Mõistekaart, ideekaart ja järelduskaart

Ülesanne

Konstruktivistlik õpikäsitlus lähtub põhimõttest, et inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on aktiivne ja iseseisev ning loob ise oma teadmised.

Kaardistamissüsteemide (mõistekaart, ideekaart, järelduskaart) aluseks on konstruktivistlik õpikäsitlus, kus uue teadmise loomine toimub õppijate aktiivse tegevuse tulemusel. Kaardisüsteemide kasutamine hariduses võimaldab visualiseerida õppimise (teadmiste omandamise) protsessi – edastada teadmisi (faktid, mõisted), kogemusi, hoiakuid, väärtusi, ootusi, perspektiive, arvamusi ja prognoose.

Mõistekaart (concept map) – graafiline tööriist teadmiste organiseerimiseks ja representeerimiseks (esitamiseks) ning nendevaheliste seoste näitamiseks. Erinevate mõistete vahelisi seoseid väljendavad erinevad verbid.

Mõistekaardi tehnika loodi 1970ndatel Joseph D. Novak’i ja tema uurimisrühma poolt Cornelli Ülikoolis (USA).

Mõistekaardina esitasin info oma personaalse õpikeskkonna kohta, mille kujundasin tarkvaraga MindMeister.

Ideekaart (mind map) – ühe idee (keskne teema või sõna) kohta ideede, sõnade ja konteksti lisamine.

Ideekaarti saab kasutada, et luua, visualiseerida, sturktureerida ja klassifitseerida ideid, lahendada probleeme, võtta vastu otsuseid. Ideekaartide loomisega on seotud mõiste ajurünnak (brainstorming), mida kasutatakse probleemidele ja otsustele lahenduste leidmiseks.

Erinevus mõistekaardist. Ideekaart fokusseerib ainult ühele sõnale või ideele. Mõistekaart seob mitu ideed või sõna. Mõistekaardi struktuur on vabam, ideekaart moodustub ümber keskme.

Järelduskaart (consequence map) –  järelduskaart on diagramm, mis illustreerib erinevaid seoseid tegeliku või kujuteldava sündmuse, probleemi, trendi või arenguga. Järelduskaart võimaldab suunata õpilasi mõtlema tulevikule ja muudatustele. Järelduskaardi loomisel on oluline loomingulisus, tõlgendamine ning alternatiivide analüüs, mis tekivad otsuste tegemise protsessis.

Mõiste-, idee- ja järelduskaardi koostamiseks on võimalik kasutada paberit ja pliiatsit, isekleepuvaid etikette, joonistusprogramme või siis spetsiaalseid kaardisüsteemide loomiseks mõeldud programme.

Kaardistamissüsteemide (ideede ja mõistete esitamine graafiliselt) loomiseks on rida erinevaid tarkvarasid. Ise olen kasutanud: MindMeister, SpicyNodes, bubbl.us, Prezi (võimaldab lisada mõistete juurde pilte, videosid jne), Smart Ideas, Text Mindmap. Mõiste- ja ideekaartide loomiseks  tarkvara loetelu leiab List of concept- and mind-mapping software.

Kasutatud allikad

Nagel, V. (2013, 8.veebruar). Õppimist soosiv keskkond. Õpilasest õppijaks. Loetud aadressil http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

Reiska. P. (2013, 22.veebruar). Mõistekaardid IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=M%C3%B5istekaardid_IKT_abil

6 thoughts on “Mõistekaart, ideekaart ja järelduskaart

  1. Sina ja mitmed teised sellesse teemasse postitajad kirjutavad, et mõistekaardil olevate mõistete vahelisi seoseid väljendavad verbid. Oma postitust ette valmistades vaatasin veebis natuke ringi ja märkasin, et (ingliskeelsetel) mõistekaartidel oli kasutatud ka teisi kirjeldavaid sõnu nagu näiteks such as, in order to, with. Seega tekkiski mul küsimus, kas mõisteid seovad sõnad peavad olema just verbid. oskab keegi kommenteerida?

  2. Hea ja lihtne, selge, konkreetne ülevaade. Eriti õnnestunud on järelduskaardi seletus, millega mina jäin hätta. Tore, et oled välja toonud ka kaartide koostamise vahendid.
    Mõistekaardi puhul on meil ikka räägitud, et mõisteid ühendavad verbid, niisiis ootan ka mina sama selgitust kui Kristi.

  3. Varahommikune ajutegevus ning vastuseks Kristi küsimusele. Oma postitust tehes otsisin samuti mõtteid veebist ning kasutasin aluseks mitte visualiseeritud mõistekaarte, vaid materjale mõistekaartide koostamise kohta. Enamus neist toovad seoste väljendamiseks verbide kasutamise. Aga arvan, et verbid jäävad tõesti veidi kitsaks, oluline on ju seoste näitamine. Ja seoseid näitavad ka väljendid “tulemus” (result), “vajalik” (necessary), “vahel” (between) jne.

  4. Pingback: Tähelepanekud 4. kodutööst | Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon

  5. Pingback: Tähelepanu! Valmis olla! START! | Veebipõhised õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga