Personaalsed õpikeskkonnad

Ülesanne

Terminit “personaalsed õpikeskkonnad” (personal learning environments) kasutati esmakordselt 4.novembril 2004.aastal JISC CETIS (The Joint Information System Committee of the UK / Centre for Educational Technology and Interoperatility Standards) konverentsil (History of personal learning environments).

Personaalset õpikeskkonda defineeritakse kui õppija poolt hallatava ja kontrollitava süsteemi, mis toetab õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega. Personaalne õpikeskkond on dünaamiline ja pidevalt muutuv keskkond, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest (Pata ja Laanpere 2009).

Kõige sagedamini mõeldakse personaalse õpikeskkonna all erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku (Pata ja Laanpere 2009, Atwell 2007). Mina pooldan pigem seisukohta, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ning personaalne õpikeskkond ei eelda aga ka ei välista tehnoloogia (sh sotsiaalse tarkvara) olemasolu. Samas ei kujuta tõenäoliselt keegi meist enam ette õppimist ilma tehnoloogiat ja sotsiaalseid tarkavarasid kasutamata.

Lähtuvalt erialavalikust (haridustehnoloogia) pean loomulikuks, et minu õpingute lahutamatuks osaks on sotsiaalse tarkvara erinevad lahendused, mis suures osas moodustavadki minu praeguse personaalse õpikeskkonna. Kasutan terminit “personaalne õpikeskkond” just nimelt ainsuses, kuna leian, et minu õpikeskkond on üks tervik, mis koosneb väga erinevatest osadest (tehnoloogiad, materjalid, tarkvarad, inimesed, tugisüsteemid). Kindlasti on minu personaalne õpikeskkond pidevas muutumises ja arengus ning seda mõjutab õppeprotsess. Õpingute käigus olen tutvunud uute tehnoloogiliste võimalustega ning samas tekib pidevalt vajadusi uute lahenduste järele. Minu personaalne õpikeskkond koosneb nii minu enda valikutest kui ka õpingutest sõltuvatest vajadustest (sh õppejõudude valikutest).

Minu personaalset õpikeskkonda iseloomustab allolev joonis.

Joonis. Kaire personaalne õpikeskkond.

NB! Oma personaalset õpikeskkonda visualiseerides kasutasin mõistekaartide loomist võimaldavat keskkonda MindMeister. Protsess oli huvitav ning tulemus veebikeskkonnas MindMeister ja allalaetult (pdf-formaadis) rahuldav. Kahjuks ei võimalda WordPress üles laadida suuremaid faile kui 1MB. Seega ei ole joonis hetkel praktiliselt loetav :(.

Kasutatud allikad:

Attwell, G. (2007). Personal learning environments – the future of elearning. eLearning Papers.

History of personal learning environments. (2012). Kasutatud November, 10, 2012. http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_personal_learning_environments

Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)

One thought on “Personaalsed õpikeskkonnad

  1. Muljet avaldav joonis, respect! Ja väga hästi loetav tänu piltidele. Telefoni kujutis tegi hea tuju :) Olen nõus, et õppijatel on olnud personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut. Siis olid esikohal konspektid, raamatud, inimesed ja suhtlemine!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga