Õpihaldussüsteemi Moodle analüüs

Ülesanne

Valisin analüüsimiseks õpihaldussüsteemi Moodle, kuna olen sellega kokku puutunud nii õppija kui ka õpetajana.

Kui lähtun oma õpikeskkonna definitsioonist, siis Moodle on keskkond, kus on võimalikud nii õppimine kui õpetamine. Õpetajal on antud keskkonda võimalik luua kursus kogu vajaliku materjaliga, viia läbi õppetööd, anda õppijatele tagasisidet ning hinnata õpilasi. Õppijatel on võimalik Moodle’is õppida loengus (helifailid, videod, raamatud jne), osaleda rühmatöödes, seminarides, esitada oma teadmisi (testid, iseseisvad tööd jne), saada-anda tagasisidet ning näha oma edenemist aines.

Minu jaoks on Moodle’is palju positiivset. Moodle keskkond on eestikeelne, mis lihtsustab kasutamist nii õpetaja kui õpilase jaoks. Selles on palju erinevaid tööriistu ja võimalusi (kursuse materjalide üleslaadimine, raamatute loomine, foorumid, testid, küsimustikud, wiki, sõnastik jne). Väga mugav on õppijatele tagasiside andmine ning ka hindamine. Mulle meeldib Moodle juures ka see, et keskkond on soovi korral kinnine, mida ei ole ajaveebid, blogid, mida samuti sageli õpikeskkonnana kasutatakse (kasutan viimaseid ka ise).

Eks igal asjal ole ka oma varjukülg. Õpetajana on minu jaoks Moodle’i suurimaks miinuseks õppijast kaugenemine (suhtlemine masinaga, mitte inimesega silmast silma). Õppurina tähendab iga õpikeskkonna kasutamine ja veebis õppimine suuremat oskust aega planeerida ning tugevat enesekontrolli. Aeg-ajalt mõtisklen ka, et kuidas saan olla kindel, et õppija ise oma tööd teeb ja mitte kedagi teist ei kasuta. Ka mõned tehnilised nüansid on ebameeldivad – näiteks keskkonna uued versioonid, mis kaotavad mõne seni suurepäraselt toimiva võimaluse; kui süsteem ei toimi nii, nagu tahaks (juhend lubab).

Kokkuvõttes on minu seisukoht, et otseselt hätta ei jää Moodle õpikeskkonnana mingil moel.

Õpihaldussüsteemide poolt- ja vastuargumente lugedes tekkis erinevaid mõtteid. Siemens (2004) toob välja rea õpihaldussüsteemi miinuseid. Nende seas näiteks selle, et uue keskkonna kasutamine on õppija jaoks keeruline – seega peab õppija toime tulema nii uue keskkonna kui õppimisega. Samuti leiab ta olevat olulise aktiivse suhtlemise, mida võimaldavad wikid, blogid, sotsiaalvõrgustikud. Miinusena toob ta välja ka seda, et pärast aine (kursuse lõppu) õpihaldussüsteemis, ei ole õpitav materjal õppijale enam kättesaadav.

Minu arvamus on, et õppijana oleme sageli mugavad. Soov on läbi saada võimalikult kerge vaevaga. Internet oma tohutute materjalidega soosib seda igati. Kui õppija veidi vaeva peab nägema (seda ka näiteks esimest korda Moodle’i kasutades), siis on kurtmine kerge tulema. Aktiivset suhtlemist võimaldavad usutavasti täna enamus õpihaldussüsteeme. Moodle kindasti – seal on olemas wiki, blogi, foorum jne. Materjalide kättesaadavus – kes soovib, saab vajaliku talletatud ning suur osa materjalidest on ka veebis kättesaadavad (Eesti näiteks e-õppe Arenduskeskuse repositooriumis).

Klapdor (2012) leiab, et ei ole võimalik leida õpihaldussüsteemi, mis kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas rahuldaks kõigi vajadusi ning kasutaks kõiki uusi võimalusi. Kas see on eesmärk? Loomulikult tasub igal kasutajal (siinkohal koolil ja õpetajal) analüüsida, milline on tema jaoks parim lahendus – kes on õppijad, mida peab õpikeskkond suutma.

Nõustun Bates’i (2012) seisukohaga, et õpihaldussüsteemid (sh Moodle) on turvaliselt suletud (jagatud vaid õppeprotsessis osalejatele ja õpetajale) ja võimaldavad aine (kursuse) struktureeritud ülesehitust ning aina enam laienevad õpihaldussüsteemide võimalused, täienedes erinevate veebitööriistadega.

Kasutatud allikad

Bates, T. (2012). Why learning management systems are not going away. http://www.tonybates.ca/2012/04/04/why-learning-management-systems-are-not-going-away/

Klapdor, T. (2012). Sit down, we need to talk about the LMS. http://timklapdor.wordpress.com/2012/09/10/sit-down-we-eed-to-talk-about-the-lms/

Siemens, G. (2004). Learning Management Systems: The wrong place to start learning. http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

 

One thought on “Õpihaldussüsteemi Moodle analüüs

  1. Olen nõus, et teatud tasemel arvutikasutajatega võib kujuneda kursuse alguses probleemiks keskkonna keerukus. Moodle’i puhul tekkisid meie koolis toimunud täienduskursusel õpetajatel probleemid just alguses kasutaja tegemisel, salasõna genereerimisel (nõuti väga keerukat salasõna), sisselogimisel (mis see salasõna oli? mis see kasutaja oligi?), kursusele registreerumisel (tilluke nupuke enrol jäi märkamatuks). Juba see sisenemistseremoonia Moodle’isse tekitab ettekujutuse, et oled sisenemas salaspärasesse kiviaegsesse kindlusesse.
    Kuigi ega õpetajatel poleks lihtne teha kursusel osalemiseks ka WP blogi, usun ma siiski, et pikas perspektiivis on WP blogi tegemine ja selles tegutsemine tema jaoks arendavam, kui Moodle’i kasutamine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga