kui Xerte on installitud organisatsiooni serverisse), mida tasub tulevikus katsetada. Allalaadimine SCORM’ina. Tulvikus võimalik vahend ka eestikeelseks tõlkida. Xerte puudus: interaktiivsed ülesanded töötavad Flashi baasil. Oma arvutil katsetamiseks lae alla Xerte Online Toolkits (+XAMPP Installation). Vajab serverisse installimist.
  • myUdutu – tasuta vahend, igaüks saab õppematerjali luua, samas keskkonnas avaldamisel vesimärk; võimalus – laadida sisupaketina (SCORM) alla ning kasutada oma veebiserveris või muus keskkonnas, õpihaldussüsteemis (nt Moodle, IVA, Sakai). Distribute – avaldamine – zip-fail SCORM-formaadis. myUdutu puudus: tulevik – puuduvad garantiid, et aasta pärast vahend on olemas. Veebipõhine.
  • CourseLab (ainult Windows’i arvutis)
  • GLO Maker – võimaldab õppematerjali loomiseks kasutada malle. Võimaldab sisupaketina alla laadida Faile-Package- allalaadimisel olla ettevaatlik, sest võib kustutada kogu kausta sisu (loo uus kaust). Laeb alla html ja tööfaili. Kasutamiseks tuleb arvutisse installida (vajad Adome Air’i).

veebilehe metafoor

  • eXe – uuem versioon, mis toimib, tõmba alla siit. Installimisel tuleb koos hispaaniakeelse Mozilla brauseriga. Valmis õppematerjali allalaadimine SCORM-paketina.
  • LeMill
  • Connexions – võimaldab alla laadida erinevates versioonides (pdf, epub, zip-fail).

Sisupakettide autorvahendid vs veeb 2.0 vahendid

  • sisupakettide autorvahendid – keerulised koostöövõimalused (-), õppematerjali edasiarendus (-), töötab alati (+), lihtne litsentsivalik (+), metaandmete lisamine (+).
  • web 2.0 vahendid – lihtsalt uuendatav (+), metaandmed ei jõua repositooriumisse (-), litsentside lisamine käsitsi (-), kasutusmugavus (+), interaktiivsete harjutuste puudumine (-).

Viimaseks saime ülevaate Youtube’i video vistutamiseks Connexions’isse. Nüüd lähen koju ja katsetan ning annan tulemsutest teada…

 

Rühmatöö distantsõppes ja selle analüüs

Ülesanne

Konstruktivistlikus õpikäsitluses on õppimine sisemine tõlgendamise protsess, kus õppija konstrueerib teadmised tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Õppimine on õppija enda aktiivse tegevuse tulemus ning saadud teadmisi on õppija võimeline rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.

Kognitiivse konstruktuvismi (cognitive constuctivism) järgi kujuneb inimese intellekt adaptsioonide ja korrastatuse käigus. Teadmiste omandamiseks tuleb anda õppijale võimalus teadmiste konstrueerimiseks läbi kogemuste.

Kognitiivse konstruktivismi näited haridustehnoloogias:

  • ankurdamine (ankurdatud instruktsioonid (anchored instruction)) – tehnoloogial põhinev õpikeskkond on loodud läbimõeldud tegevuste jadana, mis toetavad efektiivse mõtlemise, probleemide lahendamise ja kriitilise mõtlemise arengut. Lisainfo ja näited.
  • sümbolite ja keele loomine (inglise keeles mõiste symbol pads, millele eestikeelset vastet ei leidnud) – erinevad tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad luua ja muuta teksti ja pilte (tekstiloomeprogrammid, joonistusprogrammid jne). Lisainfo ja näited.
  • mikromaailmad – õppimiseks siseneb õppija tehnoloogial põhinevasse keskkonda, milles loob oma teadmised (arvutisimulatsioonid). Lisainfo ja näited.
  • mudelite konstrueerimine ja simulatsioonid – võimaldavad õppijal erinevate süsteemide ja mudelite uurimist ja ülevaatust. Lisainfo ja näited.
  • informatsioonipangad (information banks) – võimaldavad uurival õppijal otsida lisainfot probleemi, küsimuse või teema kohta. Lisainfot ja näiteid.
  • keelekasutus – õpiprotsess ei toimu ainult individuaalselt ning olulisel kohal on suhtlemine ja ühine teadmiste loomine, kus keelel on oluline roll. Lisainfot.

Sotsiaalkonstruktivismi (sotsiaal-kultuuriline konstruktivism, social constructivism) järgi on teadmiste omandamise protsessi kaasatud inimesed meie ümber ning vahendajaks on kogukond ja kultuur. Õppimises on oluline sotsiaalne kontekst, teiste inimeste mõju indiviidi õppimisele.

Sotsiaalkonstruktivismi näiteid haridustehnoloogias:

  • lugemise ja kirjutamise töötoad (reading/writing workshops) – kollaboratiivne õppimine, kus õppiijad jagavad vastuseid, ideid, mõtteid lugemise ja kirjutamise protsessis ning jõuavad ühise lõpptulemuseni. Mõistekaartide loomine. Lisainfot.
  • kollaboratiivne õppimine (collaborative learning) – suhtlemine õppijate ning õppija ja õpetaja vahel ning selles protsessis ühine teadmiste loomine, mida tänapäeva arvutipõhised tehnoloogiad võimaldavad ja toetavad. Lisainfo ja näited.
  • ankurdamine (lisainfo);
  • keelekasutus (lisainfo);
  • situatiivne õppimine (situated learning) – õppimine (probleemi lahendamine) luuakse põhinedes tähenduslikul kontekstil ja aktiivse õppimise kaudu. Lisainfot;
  • mängud (games), simulatsioonid (simulatios), juhtumid (cases), probleemide lahendamine (problem solving) – õppimine tomub “reaalsete” situatsioonide ja tegevuste kaudu keskkonnas, kus on kindlad reeglid või etteantud mustrid, mille lahendamise käigus omandavad õppijad probleemide lahendamist, strateegilise mõtlemise oskusi, oskust vastu võtta otsuseid ning teha koostööd. Lisaks loe.

Konstruktivistlikus õpikäsitluses on olulisel kohal suhtlus õpetajate, õppijate ning õpetaja ja õppija vahel. Õppetegevustes on kesksel kohal rühmatöö ning õppimine läbi tegevuse/kogemuse (learning by doing).

Rühmatöö distantsõppes

Rühmatöö on võimalik kui:

  • kooperatiivne õppimine ehk ühisõpe – toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel, kus iga rühma liige lahendab/täidab konkreetseid alaülesandeid ning rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks. Olulised on motivatsioonisüsteemid ja ühtsus.
  • kollaboratiivne õppimine ehk ühesõpe – ülesannet ei jagata rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisse. Olulisel kohal on õppijate/rühmas osalejate erinevad teadmised ja kogemused.

Veebikeskkonnas on võimalik rühmatööd läbi viia kas vahetult reaalajas suhtlust võimaldavate (jututuba, Skype, msn jne) ja mittevahetute kommunikatsioonikeskkondade (foorum, elektronpost, list, blogi, ühisdokumentide loomist võimaldavad keskkonnad, wiki) kaudu.

Funktsionaalsused sarnase arusaamise kujundamiseks rühmatöös

Traditsioonilised e-õppe keskkonnad:

  • WebCD – foorum (teema püstitamine ja arvamuste avaldamine), postkast (info, failide edastamine), jututuba (vestlemine, otsene suhtlus), kalender (tähtaegade kokkuleppimine), valge tahvel (ühistööd võimaldav joonistusvahend), näpunäited/soovitused (Pärtel 2005).
  • Moodle – foorum, jututuba, kalender, wiki, rühmade ja rühmituste loomine, õpikoda.

Kogukondlikud keskkonnad (erinevatel keskkondadel erinevad võimalused): info ja failide edastamine, grupile ja üksikisikule sõnumite edastamine, vestlused, kalender, kinniste gruppide loomine, foorumid, jututoad.

Distantsõppes läbiviidud rühmatöö analüüs

Analüüsin aines Projektijuhtimine tehtud rühmatööd, mille tulemusena valmis projektiplaan “E-kursused gümnaasiumi valikkursusena”.

1) …mitu liiget oli rühmas ja kuidas rühm kokku sai (mida oleks tulnud teha teisiti?)

Rühma kuulus algselt 6 liiget. Rühmatöö alustamiseks loodi ühisdokument keskkonnas GoogleDrive, suheldi e-kirjade teel ning saadi ka reaalselt kokku. Teema valimine toimus GoogleDrive’is – pakuti välja ideed esmase sisuga ning nende põhjal langetasid kõik grupiliikmed valiku. Enamhääli saanud teema valiti.

Rühmatöös kasutasime kooperatiivset õppimist – igal rühmaliikmel oli oma ülesanne (osa projektist), mille täitmise eest ta vastutas.

Suur osa rühmatööst toimus arvutipõhiselt – ühise dokumendi koostamine GoogleDrive’is ja e-kirjade teel suhtlemine. Reaalseid kohtumisi toimus 3 korral.

Lõppdokumendi kokkupanemise eest vastutasin mina ning seetõttu tunnen suuremat vastutust ka tulemuse eest. Projektiplaani jäid sisse mõningad vead, mida saanuks vältida.

Mida tulnuks teha teisiti:

  • perioodilised kokkusaamised – võimaldavad arutleda tekkinud küsimuste/probleemide üle, tööjõudlus (edasiminek) suurem, kõikide rühmaliikmete panus (keegi ei “kao ära”);
  • enam suhtlemist (Skype vm);
  • lõpptulemuse ühine läbitöötamine – ühise vastutuse jagamine.

2) …millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes
a) seoses tehtava ülesande mõistmisega

Esimesel kokkusaamisel ei suutnud rühma liikmed jõuda kokkuleppele projekti eesmärgis ja sisus ning rühm jagunes kaheks – neljaliikmeline rühm (sh mina), kes jätkas alustatud projektiga ning eraldus kaks rühma liiget, kes valisid uue teema.

b) seoses rühmaliikmete vahel ülesannete jagamisega ja rühma regulatsiooniga

Neljaliikmelise rühma koostöö sujus väga hästi. Esimesel rühma kokkusaamisel arutlesime, kes millise projektiplaani osa koostamise eest vastutab. Selleks selgitasime välja rühmatöös osalejate varasemad teadmised ja kogemused antud teemas, mis olid aluseks ülesannete jaotusel.

3) Loe teiste kursusel osalejate kogemusi ja tee oma blogis üldistus, millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas

Lugesin Taimi ja Viive postitusi ning lisades oma arvamuse toon välja olulised tegurid jagatud arusaama kujunemisel:

  • ühtne arusaam rühmatöö eesmärkidest ja sisust;
  • rühma liikmete tundmine ja usaldamine;
  • varasemad kogemused/ teadmised valdkonnas/teemas;
  • sobivate toetavate tehnoloogilsite vahendite kasutamine,
  • tihe suhtlus (nii veebis kui reaalsed kokkusaamised);
  • tulemuse ühine läbitöötamine (ühtne vastutus);
  • rühmatöö ajagraafiku paikapanemine.

a) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma sisu koosloomise osas?

Sisu koosloomiseks kasutasime GoogleDrive’i, mis sobis suurepäraselt. Seega selles valdkonnas probleeme ei olnud.

b) Mida oleks tulnud teha teisiti, millist haridustehnoloogilist tuge oleks pidanud pakkuma, et edendada rühmaliikmete vahelist arusaamist üksteise tegevusest, plaanidest ja tegevuse eesmärkidest?

Arvan, et oleksime pidanud lisama konkreetsed ajad online-suhtlemiseks (Skype vm). See vältinuks olukorda, kus tagasiside saamine tehtule võttis väga pika aja või ei tulnud tagasisidet üldse.

Esialgse rühma jagunemise vältimiseks oleks tulnud valida teema, mis kõikidele meeskonna liikmetele arusaadav (olemas eelnevad teadmised ja kogemused valdkonnast). Kergema vastupanu teed mineks oleks olnud rühma liikmete valimine valdkonna/teema põhjal. Samuti oleks rühma jagunemist aidanud vältida (võimalik lahendus, mitte kindel) probleemi (valdkond/teema) tausta läbitöötamine kõikide rühmaliikmete poolt, mis nõudnuks kõikidelt rühmaliikmetelt enamat panust ja aega.

Kokkuvõtlikult oli rühmatöös projektiplaani koostamine ning haridustehnoloogilise toe kasutamine positiivne kogemus.

Kasutatud allikad

Overview of Cognitve Constructivism. (2013, 9.märts). Loetud aadressil http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/cognitiv.htm

Overview of Social Constructivism. (2013, 9.märts). Loetud aadressil http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/social.htm

Pärtel, H. (2005). E-õpe Eestis, õpikeskkond WebCT ja selle rakendamine aines “Füüsikaline maailmapilt”. Loetud aadressil  http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1206/partel.pdf?sequence=5