Mõistekaart, ideekaart ja järelduskaart

Ülesanne

Konstruktivistlik õpikäsitlus lähtub põhimõttest, et inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on aktiivne ja iseseisev ning loob ise oma teadmised.

Kaardistamissüsteemide (mõistekaart, ideekaart, järelduskaart) aluseks on konstruktivistlik õpikäsitlus, kus uue teadmise loomine toimub õppijate aktiivse tegevuse tulemusel. Kaardisüsteemide kasutamine hariduses võimaldab visualiseerida õppimise (teadmiste omandamise) protsessi – edastada teadmisi (faktid, mõisted), kogemusi, hoiakuid, väärtusi, ootusi, perspektiive, arvamusi ja prognoose.

Mõistekaart (concept map) – graafiline tööriist teadmiste organiseerimiseks ja representeerimiseks (esitamiseks) ning nendevaheliste seoste näitamiseks. Erinevate mõistete vahelisi seoseid väljendavad erinevad verbid.

Mõistekaardi tehnika loodi 1970ndatel Joseph D. Novak’i ja tema uurimisrühma poolt Cornelli Ülikoolis (USA).

Mõistekaardina esitasin info oma personaalse õpikeskkonna kohta, mille kujundasin tarkvaraga MindMeister.

Ideekaart (mind map) – ühe idee (keskne teema või sõna) kohta ideede, sõnade ja konteksti lisamine.

Ideekaarti saab kasutada, et luua, visualiseerida, sturktureerida ja klassifitseerida ideid, lahendada probleeme, võtta vastu otsuseid. Ideekaartide loomisega on seotud mõiste ajurünnak (brainstorming), mida kasutatakse probleemidele ja otsustele lahenduste leidmiseks.

Erinevus mõistekaardist. Ideekaart fokusseerib ainult ühele sõnale või ideele. Mõistekaart seob mitu ideed või sõna. Mõistekaardi struktuur on vabam, ideekaart moodustub ümber keskme.

Järelduskaart (consequence map) –  järelduskaart on diagramm, mis illustreerib erinevaid seoseid tegeliku või kujuteldava sündmuse, probleemi, trendi või arenguga. Järelduskaart võimaldab suunata õpilasi mõtlema tulevikule ja muudatustele. Järelduskaardi loomisel on oluline loomingulisus, tõlgendamine ning alternatiivide analüüs, mis tekivad otsuste tegemise protsessis.

Mõiste-, idee- ja järelduskaardi koostamiseks on võimalik kasutada paberit ja pliiatsit, isekleepuvaid etikette, joonistusprogramme või siis spetsiaalseid kaardisüsteemide loomiseks mõeldud programme.

Kaardistamissüsteemide (ideede ja mõistete esitamine graafiliselt) loomiseks on rida erinevaid tarkvarasid. Ise olen kasutanud: MindMeister, SpicyNodes, bubbl.us, Prezi (võimaldab lisada mõistete juurde pilte, videosid jne), Smart Ideas, Text Mindmap. Mõiste- ja ideekaartide loomiseks  tarkvara loetelu leiab List of concept- and mind-mapping software.

Kasutatud allikad

Nagel, V. (2013, 8.veebruar). Õppimist soosiv keskkond. Õpilasest õppijaks. Loetud aadressil http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

Reiska. P. (2013, 22.veebruar). Mõistekaardid IKT abil. Loetud aadressil http://htk.tlu.ee/tiigriope/index.php?title=M%C3%B5istekaardid_IKT_abil

Teiste kõrgkoolide kursuseprogrammid

Otsisin kursuseprogramme, mis toetaksid lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist õpetajakoolituses tasemeõppe I astmes.

Leidsin Tallinna Ülikoolist aine Haridustehnoloogia (KAK6003), kuid õppekavas Alushariduse pedagoog seda ei ole.

Tartu Ülikoolis on aine Infotehnoloogia kasutamine alushariduses ning selle osas kaks erinevat ainekava:

Nüüd seisab ees leitu võrdlemine oma kursuseprogrammiga :).

Arvutiga tehtav õpidisain – biheivioristlik õpiparadigma

Ülesanne

Biheivioristlik (ingl.k. bihaviorism või bihaviourism) õppimiskäsitlus väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone ja/või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Õppimine tähendab eelkõige üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmist ja säilitamist ning seoste loomist ja meeldejätmist. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne – mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida rohkem on õigeid vastuseid.

Biheivioritliku õppimiskäsitluse puhul on oluline õpetaja aktiivsus ning tema suutlikkus leida õiged ärritajad, et saavutada soovitud käitumine. Õppija on õppimisportsessis passiivne ning tulemuseks on mehaanilised teadmised ja oskused, mitte suutlikkus luua seoseid, üldistada, saada praktilisi oskusi.

Biheivioristliku paradigma sisu on peidus ka tema nimes. Behave (ingl.k.) – käituma, hästi käituma.

Biheivioristlik õppimiskäsitlus sisaldub  eesti vanasõnas “harjutamine teeb meistriks”.

Nõukogudeaegse Eesti kooliharidus põhines suures osas biheivioristlikul õppimiskäsitlusel. Olulised olid faktid ja normid. Õpilase individuaalsus ja isiksuslik eripära, oskus luua seoseid ja kasutada õpitut praktikas ei olnud olulised.

Biheivioristlikul õppimiskäsitlusel on kindlasti ka plusse. Hindamine on lihtne (tulemused konkreetsed ja mõõdetavad), võimaldab omandada fakte, treenib õppija mälu ning õppeprotsessi juhtimine on lihtne.

Väga paljud arvutimängud ja eelkooliealistele lastele mõeldud õppeprogrammid põhinevad biheivioristlikul õppimiskäsitlusel.

Bihevioristlikust õppimiskäsitlusest lähtuv arvutiga tehtav õpidisaini kirjeldus

Ülesande koostamise aluseks kasutasin 3-7aastastele lastele mõeldud arvutiprogrammi Alguse Asi I.

Kes õpib?  3-7aastane laps

Mida õpib?

Sõnade häälimist ja kirjutamist eesti keeles. Arvutiklaviatuuril tähtede asukohta.

Alguse Asi - pilt

Kuidas treenitakse?

Ekraanile ilmub pilt, mille all on munade sees peidus tähed. Tähtede kirjutamisel klaviatuuril ilmub täht muna seest nähtavale.

Samal ajal häälib papagoi Peedy sõna.

Kordamine?

Sõna äraarvamisel ilmub uus sõna.  Iga uus sõna on eelnevast erinev.

Kuidas stimuleeritakse õppimist (positiivne ja negatiivne tagasiside)?

Papagoi Peedy annab tagasisidet:

  • kui laps ei tea tähte, jääb liiga kauaks mõtlema või eksib, siis Peedy aitab ja ütleb järgmise hääliku (tähe) nime;
  • kui sõna on ära kirjutatud, siis Peedy kiidab;
  • kui sõnade kirjutamine on kiire või ära arvatakse keeruline sõna, siis Peedy premeerib medaliga.

Interaktiivsus?

  • lastepäraselt rõõmsad ja värvilised pildid;
  • rääkiv papagoi Peedy, kes aitab, kiidab ja õpetab;
  • munade sees peidus tähed, mis äraarvamisel nähtavale tulevad;

Võistlusmoment?

  • papagoi Peedy kiidab last iga õnnestumise eest;
  • võimalus on püüda vältida Peedy abistamist – suutlikkus iseseisvalt hakkama saada;
  • kui piisavalt kiiresti sõnu ära arvata, premeerib Peedy last virtuaalse medaliga.

Alguse Asi I sisaldab lisaks võimaluse tutvuda tähtede (tähe vajutamisel klaviatuuril ilmub ekraanile täht ja sama tähega algav pilt ning Peedy ütleb tähe nime) ja numbritega (numbriklahvile vajutades ilmub number ja vastav hulk esemeid) ning lihtsamate liitmis- ja lahutamistehetega.

Analoogseid ülesandeid eelkooliealistele lastele on erinevatel veebilehtedel ja lastele mõeldud õppeprogrammides palju. Samuti on võimalik luua ise ülesandeid (mida olen ka teinud), näiteks kasutades HotPotatoes‘t ja xatQuiz’i.

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Ülesanne

Õpiobjekti mõiste

Mõistel “õpiobjekt” (ingl.k. learning object) on erinevaid definitsioone.

Õpiobjekt on:

  • [A Learning Object] is defined as the smallest independent structural experience that contains an objective, a learning activity and an assessment” – “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (James J. L’Allier 1997); 
  • “…a Learning Object… [is] ‘any digital resource that can be reused to support learning.” – õpiobjekt on iga digitaalne ressurss, mida saab taaskasutada õppimise toetamiseks (Wiley 2002);
  • “a Learning Object is defined as any entity, digital or non-digital, that may be used for learning, education or training” – õpiobjekt on digitaalne või mittedigitaalne üksus, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses (IEEE Learning Technology Standard Committee 2001);
  • “õpiobjekt [on] digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis on taaskasutatav, terviklik, toetab õppimist ja vastab tehnilistele standarditele” (Juhend kvalitatiivse õpiobjekti loomiseks 2012).

Paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutatakse eesti keeles mõisteid:

  • sisupakett (content package) – õpiobjekt, mis on pakendatud standardit või spetsifikatsiooni järgides;
  • e-õppematerjal;
  • elektrooniline õppematerjal;
  • veebipõhine õppematerjal;
  • digitaalne õppematerjal;
  • e-õppevara;
  • avatud õppematerjalid;
  • elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjekti puhul on olulised kvaliteedikriteeriumid:

  • taaskasutatavus – kasutamine erinevates õpiolukordades, kasutamine erinevate sihtrühmade poolt; tehniliselt universaalne (ei vaja spetsiaalset riist- ega tarkvara), kasutamine sõltumata ajast ja kohast;
  • terviklikkus – üks teema, kogu sisu õpiobjektis, võimaldab saavutada õpiväljundid ja kontrollida nende saavutamist;
  • õppimise toetamine – iseseisev õppimine, sisaldab õpijuhiseid, toetab õppeprotsessi kõiki etappe, struktureeritud, illustreeritud, näited, interaktiivne, mõeldud erinevate õpistiilidega õppijatele;
  • ühilduvus – kasutatav levinumate operatsioonisüsteemide ja tarkvaradega, vastab tehnilistele standarditele ja sisupaketi standarditele (SCORM, IMS, AICC).

Repositooriumid

Repositoorium (ingl.k. repository) on spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide ja nende metaandmete hoidmiseks.

Referatoorium (ingl.k. referatory) on repositooriumi eriliik, mis mõeldud õpiobjektide metaandmete hoidmiseks.

Ülemaailmsetest repositooriumitest tutvusin lähemalt süsteemiga Connecions.

Leidsin ka paar eestikeelset õppematerjali, mis on kasulikud ning vajavad lähitulevikus läbitöötamist :):

Lisaks otsisin õppematerjale, mis sobivad eelkooliealiste lastega töötavatele inimestele ning leidsin märksõnadega lasteaed (kindergarten) ja eelkool (preschool) vastavalt 136 ja  88 vastet, milles nii mõnegi talletasin tuleviku tarbeks.

Minu varasemad kokkupuuted õpiobjektide ja repositooriumitega

Oma esimese õpiobjekti sain valmis 2012.aasta novembri lõpus. Õpiobjekti teoreetilise taustaga tutvununa analüüsides oma õpiobjekti  tuleb nii mõndagi  muuta ja täiendada. Eelkõige seda, mis võimaldab õpiväljundite omandamise kontrolli.

Lisaks olen loonud ühe e-kursuse Moodle’is, mille materjalid e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis kättesaadavad.

Repositoorimitest olid mulle varasemast tuttavad Koolielu, Miksike, LeMill, e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium. Esimesed kolm leidsid rohkelt kasutust, kui töötasin lasteaiaõpetajana ning nüüd suunan neid kasutama nii tegev- kui tulevasi õpetajaid. E-Õppe Arenduskeskuse repositooriumit kasutan õppejõuna ning suunan seal olevaid õppematerjale kasutama ka õpetajaid.

Veebis surfates leidsin ka repositooriumi e-Võti, kuid selles sisalduvad õpiobjektid/õppematerjalid ei ole paljud enam veebis üleval.

Kokkuvõte

Minu arvates (tutvudes loengumaterjalide, artiklite ja õpiobjekti kvaliteedinõuetega) on mõiste õpiobjekt väga spetsiifiline ja konkreetne. Loengumaterjalides välja toodud ja eesti keeles paralleelselt kasutatavad mõisted (e-õppematerjal jne) on tunduvalt laiemad ja ka laialivalguvamad. Väga paljud õpiobjektid/õppematerjalid, mis veebis (sh repositooriumites) kättesaadavad, ei vasta kõikidele õpiobjektile esitatavatele kvaliteedinõuetele ning seda eelkõige just terviklikkuse printsiibist lähtudes, kuna ei võimalda kontrollida eesmärgi/õpiväljundite saavutamist.

Kasutatud allikad:

Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks. (2012). Toim. Dermljuga-Telk, M.

Polsani, P.R. (2003). Use and Abuse of Reusable Learning Objecs. Journal of Digital Information. Vol 4, No 4. Loetud aadressil http://journals.tdl.org/jodi/index.php/jodi/article/view/89/88

Põldoja, H. (2013, 16.veebruar). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Õpikeskkonna lubavuste hindamine

Ülesanne

Teise nädala teemaks olid õpikeskkondade uurimise trendid ning õpi- ja õppedisaini teooriad ja neisse planeeritud pedagoogilised funktsionaalsused.

Lubavused on omadused, mida isikud mingis tegevuses teatud objektidele või vahenditele keskkonnas omistavad. Haridustehnoloogias tähendavad lubavused (affordances) keskkonna omadusi, mis võimaldavad teatud õppetegevuste läbiviimist (viidanud Pata 2013).

Õpetaja teadmised õpetamisteooriatest ning õppimiskäsitluste tundmine võimaldavad õpetajal efektiivsemalt õpetada ning toetada õppijate teadmiste konstrueerimisprotsessi. Biheivioristlik õppimiskäsitlus mõistab õppimist kui üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmist ja säilitamist, seoste loomist ja meeldejätmist. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel. Kognitiivne õppimiskäsitlus rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Olulised on kõrgemad psüühilised protsessid – taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on eesmärgistatud ja tunnetuslik protsess. Humanistlikus õppimiskäsitluses on inimene loov ja pürgib vaimsele kasvule pürgivast. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine. Konstruktivistlik õpikäsitlus lähtub põhimõttest, et inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õppija on siin aktiivne ja iseseisev ning loob ise oma teadmised (Nagel 2013).

Vaadates-kuulates reklaamvideot iPad’ist (seda see särasilmsete loojate tutvustus ju oli), tutvudes teema materjalidega, kirjastuse Koolibri digiõpikutega ja informatsiooniga Apple’i kodulehel  ning kasutades oma praktilisi kogemusi iPod’i (iPad’i väikevend) kasutamisel, toon välja

iPadi lubavused õppimiseks

Tehnilised näitajad

  • õhuke ja ülikerge (u 660 g) – iPad’i kasutamine ja sobivate digitaalsete õppematerjalide olemasolu võimaldab kergendada laste koolikotti kordades;
  • puutetundlik ekraan – ei vaja kasutamiseks lisavahendeid, piisab sõrmedest, millega võimalik muuta teksti suurust, trükkida, joonistada, valida jne
  • aku vastupidavus ja laetavus – aku peab vastu ka pideva tegutsemise (internetis, videote vaatamine, heli kuulamine jne) puhul, laadimisvõimalused nii vooluvõrgust kui ka arvutiga ühendatult;
  • uuematel iPad’ide andmesidemaht – 64GB, mis on võrreldav sülearvutitega;
  • sisseehitatud kõlar ja mikrofon ning liidetavad kõlar/mikrofon – võimaldavad õpilasel töötada ka iseseisvalt ja omas tempos;
  • ülivõimas protsessor – ka kõige võimsamad rakendused töötavad sujuvalt ja tõetruult, videote vaatamine kvaliteetne.

Kasutajasõbralikkus

  • rakendused vastavalt oma soovile – võimalus kasutada oma soovidest ja huvidest lähtuvaid rakendusi;
  • sobitub kasutajaga – ekraanipildi rotatsioon (ümberpööratavus), puutetundlik ekraan jne;
  • klaviatuur ekraanil, mis on pea sama suur, kui sülearvuti ekraan ning seetõttu piisab vaid iPad’ist endast – kaob ära võimalus, et kui töövihik ja õpik kaasas, siis pinal on koju jäänud :);
  • all in one – ühes iPad’is on koos õpik, töövihik, pinal kogu sisuga, päevik, veeb, muusika, mängud jne;
  • õpilastel ja õpetajatel ise võimalus luua sobivaid õppematerjale ning neid jagada.

Rakendused

  • veebi kasutamine – iPad’i saab kasutada nii Wifi-võrgus kui ka mobiilsidevõrke kasutades – lugeda uudiseid, otsida materjali, saata e-maili, suhelda jne;
  • tohutul hulgal erinevaid appe (App Store) ja nende hulgas ka palju hariduslikke eesmärke toetavad ning aina enam on neid eesti keeles; mõned näited:

– Sõnar – eesti keele ortograafia – aitab leida sobiva õigekirjareegli;

– Õpi Värve – väikelastele värvide õppimiseks; ütleb ja näitab värvi nime eesti keeles;

– Kes käis? – abimees Eesti ulukite äratundmiseks jälgede abil;

– Eesti piltkaardid  – võimalus avastada Eestimaad;

– Eesti eFloora – taimed meie metsades, niitudel ja soodes;

– Eesti kahepaiksed – tutvustab kõiki meil elavat 11 liiki kahepaikseid; lisatud leviala, pildid, joonised ja häälitsused;

– English-Estonian dictionary;

– ÕS 2006 (tasuline);

– Riigi Teataja – seadusandlus.

  • iBooks – raamaturiiul, kuhu saad valida endale sobivaid raamatuid ning neid lugeda; lehtede keeramine on lihtne – nagu tavaraamatus; hetkel pakub iBooks terve rea tasuta raamatuid ning nende hulgas ka põhikooli ja gümnaasiumi kirjanduses kohtustuslikke (soovituslikke). Näiteks A.H.Tammsaare “Tõde ja õigus”, E.Bornhöhe “Tasuja”, “Vürst Gabriel…”, E.Vilde “Mäeküla piimamees”. Väikelastel on võimalus lugeda Jänku-Jussi lugusid jne.
  • foto, heli, video – iPad võimaldab teha kvaliteetseid fotosid (uuemad 5 megapikslit), videosid ja helisalvestusi ning neid ka vaadata-kuulata;
  • iCloud – andmete talletamine ja jagamine
  • simulatsioonid – eluliste olukordade jälgimine ja kasutamine, mis päriselt järele proovimiseks liialt ohtlikud.
Kokkuvõtlikult on iPad’il minu arvates hulgaliselt lubavusi õppimiseks. Samas on ka terve rida tegureid, mis raskendavad iPad’i kasutamist – hind ja kättesaadavus (enamusele ei ole iPad’i soetamine taskukohane), õppematerjalide vähesus (esimesed digiõpikud on juba olemas), kasutamisoskus (kui lapsed kasutavad uusi tehnoloogiaid sageli intuitiivselt ja hirmu tundmata, siis täiskasvanuid kammitseb sageli kartus uue ees).

 

Kui postitus iPad’i lubavustest peaaegu valmis, siis leidsin Apple’i enda lehelt mõtteid, kuidas kasutada iPad’i õppetöös. Kes huvitatud, soovitan lugeda…



Kasutatud allikad:

Nagel, V. (2013, 8.veebruar). Õppimist soosiv keskkond. Õpilasest õppijaks. Loetud aadressil http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html

Pata, K. (2013, 8.veebruar). Lubavuspõhine õpidisain ja tegevusmustrid. Loetud aadressil http://www.slideshare.net/kpata/lubavusphine-pidisain

 

 

Haridustehnoloogi töökirjeldus

Ülesanne

Kes on haridustehnoloog? 

Haridustehnoloog on pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi (Tipp 2013).

Haridustehnoloogid on Eesti kõrgkoolides ja kutsekoolides ning nende tegevust kureerib ja toetab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskus . Haridustehnoloogid on paljudes Eesti üldhariduskoolides ning nende tegevust toetab Tiigrihüpe.

