Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Õpiobjekti mõiste

Mõistel “õpiobjekt” (ingl.k. learning object) on erinevaid definitsioone.

Õpiobjekt on:

  • [A Learning Object] is defined as the smallest independent structural experience that contains an objective, a learning activity and an assessment” – “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (James J. L’Allier 1997); 
  • “…a Learning Object… [is] ‘any digital resource that can be reused to support learning.” – õpiobjekt on iga digitaalne ressurss, mida saab taaskasutada õppimise toetamiseks (Wiley 2002);
  • “a Learning Object is defined as any entity, digital or non-digital, that may be used for learning, education or training” – õpiobjekt on digitaalne või mittedigitaalne üksus, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses (IEEE Learning Technology Standard Committee 2001);
  • “õpiobjekt [on] digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis on taaskasutatav, terviklik, toetab õppimist ja vastab tehnilistele standarditele” (Juhend kvalitatiivse õpiobjekti loomiseks 2012).

Paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutatakse eesti keeles mõisteid:

  • sisupakett (content package) – õpiobjekt, mis on pakendatud standardit või spetsifikatsiooni järgides;
  • e-õppematerjal;
  • elektrooniline õppematerjal;
  • veebipõhine õppematerjal;
  • digitaalne õppematerjal;
  • e-õppevara;
  • avatud õppematerjalid;
  • elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjekti puhul on olulised kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Repositooriumid

Repositoorium (ingl.k. repository) on spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide ja nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Ülemaailmsetest repositooriumitest tutvusin lähemalt süsteemiga Connecions.

Leidsin ka paar eestikeelset õppematerjali, mis on kasulikud ning vajavad lähitulevikus läbitöötamist :):

Lisaks otsisin õppematerjale, mis sobivad eelkooliealiste lastega töötavatele inimestele ning leidsin märksõnadega lasteaed (kindergarten) ja eelkool (preschool) vastavalt 136 ja  88 vastet, milles nii mõnegi talletasin tuleviku tarbeks.

Minu varasemad kokkupuuted õpiobjektide ja repositooriumitega

Oma esimese õpiobjekti sain valmis 2012.aasta novembri lõpus. Õpiobjekti teoreetilise taustaga tutvununa analüüsides oma õpiobjekti  tuleb nii mõndagi  muuta ja täiendada. Eelkõige seda, mis võimaldab õpiväljundite omandamise kontrolli.

Lisaks olen loonud ühe e-kursuse Moodle’is, mille materjalid e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis kättesaadavad.

Repositoorimitest olid mulle varasemast tuttavad Koolielu, Miksike, LeMill, e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid.

Veebis surfates leidsin ka repositooriumi e-Võti, kuid selles sisalduvad õpiobjektid/õppematerjalid ei ole paljud enam veebis üleval.

Kokkuvõte

Minu arvates (tutvudes loengumaterjalide, artiklite ja õpiobjekti kvaliteedinõuetega) on mõiste õpiobjekt väga spetsiifiline ja konkreetne. Loengumaterjalides välja toodud ja eesti keeles paralleelselt kasutatavad mõisted (e-õppematerjal jne) on tunduvalt laiemad ja ka laialivalguvamad. Väga paljud õpiobjektid/õppematerjalid, mis veebis (sh repositooriumites) kättesaadavad, ei vasta kõikidele õpiobjektile esitatavatele kvaliteedinõuetele ning seda eelkõige just terviklikkuse printsiibist lähtudes, kuna ei võimalda kontrollida eesmärgi/õpiväljundite saavutamist.

Kasutatud allikad:

Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. (2012). Toim. Dermljuga-Telk, M.

Polsani, P.R. (2003). Use and Abuse of Reusable Learning Objecs. Journal of Digital Information. Vol 4, No 4. Loetud aadressil http://journals.tdl.org/jodi/index.php/jodi/article/view/89/88

Põldoja, H. (2013, 16.veebruar). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

3 thoughts on “Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

  1. Kaire, Sa kirjutasid oma postituses väga selgelt välja õpiobjekti kvaliteedikriteeriumid. Aitäh Sulle! Probleem selles ongi, et materjale on veebis palju, aga head materjali annab väga kaua otsida!

  2. Väga tore, et on tooduv välja mure õpiobjektide kvaliteedist. Olen ise pidanud palju vaidlusi õpetajatega kvaliteedi teemadel, see teema annab tööd pikaks ajaks haridustehnoloogidele. Minu arvates ongi see üks mitmest põhjusest haridustehnoloogi pidamiseks kooli.

  3. Ühinen eelmiste kommenteerijatega just kvaliteedi teemaga, sest häid materjale peab ikkagi päris kaua otsima ja töölehti meeldib mulle ise teha rohkem, sest siis tean, mis eesmärgiga neid teen. Mina kasutan rohkem videosid ja esitlusi. Ja ka sellelt kursuselt ootan informatsiooni selle kohta, kuidas ikkagi muuta materjale paremaks, esimesed nõuded on siis juba olemas. Kaire, hea kokkuvõte!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga