IFI7056 Haridustehnoloogilised uuringud ja evalvatsioon – sissejuhatus

Sissejuhatus ainesse ja arvestuslikud tööd

Kursuse veebiaadress on

http://ifi7056.wordpress.com/

Edufeedr

http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_educourse/71443

Kursuse ülesehitus on:

1.-10.nädal – erinevate teemade läbitöötamine ning blogipostitused (20% hindest)

Individuaalne töö – ühe õpidisaini analüüs (50% hindest)

Tutvustamine, esmane esitamine 21.04.2013

Lõplik esitamine 27.mail blogipostitusena

  • Eeldab teoreetiliste materjalide läbitöötamist
  • Valida üks õpidisain (nt e-kursus, õpiobjekt, õpiprogramm)
  • Ei tohi võtta seda, mis on juba võetud
  • Tööd alustada aprillikuus, kui kõik teemad läbi töötatud
  • Kontaktpäeval tutvustada, mida analüüsid – kellele, kust leia, kuidas töötada – valitud õpidisaini kirjledus-tutvustus

Rohkem informatsiooni:

http://ifi7056.wordpress.com/hindamine/11-nadal/

Rühmatöö (30% hindest) – uuringu läbiviimine

Alustada hiljemalt aprilli lõpus

Uuring võib olla koolis vm haridusasutuses – leia asutus, mida soovid evalveerida

Umbes 3 liiget

Meetodi valik: dokumentide analüüs, vestlused, küsimustik, swot-analüüs

Tutvustamine kontaktpäeval 18.05.2013

Väljundid-tegevused:

  • planeerib uuringu ja evalveerib haridusasutust rühmatööna
  • valib sobivad meetodid, et analüüsida rühmatööna haridusasutuse haridustehnoloogilist olukorda
  • kasutab arutlemisel isesesvas ja rühmatöös haridustehnoloogilise uurimistööga seotud pedagoogilisi printsiipe ja haridustehnoloogiliste uurimustega seotud mõisteid
  • arendab rühmatöö oskust rühma uurimustöö kaudu, sealhulgas kaugtöös rühmas ja haridustehnoloogiliste vahendite kasutamist rühmategevuste korraldamiseks
  • kirjutab rühmatööna haridusasutuse uuringu raporti, mida esitatakse suuliselt üheskoos seminaris ja kirjalikult rühma ühe liikme blogis
  • teeb järeldusi individuaalses ja rühmatöös (plussid, miinused,muudatusettepanekud) õppedisaini või kooli/kogukonna kohta

Olulised on ka järeldused ja soovitused, mis põhinevad andmetel (kuidas olukorda muuta)

Lõplik esitamine 27.mail blogipostitusena

Korralduslik pool: aines üks õppevaba nädal 18.-24.märts.

 

Kodutöö: Kohustuslik või mitte

Kolm poolt-argumenti:

  • informaatika kui läbiv teema tähendab koolikultuuris seda, et vastutus on jagatud – seega ei vastutagi nagu keegi. Aineõpetajate võimalused (aeg, oskused jne) tihedas ainekavas leida aega informaatika alusoskuste õpetamiseks, et arvutit õppeprotsessis kasutada, on minimaalsed. Kohustusliku ainena tuleb koolis luua võimalused pädevuste omandamiseks, mis on eelduseks lastele järgnevatele informaatikaga seotud ainetele;
  • infoühiskonna kiire areng, selle valdkonna riiklik prioriteetsus ning riikliku õppekava üldpädevusnõuded seavad ka õppijale teatud kohustused oskuste ja õpitulemuste osas, mida informaatika  kohustuslikkus võimaldab saavutada;
  • põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud informaatika sisu 6.klassile on aluseks 8.klassi ainesisule ning need omakorda gümnaasiumi astme ainekursustele. Kohustuslikkus võimaldab põhikooli lõpetajatele ühtsed pädevused ning see võimaldab õpilaste mobiilsust põhikooli lõpetamisel.

Kolm vastu-argumenti:

Vastuargumendid sõnastasin loengus arutelus tõstatatud teemade põhjal.

  • informaatika õpetus jääb ainult informaatika õpetaja ülesandeks ning selles aines omandatud oskused jäävad unarusse. Kui informaatika on läbiv teema, siis on omandatavad pädevused võimalik jagada (hea õppealajuhataja korral :)) aineõpetajate vahel ning õpilasel tekivad nende praktilise rakendamise oskus;
  • koolil võimalus valida, millise suuna nad valivad ning kuidas nad informaatika kui aine üles ehitavad (millal mida õpetatakse, mis on oluline);
  • koolid peavad leidma kompromisse – millised ained valida, millistest ainetest loobuda;
  • kohustuslikkus tähendab – koolidel peavad olema tagatud võimalused informaatika õpetamiseks – lisaks ainekavale ja õpikule riist- ja tarkvara ning kvalifitseeritud informaatika õpetajad.

