Tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesanne

Seekordseks ülesandeks oli lisaks lugemismaterjalide läbitöötamisele katsetada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning arutleda nende kasutusvõimaluste üle õppetöös.

Valiku tegemine ei olnud eriti keeruline – kasutanud olin neist vaid üksikuid.

Valisin esimeseks katsetamiseks Twitter’i ning koos sellega Paper.li. Kõigepealt katsetamisest – kuna ise ei ole Twitter’i kasutaja (st puudub kasutajakonto) ning ei soovi seda ka kasutada, siis kasutasin katsetamiseks oma tütreid (16 ja 19) :) ning arutlesime nendega teema üle, kuidas saaks neid tehnoloogiaid kasutada õppetöös. Tütarde esialgne seisukoht oli, et Twitter on ainult “selleks, et jälitada teisi” ning selle kasutamist õppetöös nad ette ei kujutanud. Arutelude tulemusel (pommitasin neid rohkelt küsimustega) pakkusin välja mõned ideed ning need leidsid heakskiitu.

Mis mulle kui võhikule positiivsena tundub, on see, et Twitter õpetab oskust üldistada ning olulise väljatoomist, kuna “säutsud” on piiratud tähemärkidega.

Twitter’it ja sellega koos Paper.li saaks kasutada näiteks alljärgnevalt:

  • orienteerumismäng – õpilastel on kaart, millel märgitud erinevad kontrollpunktid, kuhu tuleb välja jõuda ning igas kontrollpunktis on mingi objekt, mis tuleb pildistada ning Twitterisse üles riputada;
  • mingil konkreetsel teemal ja kindlal ajaperioodil tehtud “säutsud” ning nende koondamine nn “ajalehte” (Paper.li);
  • võimalus spikerdamiseks – kontrolltöövastuste “säutsumine”, millest ka kaaslased osa saavad;
  • statistikaülesanded matemaatikas – millised on populaarsemad teemad, kellel on rohkem “järgijaid” (followers).
Loodan, et leian kaaslaste blogidest veel ideid – nii positiivseid kui negatiivseid näiteid :).
Veel katsetasin Google Reader’i, mille tutvustus on:

“Google Reader aitab leida ja pidada järge huvitavate asjadele veebis. Ta võimaldab talletada veebileheküljed, mis meeldivad või mis on kõige populaarsemad. Uus sisu tuleb Google Reader’isse, kui see on postitatud – nii ei pea sa külastama erinevaid veebilehti.

Googe Reader märgib sinise raamiga loetud teemad.”

Lisasin kõik kooliõpingutega seotud blogid Google Reader’isse ning meeldis see, et kõik uus jooksis kokku.

Mendeley’d katsetasin juba esimeses kontakttunnis ja jäin väga rahule. Olen sinna talletanud materjale plaanitavaks tulevaseks magistritööks ning proovisin ära ka selle, kuidas süsteem loob automaatselt kasutatud kirjanduse kirjeid. Meeldib ka see, et saan materjalidele ligi igas veebiühendusega arvutis.

Kuna ülesandes pakuti välja võimalust täiendada nimekirja ka omalt poolt kasutatutega, siis pakun siinakohal välja kaks vahendit ning oma kogemuse nende kasutamises ja  võimalused kasutamiseks õppetöös.

Esimeseks  on Hall. Veebipõhine keskkond, mis võimaldab moodustada gruppe, kellega vestelda, saata sõnumeid, pidada videokonverentse, jagada materjale, materjale ühiselt koostada. Olen Hall’i vahendeid kasutanud erinevate koolituste ettevalmistamisel (erinevad koolitajad töötavad ühises grupis koolitusmaterjalide koostamiseks), aga suurepäraselt sobib see ka õppetöös kasutamiseks.

Teiseks pakun Endomondo – veebikeskkond ja rakendus, mis võimaldavad tehnoloogiate kasutamist näiteks kehalise kasvatuse tundides. Rakendus sobib enamikele nutitelefonidele ning veebikeskkond võimaldab luua kasutajate gruppe ning selles jälgida enda ja oma sõprade treeninguid, võistelda ning samuti analüüsida sooritusi.  Spordialade valik on lai ning see võimaldab leida endale sobiv.

Nagu alustuseks mainisin, siis enamus ülesandes pakutud tehnoloogilistest vahenditest olid minu jaoks tundmatud. Kuna aeg on limiteeritud ning soovin seekordse postitusega õigeaegselt maha saada, siis ülejäänud vahendid peavad ootama, et saaksin ka neid katsetada…

 

 

3 thoughts on “Tehnoloogiad ja standardiseerimine

  1. Minu jaoks oli uus vahend Hall, mida Sa kirjeldasid. Tundub asjalik.
    Huvitav oli Sinu mõte kasutada Twitterit spikerdamisel – “säutsuda” kontrolltöö vastuseid. Seni olen näinud, kuidas seda tehakse msn vahendusel :)

  2. Ma olen olnud ühel konverentsil, kus osalejad võtsid lõpus 140 sümboliga kokku, mis oli nende jaoks kõige olulisem konverentsilt saadud teadmine. Ehk võiks samamoodi kasutada Twitterit õpilastega tunnis õpitust kokkuvõtte tegemiseks?

  3. Pingback: Tehnoloogiate ja standardite teema kokkuvõte | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga