Õpivõrgustikud

Ülesanne

Teemasse süüvimiseks uurisin alustuseks erinevate mõistete tähendust. Nagu ikka, siis üks mõiste võib tähendada väga erinevaid asju. Käesoleva teemaga on seotud mõisted võrgustik (network), võrgustikutöö (networking), õpivõrgustik (learning network, personal learning network, PLN, networked learning).

Eesti õigekeelsussõnaraamat defineerib mõistet “võrgustik” kui võrkude kogumit (ÕS 2006). Tervise Arengu Instituut tõlgendab mõistet “võrgustik” kui indiviidi ümbritsevat süsteemi, mis moodustub inimgruppidest, kellel on mingi ühine eesmärk ja ühised huvid. ESF programmi “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014” tõlgeduses on võrgustik vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga inimeste või organisatsioonide kogum.

Mõiste “võrgustikutöö” tähendab sotsiaaltöö kontekstis koostööd, kuhu kuuluvad abivajaja sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. Infotehnoloogia maailmas tähendab mõiste „võrgustikutöö“ kahe või enama arvuti ühendamist eesmärgiga jagada andmeid.

Mõiste “õpivõrgustik” tõlgenduses ollakse enam ühte meelt, et see on rühm inimesi, kes jagavad ühist huvi mingis pädevusvaldkonnas ning on õppimisprotsessis valmis jagama oma teadmisi ja kogemusi (Downes 2007, James 2010).

Õpivõrgustike puhul on olulised neli omadust (Downes 2007):

  • mitmekesisus, mis võimaldab näha õpitavat erinevatest seisukohtades lähtuvalt;
  • autonoomia, sõltumatus, iseseisvus – iga õppija tegutseb sõltumatult ning igaühe põhimõtted ja väärtused leiavad õppimise käigus arvestamist;
  • suhtlemine, seotus – õpivõrgustikus loodud teadmine on liikmete suhtlemise tulemus;
  • avatus – iga liige panustab võrgustiku tegevuses ning saab võrgustikust uut (teadmist, kogemust, ideed).

Igasuguse võrgustiku  (sh õpivõrgustiku) puhul on olulised koostööoskus, usaldus, kompetentsus, paindlikkus, kaasamine.

Nõustun lähteülesandes sõnastatud mõttega, et õpivõrgustik eksisteeris juba ammu ka ilma tehnoloogia toeta. Usun, et iga õppija (nii enne “tiigrihüpet” kui ka selle ajal) on loonud endale võrgustiku, mis toetab tema õppimist ning selles võrgustikus jagab õppija oma teadmisi. Tehnoloogia tugi on muutnud õpivõrgustikud kordades laiemaks ning mitmekesisemaks.

Minu kogemused erinevatest võrgustikest (sh õpivõrgustikest) lähtuvad minu õpingutest erinevatel ajaetappidel ja erinevates valdkondades, aga kindlasti ka lähtuvalt tööülesannetest/projektidest.

Joonis 1. Kaire (õpi)võrgustikud 2012.

Minu praeguse (õpi)võrgustiku moodustavad väga erinevad kogukonnad (joonis 1), sest neis kõigis on võimalus õppida teistelt ning loodetavasti ka teistele oma teadmisi ja kogemusi jagada.

Kasutatud allikad:

Downes, S. (2007). Learning networks in practice. Emerging technologies for learning, 2. Saadaval http://www.downes.ca/files/Learning_Networks_In_Practice.pdf

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Kasutatud http://www.keeleveeb.ee/

James, R. (2010). Monitoring and Evaluating Learning Networks. Kasutatud November 22, 2012, http://www.intrac.org/data/files/resources/679/Monitoring-and-Evaluating-Learning-Networks.pdf

 

Kodutöö: Ülesannete jada

Meie rühmatöö aluseks on probleem (ülesande püstitus): Mati Kask on 9a poiss, kelle peresse tuleb Inglismaalt vahetusõpilane Jane Mill (9aastane). Mati peab Susanile tutvustama oma kodu, seal asuvaid ruume, ruumide sisustust, asjade paiknemist.

Õpieesmärk: Kirjeldab oma kodu kasutades õpitud sõnavara ja lühilauseid kasutades.

Moodul 3

ÕPIVÄLJUND 1: nimetab majas olevaid tube ja seal asuvaid esemeid

Ülesannete jada:

1. vaata pilte ja kuula sõnu (tubade ja esemete pildid ja nimetused)

2. ühenda paarid /pilt + heli/

3. vaata pilti, kuula ja loe /pilt+heli+sõna/

4. kirjuta pildi alla sõna

ÕPIVÄLJUND 2: kirjeldab toa sisu väljenditega there is ja there are

1. vaata pilti ja kuula lauseid

2. kuula ja loe /helifail + lause/

3. moodusta pildi kohta laused

Kodutöö: Õppedisaini mudelite võrdlus

Rahvatarkus ütleb, et parem hilja, kui mitte kunagi.

Täna lõpuks jõuan kõikide oma kodutööde esitamiseni aines Õppedisaini alused.

Merrilli õppedisaini mudel Pebble-in-the-Pond (Kivike-tiigis)

Tegemist õppedisaini mudeliga, mille autoriks David M. Merrill. Tegemist on probleemipõhise õppedisaini mudeliga. Õppimine lähtub elulisest probleemist (problem/whole task).

Joonis 1. Kivike-tiigis mudel (Task-Centric Instuction Stategy)

Seejärel toimub erinevate õpiülesannete määratlemine, mis kujutab endast õpiülesannete ja -tegevuste järjest keerulisemaks muutuvat jada (progression). Seejärel on olulisel kohal erinevad komponendid (components), mis annavad infot, toovad näiteid elulistest juhtumistest ning aitavad lahendada õpiülesandeid. Järgmiseks etapiks on strateegia paikapanek (strategy) – kuidas jõuda eesmärkideni. Seejärel toimub õpetamise süsteemi ülesehitus ja disain (interface). Viimaseks etapiks on teostamine, elluviimine (production).

ADDIE mudel

ADDIE mudel on paindlik ja dünaamiline viis efektiivse õppimise-õpetamise planeerimiseks ja läbiviimiseks.

Mudeli nimetus tuleneb mudeli osadeks olevate tegevuste algustähtedest:

A – analysis (analüüs)

D – design (kavandamine)

D – development (väljatöötamine)

I – implementation (läbiviimine)

E – evaluation (hindamine)

Joonis 2. ADDIE mudel (The Portfolio Development Protcess)

Analüüsi etapis toimub vajaduste, sihtrühma (õppijate) ja konteksti analüüs.

Kes on õppijad ja millised on nende omadused? Miilised on oodatavad muudatused käitumises? Milliseid õppimise piirangud on olemas? Millised on pedagoogilised kaalutlused? Mis on täiskasvanuhariduse teooria kaalutlused? Milline on õppimise ajakava?

Kavandamise etapis sõnastatakse õpieesmärgid, valitakse kasutatava meedia tüübid, koostatakse kursuse ja selle sisu struktuur ning õppeprotsessi kava. Kavandamise etapp peab olema süsteemne ja konkreetne. Süsteemsus tähendab loogilisust, nõuetekohaste meetodite kindlaks tegemist, arendamist ja hindamist saavutamaks soovitud eesmärke. Konkreetsus tähendab, et iga kursuse element peab olema täpne ja detailselt avatud.

Väljatöötamise etapi tulemiks on valmis kursus. Selles etapis valmivad kõik kursuse õppematerjalid ja -juhised. Kui tegemist on e-kursuse kavandamisega, siis luuakse/integreeritakse selles etapis ka vajalikud tehnoloogiad. Oluline on ka kursuse testimine ning tagasiside tulemusel muudatuste sisseviimine.

Läbiviimise etapis rakendatakse senitehtut reaalses elus reaalsete õppijatega. Oluline on siinkohal planeeritu (õppekava) elluviimine ning õpieesmärkide saavutamine.

Hindamise etapp ei ole ADDIE mudelis ühekordne tegevus ning ei toimu õppimise lõpus, vaid on kogu mudeli ulatuses toimuv protsess. Hindamine koosneb kahest osast: kujundav hindamine ja kokkuvõttev hindamine. Kujundav hindamine toimub kogu protsessi vältel. Kokkuvõttev hindamine koosneb erinevatest testidest, et hinnata õpieesmärkide saavutamist.

Võrdlus ja rakendatavus

Kivike-tiigis mudeli puhul on tegemist reaalsest elust/praktikast tulenevate probleemide ja nende lahendamisega. Õppimine lähtub õppijast, tema senistest kogemustest ja oskustest ning lahendustest, mis tuginevad näidetele, informatsioonile.

ADDIE mudeli puhul on määravaks õpetaja poolt soovitud tulem (õpieesmärk), millest lähtuvalt kavandatakse ja töötatakse välja õppeprotsess, mis seejärel ellu viiakse. Positiivne on kogu protsessi käigus toimuv hindamine ning sellest lähtuv muudatuste tegemine.

Konkreetse mudeli valik õppeprotsessi kavandamiseks ja läbiviimiseks sõltub kindlasti õppijatest, kontekstist, aga ka soovitavast tulemusest. Oluline on läbi mõelda kõik õppeprotsessi sammud ning need põhjalikult kavandada.

Kasutatud allikad:

ADDIE model. Kasutatud http://en.wikipedia.org/wiki/ADDIE_Model

Kvaliteetse e-kursuse loomise A ja O. Kasutatud aadressil http://www.tlu.ee/opmat/eope/e_kursuse_a_ja_o_moodle/index.html

Merrill, D.M. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model for Instructional Design. Kasutatud  http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf

Task-Centric Instuction Stategy. Kasutatud  http://people.senecac.on.ca/john.snider/Entry%20Procedures/Task_procedure.htm

The Portfolio Development Protcess. Kasutatud http://edweb.sdsu.edu/Courses/EDTEC700/ETP/addie.htm

 

Personaalsed õpikeskkonnad

Ülesanne

Terminit “personaalsed õpikeskkonnad” (personal learning environments) kasutati esmakordselt 4.novembril 2004.aastal JISC CETIS (The Joint Information System Committee of the UK / Centre for Educational Technology and Interoperatility Standards) konverentsil (History of personal learning environments).

Personaalset õpikeskkonda defineeritakse kui õppija poolt hallatava ja kontrollitava süsteemi, mis toetab õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega. Personaalne õpikeskkond on dünaamiline ja pidevalt muutuv keskkond, kus ülesehitus ja vahendid sõltuvad kasutaja hetkevajadustest (Pata ja Laanpere 2009).

Kõige sagedamini mõeldakse personaalse õpikeskkonna all erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku (Pata ja Laanpere 2009, Atwell 2007). Mina pooldan pigem seisukohta, et igal õppijal on olnud personaalne õpikeskkond ka enne tehnoloogia arengut ning personaalne õpikeskkond ei eelda aga ka ei välista tehnoloogia (sh sotsiaalse tarkvara) olemasolu. Samas ei kujuta tõenäoliselt keegi meist enam ette õppimist ilma tehnoloogiat ja sotsiaalseid tarkavarasid kasutamata.

Lähtuvalt erialavalikust (haridustehnoloogia) pean loomulikuks, et minu õpingute lahutamatuks osaks on sotsiaalse tarkvara erinevad lahendused, mis suures osas moodustavadki minu praeguse personaalse õpikeskkonna. Kasutan terminit “personaalne õpikeskkond” just nimelt ainsuses, kuna leian, et minu õpikeskkond on üks tervik, mis koosneb väga erinevatest osadest (tehnoloogiad, materjalid, tarkvarad, inimesed, tugisüsteemid). Kindlasti on minu personaalne õpikeskkond pidevas muutumises ja arengus ning seda mõjutab õppeprotsess. Õpingute käigus olen tutvunud uute tehnoloogiliste võimalustega ning samas tekib pidevalt vajadusi uute lahenduste järele. Minu personaalne õpikeskkond koosneb nii minu enda valikutest kui ka õpingutest sõltuvatest vajadustest (sh õppejõudude valikutest).

Minu personaalset õpikeskkonda iseloomustab allolev joonis.

Joonis. Kaire personaalne õpikeskkond.

NB! Oma personaalset õpikeskkonda visualiseerides kasutasin mõistekaartide loomist võimaldavat keskkonda MindMeister. Protsess oli huvitav ning tulemus veebikeskkonnas MindMeister ja allalaetult (pdf-formaadis) rahuldav. Kahjuks ei võimalda WordPress üles laadida suuremaid faile kui 1MB. Seega ei ole joonis hetkel praktiliselt loetav :(.

Kasutatud allikad:

Attwell, G. (2007). Personal learning environments – the future of elearning. eLearning Papers.

History of personal learning environments. (2012). Kasutatud November, 10, 2012. http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_personal_learning_environments

Pata, K., Laanpere, M. (Eds.) (2009). Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut (ptk 1.7)