Sinu isiklik seisukoht koos põhjendusega:

Mina pooldan informaatika kohustuslikkust. Põhjendused selleks on pooltargumentides. Oma kogemus (põhikooli lõpetanud tütred) ütleb, et arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad just selles suhtes, mis puudutab arvuti kasutamist töövahendina. Sotsiaalmeedia on teine teema…

Arvan, et täiesti teine teema on rakendamine. Informaatika aines 6.klassis (kohustuslikus) omandatud alusoskused peavad leidma rakendamist järgnevatel aastatel ja teistes ainetes. Alusoskuste saavutamine ei tähenda, et see leiab rakendamist, kui selleks õppeprotsessis võimalusi ei ole.

Mulle meeldib Katriini mõte, et informaatika õpetajate õppekava (informaatika õpetaja magistriõppe õppekavas alustas sel aastal 6 õppijat, meie loengus oli täna neist 3!!!) ei ole atraktiivne, kuna informaatika kui aine ei ole õppekavas kohustuslik.

Vastuargumendina toodud kvalifitseeritud õpetajate vähesus tekitab küsimuse -kvalifikatsioonile vastav õpetaja – kas see tähendab diplomit või pedagoogilist võimekust ning vajalikku kompetentsust?

Meie senise süsteem ei toimi. Gümnaasiumist ülikooli tulijate arvutikasutamise oskused on äärmiselt nõrgad, mida näitavad arvutialaste pädevuste testimised.

 

Refleksioon õpitule aines Õppedisaini alused

KOKKUVÕTE AINES ÕPPEDISAINI ALUSED

Aines Õppedisaini alused oli kokku 4 kohtumist. Kuna aine hindamisel on oluline ka õppimise refleksioon, siis võtan selle blogipostitusega kokku neljas kontakttunnis kuuldu-räägitu-tehtu. Kokkuvõtte aluseks on loengutes tehtud kirjalikud märkmed ning sissekanded GoogleDocs’is.

I kohtumine – 8. september 2012 – 4 AK

Esimeses loengus tutvusime kursusekaaslastega, rääkisime lahti aine mõisted, arutlesime õppimisteooriate üle ning tutvusime antud aine õpikeskkonna (õpiökosüsteemi) Dippler’iga.

Olulised mõisted

õppedisain – asendab tänapäeval mõistet “didaktika”, seotud õpetamisega (ingl k instructional design)

õpidisain – seotud õppimisega (ingl k learning design)

Õppedisain – õppeprotsessi ja õpikeskkonna süsteemne kavandamine eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks.

Südamelähedane oli mulle loengus kõlanud mõte, et “õppimine võib toimuda ka ilma õpetamiseta, aga õpetamine ilma õppimiseta mitte”. Mis on õppimine? Omandamine? Osalemine? Loomine? Nende sümbioos? Veel midagi muud?

Tulevase lasteaiaõpetajate suunajana (antu kontekstis ei taha kuidagi kasutada mõistet õpetajana :)) olen ka üliõpilastega arutlenud teema üle, mis on õppimine ja mis õpetamine. Minu jaoks on õppimine tegevus, milla tulemusena leiavad aset muutused ja protsess, mille käigus realiseeruvad eesmärgid. Õpetamine aga õppimise esilekutsumine ning õppija toetamine.

Esimeses loengust jäid eriti meelde õpetajate “sisemised teooriad”:

  • transmissioon – teadmiste ülekandmine
  • transaktsioon – tehes õppimine
  • transformatsioon – õppimine kui maailmavaate muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine

II loeng – 6.oktoober 2012 – 4 AK

Teisel kohtumisel tutvusime õppedisaini mudelitega. Koduse tööna tuli võrrelda kahte õppedisaini mudelit. Mina võrdlesin ADDIE-mudelit ning Merrilli õppedisaini mudelit Pebble-in-the-Pond.

Analüüsides seniseid kursuste ülesehitusi ja läbiviimisi, siis olen enesele teadmata ning teoorias täieliku võhikuna kasutanud samuti ADDIE-mudelit, mida ka loengus käsitleti kui kõige enam levinumat. Vaieldamatult on ta õpetaja seisukohalt mugavaim – ise otsustad, kuidas ja mida õpead ning õppimine ja õpetamine kulgevad kindlas ja kavandatud suunas.

Teises loengus alustasime rühmatööna e-kursuse või õpiobjekti kavandamist, milleks pidime kasutama Merrilli mudelit. Minu rühmatöökaaslasteks said Kristi Jaason ja Ruth Randoja, kellega otsustasime luua õpiobjekti inglise keele õpetamiseks 3.klassi lastele.

Kavandatava õpiobjekti lähteüleande sõnastasime teisel kontakttunnil järgnevalt:

Probleemi / ülesande püstitus: Mati Kask on 9a poiss, kelle peresse tuleb Inglismaalt vahetusõpilane Jane Mill (9aastane). Mati peab Jane’ile tutvustama oma kodu, seal asuvaid ruume, ruumide sisustust ja asjade paiknemist.

Õpieesmärk: Kirjeldab oma kodu lühilausetega kasutades õpitud sõnavara.

III kontakttund – 17.november 2012 – 4 AK

Kolmandas kontakttunnis rääkisime põhjalikumalt lahti Merrilli õpidisaini mudeli Pebble-In-The-Pond ning tegutsesime edasi oma õpiobjektiga.

Sõnastasime õpiväljundid, koostasime ülesannete jada. Õpiväljundid pidime sõnastama sooritusena. Minu jaoks tähendab see eesmärgi sõnastamist tegevusena (st protsessieesmärgina). See on teema, mis mulle juba pikemat aega väga oluline ning püüan seda läbi praktiliste tegevuste selgitada ka oma üliõpilastele. Sarnasel teemal valmis mul ka õpiobjekt, mis suunatud lasteaia õppeprotsessi planeerimisele.

Kolmandas loengus pusisime päris pikalt ka Merrilli taskonoomia kallal, mille algul oma planeeritavast õpiobjektist lähtuvalt pöörasime tagurpidi. Arutelude tulemusena ma rühmatöö kaaslaste Kristi ja Ruthiga leidsime, et jätame taksonoomia õiget pidi ning suutsime selle ühiselt ka õpiväljunditest lähtuvalt täita.

IV loeng – 1.detsember 2012 – 4 AK

Viimasel kohtumisel olid läbitavateks teemadeks õpetamise strateegiad, õpihaldussüsteemid, õpitehnoloogia standardid. Tegelesime oma õpiobjekti õpetamise strateegia loomisega – mida ja millises järjekorras õpetada, kuidas kontrollida õpitu omandamist jne. Koostasime õpetamise strateegia voodiagrammina.

Rääkisime ka hindamisest.

EVALVATSIOON

  • formatiivne (kujundav) evalvatsioon – eesmärgiks õpisüsteemi parendamine
  • summatiivne (arvestuslik) evalvatsioon – eesmärgiks otsus õpisüsteemi hankimise või hülgamise kohta (kas jah või ei)

Donald Kirkpatrick (1959) evalvatsiooni tasemed:

  1. Reaktsioon: õppijate isiklik arvamus, tagasiside
  2. Õppimine: oodatud õpitulemuste saavutatus
  3. Käitumine: õpitu rakendamine töös/elus
  4. Tulemused: tõhusam töö

Õpetajana – kuidas teada saada, kas õpitu rakendus. Olen paaril korral täiesti juhuslikult saanud tagasisidet õpitu rakendamisest tulevases töös või elus. Õpetan tulevastele lasteaiaõpetajatele ainet Mäng kultuurilise, arengulise ja pedagoogilise meetodina, kus üheks teemaks on laste vabamängu vaatlus, mis on olulisel kohal eelkooliealise lapse mängu, kui lapse põhitegevuse ning arengu aluse, arengu hindamisel. Tutvustan üliõpilastele erinevaid võimalusi laste mängu vaatluseks ja analüüsiks ning rõõm on suur, kui nad kasutavad neid võimalusi iseseisvalt paktika käigus, lõputöö uurimuslikes osades ning ka töösituatsioonis. Viimane on eriti positiivne – see näitab õpitu rakendamist pikemas ajaperspektiivis.

Kokkuvõtlikult

Minule isiklikult jäi kontakttundidest veidi väheseks. Või siis oli aine liialt vara. Paralleeleselt toimus tööd ka ainetes Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud ning Õpihaldussüsteemid, mis lihtsustasid teemades orienteerumist. Kui nüüd etteruttavalt olen uurinud aines Digitaalsete õpimaterjalide loomine käsitletavaid teemasid, siis tundub, et sealt saaks nii mõneski hetkel segases teemas (nt õpitehnoloogia standardid) selgust.

Kokku võib kogu aine võtta Helen Barrett’i mõtetega õppimisest ja õppimise refleksioonist:

WHAT? – mida õppisin – kuidas kavadada õppimist nii, et see oleks võimalikult tõhus õppimise esilekutsumises

SO WHAT? – ja siis? millised on erinevused ja muutused võrreldes varasemate teadmiste ja seisukohtadega? – oluline on läbi mõelda, kes on õppimises sihtrühm, millise tulemuseni (väljundini) peavad õppijad jõudma, kuidas kavandada õpeprotsessi, kuidas tagada õppijate aktiivsus; mõtteid ja ideid ning uurimiskohti rohkem kui palju

NOW WHAT? – nüüd peangi suutma õpitut rakendada õppejõuna tulevaste kursuste planeerimisel ja läbiviimisel ning kindlasti on oluline teemasse (sh õppimise ja õpetamise teooria!) veel põhjalikumalt süüvida.

 

Kodutöö: Õpetamisstrateegia

Õpiobjekti teema: Minu kodu / My Home

Õpiobjekti sisu: veebipõhine mäng inglise keele õppeks 3.klassi lastele

Õpiväljundid:

  • nimetab toas olevaid esemeid
  • kirjeldab esemete kuuluvust omastavate asesõnade abil
  • kirjeldab esemete asukohta eessõnade abil
  • nimetab majas olevaid tube
  • kirjeldab toa sisu väljenditega there is  ja there are
Õpetamisstrateegia