Haridustehnoloog lasteaias

Arvan, et haridustehnoloog peab olema ka lasteaias. Sagedasti meedias kajastatud mõtet, et arvuti, internet jm tehnoloogia ei peaks kuuluma eelkooliealiste laste ja lasteaia igapäevaellu, ma ei toeta. IKT kasutamine lasteaias ei tähenda seda, et laps kasutab pidevalt arvutit. Oluline on, et lasteaiaõpetaja oskaks kasutada IKT vahendeid ja võimalusi lasteaia õppeprotsessis. Õppealajuhatajana täidan koos lasteaia direktoriga hetkel nii IT-spetsialisti kui ka haridustehnoloogi tööülesandeid, nõustades, koolitades ja toetades õpetajaid IKT kasutamisel. Kui paljudes lasteaedades on aga keegi, kelle pädevused on tasemel, mis võimaldavad õpetajate toetamist ja nõustamist? Ja millised on lasteaedade tehnoloogilised võimalused (ruum, vahendid) IKT kasutamiseks?

Haridustehnoloog lasteaias on juhtkonna ja lasteaiaõpetaja abiline, nõuandja ja toetaja kaasaegsel tehnoloogia rikkalike võimalusi kaasaval õppeprotsessi läbiviimisel. Võimalusi IKT kasutamiseks lasteaia õppeprotsessis on palju. Haridustehnoloog saab suunata õpetajaid erinevate võimalustega tutvuma ning nõustada ja abistada neid tehnoloogia rakendamisel.

Haridustehnoloogi tööülesanded lasteaias

  • kogub, süstematiseeri ja levitab IKT-alast informatsiooni;
  • lasteaia kodulehekülje haldamine – koostab, täiendab ja kureerib info avaldamist lasteaia koduleheküljel;
  • nõustab lasteaiaõpetajaid IKT alastes küsimustes;
  • koolitusalane tegevus – korraldab IKT alaseid koolitusi lasteaiaõpetajatele, viib läbi IKT alaseid sisekoolitusi (sh juhendmaterjalide loomine);
  • osaleb IKT alastes projektides ja nõustab projektitegevustes lasteaiaõpetajaid;
  • abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;
  • IKT arendustegevus – osaleb lasteaia arengukava koostamisel; teeb ettepanekuid IKT valdkonna uuendamiseks; hoiab end kursis IKT riiklike arengusuundadega;
  • abistab õpetajaid IKT rakendamisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine).
Minu töökohaks olevas lasteaias (Tabasalu lasteaed Tibutare) on IKT kasutamiseks eraldi õppeklass SMART-tahvliga. Olen viinud õpetajatele läbi erinevaid sisekoolitusi ning aina enam leiab õppeklass kasutust.
Skeptikutele tahaks hullupööra jagada lastega tehtud intervjuud, kus vestesime teemal arvuti kasutamine (X üleriigilise alushariduse konverentsi “Lasteaed täna ja homme. Müüdid ja tegelikkus” vaheklipid), kuid kahjuks ei saa neid materjale veebis avaldada (puudub lastevanemate luba). Aga et lapsed naudivad tehnoloogia kasutamist, ei vaja tõenäoliselt tõestust.
Vaadake siit :).

 

Kasutatud allikad:

Haridustehnoloogilised pädevused õpetajatele. Kasutatud Veebruar 03, 2013, http://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf

Piir, M. (2010). Haridustehnoloogia. Kasutatud Veebruar 03, 2013, http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1402/Haridustehnoloogia1.pdf

Tipp, V. Kasutatud Veebruar 03, 2013, http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog

 

Kodutöö: Minu informaatikaõpetaja

Kodutöö lähteülesanne minu jaoks äärmiselt keeruline, kuna mul ei ole olnud ühtegi informaatikaõpetajat. Uurisin oma põhi- ja keskkooli, aga ka kõrgkooli (rakenduskõrgharidus Tallinna Pedagoogilisest Seminarist ja magistrikraad hariduse juhtimises Tallinna Ülikoolist) lõputunnistusi/diplomeid ning leidsin sobivate ainetena rakenduskõrghariduse õppekavast Arvutiõpe (maht 1 AP, õppejõud M. Liin) ning magistriõppekavast aine Haridustehnoloogia (maht 3 AP, õppejõud S. Klaos).

Pean kurvastusega tõdema, et erilisi mälestusi ainetest, õppejõududest ja õpitust ei ole. Ei positiivseid ega ka negatiivseid.

Lisaks olen osalenud erinevatel koolitustel oma haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks. Nendel koolitustel olen õppinud väga palju ning koolitajad on olnud suurepärasel tasemel. Nende eeskujust lähtuvalt olen üles ehitanud ka kursuse Arvuti lasteaias õpetamise TLÜ Pedagoogilises Seminaris tulevastele lasteaiaõpetajatele. Ning kodutööna analüüsingi ennast (informaatika)õpetajana lähtudes kursusekavast, kursuse ülesehitusest ja üliõpilaste tagasisidest.

Kursuse ülesehitus

  • kursus toimub e-õppena Moodle’i keskkonnas;
  • kursusel toimub sissejuhatav loeng, kus tutvustan kursuse sisu, ülesandeid, tähtaegu, ülesehitust;
  • kursuse jaoks olen koostanud rea õppematerjale;
  • kursuse jooksul teen konsultatsioone (päevaõpe) läbitud teemade osas;
  • kursus lõppeb üliõpilaste tagasisidega kursuse sisule ja ülesehitusele.

Üliõpilaste tagasiside

2012/2013 õppeaasta sügissemestril osales kursusel Arvuti lasteaias 94 üliõpilast (deklareerinute arv), kellest aine läbis 82 üliõpilast (mitteilmunud 4, mittearvestatud 8). TLÜ õis-is andis kursusele tagasisidet 86 üliõpilast. Kursuse keskmine hinne oli 4,51.

Üliõpilaste tagasiside põhjal toon välja parendamist vajavad valdkonnad:

  • kontakttundide arvu suurendamine – vajalik eriti kaugõppijate puhul, kuna nende seas ka eakamaid inimesi, kelle arvutikasutamise oskused vajavad enam toetamist;
  • aines osalejate arvu piiramine – e-õppes 94 inimesele sisulise tagasiside andmine on ülejõu käiv, eriti kui tegemist ei ole ainukese kursusega;
  • tagasiside – leida toimiv sisuline tagasisidesüsteem kursusel tehtavatele iseseisvatele töödele;
  • suurendada kursuse mahtu või vähendada iseseisvate tööde mahtu.

Nii et arenemisruumi on… :)

IFI7053 Õpileping

Ülesanne

Õpileping on õppija ja juhendaja vaheline “leping”, mis defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse”  (kaldkirjas olevate tekstide allikas: kursuse Digitaalsete õppematerjalide koostamine blogi).

Minu õpileping kursuse Digitaalsete õppematerjalide koostamine läbimiseks

Teema – Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Soovin õppida digitaalsete õppematerjalide koostamisega seonduvaid teemasid – kuidas koostada õppematerjale, kuidas ja milliseid vahendeid kasutada, kuidas ja kus õppematerjale avaldada, millised on autoriõigusega, litsentside ja viitamisega seonduvad probleemid ning kuidas hinnata õppematerjalide kvaliteeti.

Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Eesmärgid:

  • saada ülevaade õpiobjektide liikidest ja nende avaldamise võimalustest erinevates repositooriumites;
  • tutvuda õppematerjalide koostamise vahenditega kasutades neid õppematerjali loomiseks ning analüüsida nende kasutamist (sh rühmatöö);
  • tutvuda erinevate arvutipõhiste testide loomise vahenditega ning luua praktikas vähemalt üks arvutipõhine test;
  • saada teadmisi uute tehnoloogiate kasutamisest õppeprotsessis, nende abil õppematerjalide koostamisest ning luua üks õppematerjal asutades uusi tehnoloogiaid;
  • täiendada oma teadmisi ja oskusi õppematerjalide autoriõiguse, litsentside ja viitamise teemadel;
  • saada ülevaade õppematerjalide kvaliteedi nõuetest ja hindamise viisidest.

Põhjendus – miks ja sund

Põhjendusi, miks soovin seda teemat õppida ja mis sunnib seda teemat õppima, on mitu:

  • õppejõuna olen ka ise koostanud digitaalseid õppematerjale ning kursusel õpitav võimaldab analüüsida senitehtud ning saada uusi teadmisi ja oskusi uute õppematerjalide loomisel ja olemasolevate parendamisel;
  • õppealajuhatajana võimaldab kursusel õpitu luua uusi võimalusi eelkooliealistele lastele mõeldud õppematerjalide loomiseks ning omandatud teadmiste jagamist tulevastele lasteaiaõpetajatele;
  • kursusel omandatud teadmised tulevad kasuks ka e-kursuste kvaliteedimärgi hindamisprotsessis hindajana osalemisel;
  • ja kindlasti on oluliseks ka kursuse koht haridustehnoloogi magistriõppe õppekavas kohustusliku ainena ning seega eeldus oma õpingute edukaks lõpetamiseks :).

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Oma eesmärkide saavutamiseks:

  • töötan põhjalikult ja õigeaegselt läbi kursuse teemad ja lugemismaterjalid;
  • esitan asjakohased (ülesannetele vastavad) blogipostitused õigeaegselt;
  • viitan kasutatud allikatele korrektselt;
  • loon ülesannetest lähtuvalt erinevaid õppematerjale ning analüüsin nende loomise vahendeid, protsessi ja tulemusi;
  • hoian end kursis kursusekaalaste mõtete ja ideedega (blogipostituste lugemine ja kommenteerimine);
  • osalen aktiivselt rühmatöös ning annan oma panuse selle õnnestumisse;
  • osalen aktiivselt kontakttundides.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Kasutatavad vahendid ja neile ligipääs

  • kursuse blogi ja seal sisalduvad ülesanded, õppematerjalid, tähtajad jne;
  • õppejõud – suhtlemine küsimuste tekkimise korral kasutades blogi ja/või e-posti;
  • kursusekaaslased – nende blogipostitustega kursisolemine, rühmatöö kaaslaste leidmine, kohtumised ja tegevused rühmatöö raames;
  • kursuse õppematerjalid
  • erinevad veebivahendid
  • arvuti ja internet (mis kursuse ülesehituse tõttu peavad olema esimese kohal);
  • muud kursuse käigus selguvad vajalikud inimesed, materjalid ja tehnoloogiad.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Eesmärgid saavutan, kui olen läbi töötanud ülesanded ja lugemismaterjalid ning teinud blogipostitused, mis väljendavad minu teadmisi ja oskusi:

  • õppematerjalidest ja õpiobjektidest ning nende kvaliteedist ja avaldamise võimalustest;
  • õppematerjalide koostamise vahenditest, nende praktilisest kasutamisest õppematerjali koostamiseks ning nende kasutamise analüüsist;
  • erinevate arvutipõhiste testide loomise võimalustest ning arvutipõhiste testide praktilisest loomisest;
  • uute tehnoloogiate kasutamisest õppematerjalide loomisel;
  • autoriõiguste- ja litsentsidealastest teadmistest;
  • korrektsest viitamisest.

Kursuse lõpus kirjutan lähtuvalt õpilepingust ja püstitatud eesmärkidest refleksiooni. Refleksioon võimaldab hinnata eesmärkide saavutamist, analüüsida õppeprotsessi, õpitud ja oma panust ning püstitada uued eesmärgid.

 

IFI7053 algab

Alguse sai uus aine Digitaalsete õppematerjalide koostamine.

Esimese nädala ülesanded olid alljärgnevad:

  • tutvuda aine kursuseprogrammi, õpijuhise, kursuse teemade ja eelmise aasta ülesannetega ning nendest lähtuvalt lisada omapoolseid soove kursuse praktiliste ülesannete osas;
  • panna kirja lühike enesetutvustus – vaatasin üle septembrikuus tehtud enesetutvustuse ning kuna sellest ajast ei ole muutusi olnud (isegi tütred ei ole vanemaks saanud :)), siis jätsin selle muutmata;
  • koostada õpileping – mille järgmises postituses ka avaldan.

Teemad ja ülesanded aines

Tutvudes selle aasta teemade ja eelmise aasta ülesannetega teemade raames, siis aine sisuks on:

  1. Õpiobjekti mõiste, repositoorimuid, metaandmed
  2. Õppematerjalide koostamise vahendid (autorivahendid, kontoritarkvara, veebipõhised sisuhaldusvahendid)
  3. Arvutipõhised testid
  4. Uued tehnoloogiad (e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, videosalvestussüsteemid)
  5. Õppematerjalide autoriõigus (sh Creative Commons litsents)
  6. Allikmaterjalidele viitamine
  7. Õppematerjalide kvaliteet

Igati asjakohased teemad ning katavad ära kogu digitaalsete õppematerjalide koostamisega seotud teemad peale sisu (õpetaja-õppejõu erialane kompetentsus) ja ülesehituse (õppedisaini alused).