Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • informaatika kui läbiv teema tähendab koolikultuuris seda, et vastutus on jagatud – seega ei vastutagi nagu keegi. Aineõpetajate võimalused (aeg, oskused jne) tihedas ainekavas leida aega informaatika alusoskuste õpetamiseks, et arvutit õppeprotsessis kasutada, on minimaalsed. Kohustusliku ainena tuleb koolis luua võimalused pädevuste omandamiseks, mis on eelduseks lastele järgnevatele informaatikaga seotud ainetele;
  • infoühiskonna kiire areng, selle valdkonna riiklik prioriteetsus ning riikliku õppekava üldpädevusnõuded seavad ka õppijale teatud kohustused oskuste ja õpitulemuste osas, mida informaatika  kohustuslikkus võimaldab saavutada;
  • põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud informaatika sisu 6.klassile on aluseks 8.klassi ainesisule ning need omakorda gümnaasiumi astme ainekursustele. Kohustuslikkus võimaldab põhikooli lõpetajatele ühtsed pädevused ning see võimaldab õpilaste mobiilsust põhikooli lõpetamisel.

Kolm vastu-argumenti:

Vastuargumendid sõnastasin loengus arutelus tõstatatud teemade põhjal.

  • informaatika õpetus jääb ainult informaatika õpetaja ülesandeks ning selles aines omandatud oskused jäävad unarusse. Kui informaatika on läbiv teema, siis on omandatavad pädevused võimalik jagada (hea õppealajuhataja korral :)) aineõpetajate vahel ning õpilasel tekivad nende praktilise rakendamise oskus;
  • koolil võimalus valida, millise suuna nad valivad ning kuidas nad informaatika kui aine üles ehitavad (millal mida õpetatakse, mis on oluline);
  • koolid peavad leidma kompromisse – millised ained valida, millistest ainetest loobuda;
  • kohustuslikkus tähendab – koolidel peavad olema tagatud võimalused informaatika õpetamiseks – lisaks ainekavale ja õpikule riist- ja tarkvara ning kvalifitseeritud informaatika õpetajad.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pooldan informaatika kohustuslikkust. Põhjendused selleks on pooltargumentides. Oma kogemus (põhikooli lõpetanud tütred) ütleb, et arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad just selles suhtes, mis puudutab arvuti kasutamist töövahendina. Sotsiaalmeedia on teine teema…

Arvan, et täiesti teine teema on rakendamine. Informaatika aines 6.klassis (kohustuslikus) omandatud alusoskused peavad leidma rakendamist järgnevatel aastatel ja teistes ainetes. Alusoskuste saavutamine ei tähenda, et see leiab rakendamist, kui selleks õppeprotsessis võimalusi ei ole.

Mulle meeldib Katriini mõte, et informaatika õpetajate õppekava (informaatika õpetaja magistriõppe õppekavas alustas sel aastal 6 õppijat, meie loengus oli täna neist 3!!!) ei ole atraktiivne, kuna informaatika kui aine ei ole õppekavas kohustuslik.

Vastuargumendina toodud kvalifitseeritud õpetajate vähesus tekitab küsimuse -kvalifikatsioonile vastav õpetaja – kas see tähendab diplomit või pedagoogilist võimekust ning vajalikku kompetentsust?

Meie senise süsteem ei toimi. Gümnaasiumist ülikooli tulijate arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad, mida näitavad arvutialaste pädevuste testimised.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga