Refleksioon õpitule aines Õppedisaini alused

KOKKUVÕTE AINES ÕPPEDISAINI ALUSED

Aines Õppedisaini alused oli kokku 4 kohtumist. Kuna aine hindamisel on oluline ka õppimise refleksioon, siis võtan selle blogipostitusega kokku neljas kontakttunnis kuuldu-räägitu-tehtu. Kokkuvõtte aluseks on loengutes tehtud kirjalikud märkmed ning sissekanded GoogleDocs’is.

I kohtumine – 8. september 2012 – 4 AK

Esimeses loengus tutvusime kursusekaaslastega, rääkisime lahti aine mõisted, arutlesime õppimisteooriate üle ning tutvusime antud aine õpikeskkonna (õpiökosüsteemi) Dippler’iga.

Olulised mõisted

õppedisain – asendab tänapäeval mõistet “didaktika”, seotud õpetamisega (ingl k instructional design)

õpidisain – seotud õppimisega (ingl k learning design)

Õppedisain – õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

Südamelähedane oli mulle loengus kõlanud mõte, et “õppimine võib toimuda ka ilma õpetamiseta, aga õpetamine ilma õppimiseta mitte”. Mis on õppimine? Omandamine? Osalemine? Loomine? Nende sümbioos? Veel midagi muud?

Tulevase lasteaiaõpetajate suunajana (antu kontekstis ei taha kuidagi kasutada mõistet õpetajana :)) olen ka üliõpilastega arutlenud teema üle, mis on õppimine ja mis õpetamine. Minu jaoks on õppimine tegevus, milla tulemusena leiavad aset muutused ja protsess, mille käigus realiseeruvad eesmärgid. Õpetamine aga õppimise esilekutsumine ning õppija toetamine.

Esimeses loengust jäid eriti meelde õpetajate “sisemised teooriad”:

  • transmissioon – teadmiste ülekandmine
  • transaktsioon – tehes õppimine
  • transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine

II loeng – 6.oktoober 2012 – 4 AK

Teisel kohtumisel tutvusime õppedisaini mudelitega. Koduse tööna tuli võrrelda kahte õppedisaini mudelit. Mina võrdlesin ADDIE-mudelit ning Merrilli õppedisaini mudelit Pebble-in-the-Pond.

Analüüsides seniseid kursuste ülesehitusi ja läbiviimisi, siis olen enesele teadmata ning teoorias täieliku võhikuna kasutanud samuti ADDIE-mudelit, mida ka loengus käsitleti kui kõige enam levinumat. Vaieldamatult on ta õpetaja seisukohalt mugavaim – ise otsustad, kuidas ja mida õpead ning õppimine ja õpetamine kulgevad kindlas ja kavandatud suunas.

Teises loengus alustasime rühmatööna e-kursuse või õpiobjekti kavandamist, milleks pidime kasutama Merrilli mudelit. Minu rühmatöökaaslasteks said Kristi Jaason ja Ruth Randoja, kellega otsustasime luua õpiobjekti inglise keele õpetamiseks 3.klassi lastele.

Kavandatava õpiobjekti lähteüleande sõnastasime teisel kontakttunnil järgnevalt:

Probleemi / ülesande püstitus: Mati Kask on 9a poiss, kelle peresse tuleb Inglismaalt vahetusõpilane Jane Mill (9aastane). Mati peab Jane’ile tutvustama oma kodu, seal asuvaid ruume, ruumide sisustust ja asjade paiknemist.

Õpieesmärk: Kirjeldab oma kodu lühilausetega kasutades õpitud sõnavara.

III kontakttund – 17.november 2012 – 4 AK

Kolmandas kontakttunnis rääkisime põhjalikumalt lahti Merrilli õpidisaini mudeli Pebble-In-The-Pond ning tegutsesime edasi oma õpiobjektiga.

Sõnastasime õpiväljundid, koostasime ülesannete jada. Õpiväljundid pidime sõnastama sooritusena. Minu jaoks tähendab see eesmärgi sõnastamist tegevusena (st protsessieesmärgina). See on teema, mis mulle juba pikemat aega väga oluline ning püüan seda läbi praktiliste tegevuste selgitada ka oma üliõpilastele. Sarnasel teemal valmis mul ka õpiobjekt, mis suunatud lasteaia õppeprotsessi planeerimisele.

Kolmandas loengus pusisime päris pikalt ka Merrilli taskonoomia kallal, mille algul oma planeeritavast õpiobjektist lähtuvalt pöörasime tagurpidi. Arutelude tulemusena ma rühmatöö kaaslaste Kristi ja Ruthiga leidsime, et jätame taksonoomia õiget pidi ning suutsime selle ühiselt ka õpiväljunditest lähtuvalt täita.

IV loeng – 1.detsember 2012 – 4 AK

Viimasel kohtumisel olid läbitavateks teemadeks õpetamise strateegiad, õpihaldussüsteemid, õpitehnoloogia standardid. Tegelesime oma õpiobjekti õpetamise strateegia loomisega – mida ja millises järjekorras õpetada, kuidas kontrollida õpitu omandamist jne. Koostasime õpetamise strateegia voodiagrammina.

Rääkisime ka hindamisest.

EVALVATSIOON

  • formatiivne (kujundav) evalvatsioon – eesmärgiks õpisüsteemi parendamine
  • summatiivne (arvestuslik) evalvatsioon – eesmärgiks otsus õpisüsteemi hankimise või hülgamise kohta (kas jah või ei)

Donald Kirkpatrick (1959) evalvatsiooni tasemed:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus
  4. Tulemused: tõhusam töö

Õpetajana – kuidas teada saada, kas õpitu rakendus. Olen paaril korral täiesti juhuslikult saanud tagasisidet õpitu rakendamisest tulevases töös või elus. Õpetan tulevastele lasteaiaõpetajatele ainet Mäng kultuurilise, arengulise ja pedagoogilise meetodina, kus üheks teemaks on laste vabamängu vaatlus, mis on olulisel kohal eelkooliealise lapse mängu, kui lapse põhitegevuse ning arengu aluse, arengu hindamisel. Tutvustan üliõpilastele erinevaid võimalusi laste mängu vaatluseks ja analüüsiks ning rõõm on suur, kui nad kasutavad neid võimalusi iseseisvalt paktika käigus, lõputöö uurimuslikes osades ning ka töösituatsioonis. Viimane on eriti positiivne – see näitab õpitu rakendamist pikemas ajaperspektiivis.

Kokkuvõtlikult

Minule isiklikult jäi kontakttundidest veidi väheseks. Või siis oli aine liialt vara. Paralleeleselt toimus tööd ka ainetes Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud ning Õpihaldussüsteemid, mis lihtsustasid teemades orienteerumist. Kui nüüd etteruttavalt olen uurinud aines Digitaalsete õpimaterjalide loomine käsitletavaid teemasid, siis tundub, et sealt saaks nii mõneski hetkel segases teemas (nt õpitehnoloogia standardid) selgust.

Kokku võib kogu aine võtta Helen Barrett’i mõtetega õppimisest ja õppimise refleksioonist:

WHAT? – mida õppisin – kuidas kavadada õppimist nii, et see oleks võimalikult tõhus õppimise esilekutsumises

SO WHAT? – ja siis? millised on erinevused ja muutused võrreldes varasemate teadmiste ja seisukohtadega? – oluline on läbi mõelda, kes on õppimises sihtrühm, millise tulemuseni (väljundini) peavad õppijad jõudma, kuidas kavandada õpeprotsessi, kuidas tagada õppijate aktiivsus; mõtteid ja ideid ning uurimiskohti rohkem kui palju

NOW WHAT? – nüüd peangi suutma õpitut rakendada õppejõuna tulevaste kursuste planeerimisel ja läbiviimisel ning kindlasti on oluline teemasse (sh õppimise ja õpetamise teooria!) veel põhjalikumalt süüvida.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga