Stsenaariumi loomine tehnoloogiapõhiseks õppimiseks organisatsioonis

Taust, keskkond, kontekst

Tehnoloogia areng ja strateegilised suunad õppimises ja õpetamises tingivad vajaduse muuta õpetajakoolitust, et eesmärgistatud ja asjakohane tehnoloogia rakendamine jõuaks lasteaia õppeprotsessi.

Stsenaarium luuakse lasteaiaõpetajate õpetajakoolituse esmaõppes rakendamiseks ja seeläbi õpetajakoolituse esmaõppe muutmiseks tänapäevastele nõuetele ja tööturu ootustele vastavaks.

Loodav stsenaarium on oma olemuselt tegevusstsenaarium.

Eesmärgid:

rakendada uusi lahendusi (tegevusi, koostöövorme jne) õpetajakoolituses, et tagada tulevaste lasteaiaõpetajate pedagoogilised, didaktilised ja tehnoloogilised oskused (pädevused) rakendamaks IKT lasteaia õppeprotsessi

Personad ja stsenaariumid

Linda – esmaõppe üliõpilane, tulevane lasteaiaõpetaja

Linda õpib lasteaiaõpetajaks ning vajab, et tema õpingud ja praktika kõrgkoolis annaks nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi lasteaia õppeprotsessi planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsiks. Kindlasti peab see sisaldama ka tänapäevase tehnoloogia rakendamise oskusi. Tulevikuõpetajana ootab Linda, et õpetajakoolitus oleks talle ka eeskujuks innovaatilisusega, rakendades tehnoloogiat ka õpetajakoolituses.

Eesmärgid:

  • Oskused: lõimida õppeprotsessi lasteaias ning rakendada õppeprotsessi tehnoloogiat;
  • Positiivsed praktikad: head eeskujud õpetajakoolituse õppejõudude koostöö tulemusena tehtavatest ning lasteaias rakendatavatest praktikatest.

Leida – õpetajakoolituse esmaõppe didaktikaaine õppejõud

Leida õpetab tulevastele lasteaiaõpetajatele didaktikaainet ning teeb seda juba viimased 20 aastat. Ta tunnetab, et tema pakutust jääb üliõpilastele väheseks, kuna tehnoloogia arenguga seoses on õpikeskkond lasteaias muutunud ning tulevane lasteaiaõpetaja peab oskama konkreetsest valdkonnast lähtuvalt ning valdkondi lõimides tehnoloogiat õppeprotsessi rakendada. Leida soov on saada uusi ideid ja parimaid kogemusi oma õpetamismeetodite täiendamiseks.

Eesmärgid:

  • Koostöö: teha teiste õppejõududega koostööd, et jagada parimaid praktikaid, luua võimalusi ühisteks ülesanneteks üliõpilastele ning õppida ise uute tehnoloogiate kasutamist.
  • Uued oskused: tehnoloogilised oskused, uued metoodikad.

Lilyn – haridustehnoloogilise aine õppejõud

Lilyn on noor, energiline, uuendusmeelne ning pakatab ideedest, kuidas tehnoloogiat lasteaia õppeprotsessi rakendada. Kuna haridustehnoloogilisi aineid on tulevaste lasteaiaõpetajate õppekavas vähe ning nende läbimine annab üliõpilasele oskuse tehnoloogiat kasutada, aga mitte õppeprotsessi lõimida, siis on Lilyni helesinine unistus, et õppejõud teeksid koostööd tehnoloogia rakendamiseks õppeprotsessi. Lilyn on valmis õppejõude toetama nii õpistsenaariumite loomisel kui tehnoloogiliste oskuste õpetamisel (koolitamisel).

Eemärgid:

  • Tehnoloogiline toetus: pakkuda õppejõududele tehnoloogilist tuge (uued oskused, uued vahendid, õpistsenaariumid) 

Luule – praktika õppejõud

Luule on kõrgkooli õppejõud, kes juhendab ja toetab üliõpilaste praktika läbimist. Luulel on informatsioon sellest, millised on tehnoloogilised võimalused lasteaedades ning milline on tänane kasvatustegelikkus lasteaias. Luule soov on, et praktikaülesanded tuleneksid läbitud ja läbimisel olevatest didaktikatest ning need oleks üks tervik üliõpilase jaoks. Seega soovib ta koosstööd õppejõududega, et saada sisend praktikasse ning teha koostööd praktika tagasisidestamisel. Samuti teeb Luule tihedat koostööd Lindaga, et saada tagasisidet, kuidas ja mida veel paremini teha.

Eesmärgid:

  • Sisend: saada sisendi praktikaülesanneteks didaktikaõppejõududelt;
  • Koostöö: parimate praktikate jagamine, tagasiside praktikabaasist

Laine – õppekava juht

Laine on õppekava juht, kelle ülesandeks on õppekava arendustöö koordineerimine. Laine näeb, et tulevaste lasteaiaõpetajate koolitus peab muutuma, et uued teadmised ja oskused omandataks õpetajakoolituse käigus ning tulevasel õpetajal ei tekiks käitumismustreid, mille muutmine hiljem (tööle asudes) on keeruline. Laine korraldab õppejõudude (Leida, Lilyn, Luule) kohtumisi, leiab tehnoloogilisi võimalusi, organiseerib õppejõudude koolitusi, vestleb Lindaga tagasiside saamiseks.

Eesmärgid:

  • Õppekava arendus: koordinaarida kõikide osapoolte tegevust, et tulevaste lasteaiaõpetajate koolitus vastab tänapäevastele nõetele. 

Tehnoloogilised vahendid ja tegevused

Bits and Pieces ning Evernote – tehnoloogiad  materjalide kogumiseks, mõtestamiseks, haldamiseks, jagamiseks

–Kes koguvad materjale?
–Mis materjale kogutakse?
–Mida jagatakse ja mida hoitakse personaalsena?
–Milliseid märksõnu kasutatakse kategoriseerimisel?
Kes ja mis materjale koguvad: üliõpilane (teadmised ja praktikad), didaktikaõppejõud (uued ideed, loodud lahendused), haridustehnoloogilise aine õppejõud (keskkonnad, juhendid, materjalide kogud).
Kõik kogutu on jagatav.
Märksõnad: didaktika, praktika, tehnoloogiline lahendus, juhendmaterjal

Reflex – personaalse õpikogemuse refleksioon audiona

–Kes reflekteerivad?
–Millised õpikogemused salvestatakse (sh mitteformaalne vs formaalne õpe)?
–Kas ja kuidas jagatakse refleksioone?
Reflekteerivad kõik personad. Salvestatakse tagasiside tehtule (uutele teadmistele ja praktilistele kogemustele, samuti ideedele, õpistsenaariumitele). Jagatakse refleksioone kõikide personade vahel eesmärgiga õppida teiste kogemusest.

Tehnoloogiapõhine õpe – II loeng

Tehnoloogia juurutamine

IT süsteemide juurutamine – töötajakeskne, pidev, osalust toetav ja alt üles

Universaalne raamistik puudub

Tehnoloogia rakendamine kui innovatsioon. Innovatsiooni rakendamise eelduseks on organisatsiooni üksikliikmete käitumise ja hoiakute muutmine. Innovaatorid, esmased kaasatulijad, varajased kaasatulijad, hilised kaasatulijad, mahajääjad (Innovatsiooniga kaasatulek, Lemberg 2012).

Stsenaariumipõhine disain (scenario-based design) – Carroll, 2002.

Stsenaarium – lugu inimestest ja nende tegevusest

Stsenaariumi elemendid:

  • taust, keskkond, kontekst
  • tegelased – õppijad, juhid, töötajad
  • eesmärk – mis on stsenaariumi tegevuse eesmärk (õppida, jagada, luua)
  • tegevused – mida tegelased teevad
  • sündmused
  • objektid – vahendid, ressursid

Enne seda: mis on see, mida ma tahan muuta?

Stsenaariumi tüübid:

  • probleemi stsenaariumid
  • tegevusstsenaariumid
  • informatsioonistsenaariumid
  • interaktsioonistsenaariumid

Personad

  • loodava lahenduse sihtrühm
  • tüüpkasutaja kirjeldused
  • negatiivne persona – kellele ei ole stsenaarium loodud

Kasutatavad tehnoloogiad

Õppimise kontekstis – tehnoloogiad peavad võimaldama jagamist, loomist, reflekteerimist

Tehnoloogiad

  • ülesannete haldamiseks – Trello, iCoworker
  • reflekteerimine – Reflex (audio)
  • teadmuse jagamiseks – Ach So!; HelpseekingTool
  • materjalide kogumiseks ja haldamiseks – Bits and Pieces (mõtestamine), Evernote (kogumine ja jagamine)

 

Tehnoloogiapõhine õpe organisatsioonis

Kursuseprogramm

Aine taust (probleem)

Organisatsioonides:

  • tehnoloogiat kasutatakse info jagamiseks, mitte õppimise ja teadmuse jagamiseks;
  • indiviidi õppimine on pigem formaalne ja leiab aset läbi täiendkoolituse;
  • mitteformaalne õppimine on episoodiline, ei ole üldjuhul planeeritud ja mõtestatud;
  • juhised sageli ülevalt alla, liikmete teadmust ei osata arvesse võtta;
  • teadmus ei ole sageli dokumenteeritud, jagatud ja avatud õppimiseks.

Õppimine leiab aset, kui toimub oluline muutus… (Harri-Augstein & Thomas, 1991)

Bereiter

Enesejuhitud õppimine – seesmiselt reguleeritud ja algatatud protsess. (Knowles)

Organisatsiooni õppimine. Vastastikuses seoses indiviidi õppimisega. Sotsiaalne protsess.

Pädevuspõhine õppimine – teadmised, oskused, hoiakud. Nt kutsestandard.

Mitteformaalne õppimine. Mitteformaalse õppimise väljakutsed.

Õpianalüütika. Tehnoloogia kasutamisest jäävad märgid. Teadlikud (nt pildid Facebookis, ülesanded Moodle’is, blogis jne) ja mitteteadlikud (Moodle’i materjalide vaatamise sagedus). Andmete analüüsimine (ärakasutamine) õppimise toetamiseks.

Õppimisprotsess: koostöös õppimine, pädevuspõhine õppimine, kogemusest õppimine, refleksiooni olulisus õppimises.

Tehnoloogiad klastri õppimise toetamiseks

  • Portfooliopõhised personaalse arengu toetamiseks – kogun, planeerin ja analüüsin, reflekteerin, jagan (valideerimiseks, atesteerimiseks);
  • Pädevuste, normide haldamise toetamiseks – õppimine seotud pädevustega ja tõendusmaterjalidega, pädevusprofiili loomine;
  • Teadmuse loomise ja jagamise toetamiseks.

Vigadest õppimine.

Ülesanne 12.aprilliks 2014.a.

Kaardistus:

  • toimiva ja kasutusel olevad tehnoloogiad õppimise, teadmuse ja info jagamiseks;
  • milliseid praktikaid (konverentsid, koolitused, kohvilauad jne) organisatsioonis esineb?
  • millised kitsaskohti tajutakse tehnoloogiapõhise õppe või info jagamisel?

Mitte ainult vaatlus – küsi, vestle, tee küsimustik jne. Küsimused (esitluses).

Kodune ülesanne

Toimivad ja kasutusel olevad tehnoloogiad õppimise, teadmuse ja info jagamiseks

  • Telefonivõrk – nii laua- kui mobiiltelefonid, lühinumbrid, + kiire ühendus, mobiilse interneti võimalus, – erinevad võimalused (osadel on ja osadel mitte), info puudulikkus asutusesiseselt (puudub nn telefoniraamat)
  • Siseveeb – organisatsioonisisese (üldine ja üksusepõhine) info edastamiseks; võimaldab luua töötaja e-portfoolio ja arenguvestluse ettevalmistava materjali; võimaldab jagada dokumentatsiooni; – dubleerib osaliselt WD-d ja ÕIS-i; piiratud võimalused (nt inimese kuulumine mitmesse üksusesse); arendusjärgus;
  • WebDesktop (WD) – dokumendihaldussüsteem – kõik organisatsiooni dokumendid ja kogu dokumentide liikumine seoses töötajaga. Kokkuvõtlikult iseloomustaks sõnadega – “suur kaos”. – oluliste dokumentide süsteemsus (nt kehtivad korraldused); kas kõik või mitte midagi (osad kirjad meili teel, osad läbi WD);
  • ÕIS – õppeinfosüsteem, kus kogu info tudengite kohta; õppimise koht õppejõududele;
  • Välisveeb – avalik info;
  • ASIO – tunniplaanisüsteem.
  • listid – info edastamiseks.

Praktikad

Igal kolmapäeval administratsioonikoosolek, iga kuu esimene kolmapäev – üldkoosolek, temaatilised ja konkreetse sihtrühma infotunnid (nt õppetöö koordinaatorid), töötajate arenduspäevad (kogu kollektiiv, konkreetne sihtrühm nt õppejõud), koolitused (õppetöö korraldus, kursuseprogramm, ÕIS-i kasutamine), töörühmad (turundus, arendus, rahvusvaheline nädal jne); igapäevane nõustamine ja individuaalsed vestlused.

Kitsaskohad

  • süsteemid ei suhtle omavahel (ÕIS ja ASIO, WD ja siseveeb)
  • infopaljusus
  • info dubleerimine – siseveebis, listi jne
  • ühise aja leidmine – õppimiseks;
  • töötajate motivatsioon (mugavustsoon, “vana aja” igatsus).

 

Õpianalüütika võimalused Moodle’is

Ülesanne

Sotsiaalvõrgustiku seoste analüütika (SNA)

Loengu materjalid

Juba pikalt katsetan erinevate rakendustega, mis võimaldaksid sotsiaalvõrgustike seoseid analüüsida. Vahendid selleks:

SNAPP

Katsetasime SNAPP’i toimimist Moodle õpikeskkonnas. SNAPP’i kodulehekülg väidab, et see peaks toimima. Mitme päeva punnitamise peale jõudsin järeldusele:

  • Java ja interneti (SNAPP toimib Internet Exploreri, Safari ja Firefox’iga) turvalisuse seaded peavad olema viidud miinimumini;
  • SNAPP tuleb installida veebilehitse Bookmark’idesse

Capture1

  • seejärel peaks olema võimalik analüüsida andmeid.

Minu (ja teiste minu rühmakaaslaste) saavutuse kaugeim punkt:

Tootav SNAPP - andmeid ei naita

 

Nii et Moodle’is SNAPP’iga andmeid visualiseerida ei õnnestunud.

ManyEyes

Katsetasin ManyEyes’iga andmete visualiseerimist. Andmed laadisin alla Edufeedr’is toimuvalt kursuselt.

Network Diagram

ManyEyes-SNA

 

Tähelepanekud:

 

  • EduFeedr’ist allalaetavad andmed ei ole korrektsed – näitab seoseid kursuse blogiga, aga mitte kursuslaste vahelisi seoseid;

GEPHY

Allalaetav programm, mille sain kõige tulemuslikumalt toimima.

Kuidas toimetada:

  • andmed peavad olema csv failis;
  • analüütika saab alla laadida pildifailina (png) ja tekstifailina (pdf).
  • programm võimaldab erinevaid visualiseerimise viise:

Esimene

 

Teine

 

 

  • ja ikka – ANDMED TULEB KORRASTADA.

Mida neist nüüd teada saab? See juba edasine teema. :)

 

Magistritöö seminar II – I loeng

Aine ajaveeb

Esimese kontakttunni materjalid

Järgmisel kohtumisel 01.03.2014:

  • sissejuhatus – 3-4 lk
  • kirjanduse analüüs
  • metoodika peatükk

Esitada töö 25.veebruari hilisõhtuks Dropboxi.

Põhilised andmebaasid:

  • ScineceDirect
  • SpringerLink
  • IEEE Computer Society Digital Librery
  • Taylor & Frances

Muud olulised andmebaasid, kust artiklite puhul aitab Hans:

  • ACM
  • Wiley Online Library

Tartu Ülikooli uurimistööde andmebaasid: http://dspace.utlib.ee/dspace/

TLÜ uurimistööde andmebaas: http://e-ait.tlulib.ee/

Eesti artiklite andmebaas ISE

Andmebaas DIGAR

 

Stsenaariumi rakendamine ja hindamine

Meeskond: Kristi Jaason, Kaire Kollom

Stsenaarium – m-õppe rakendamine – GPS-kunst

Stsenaariumi rakendamine

Stsenaariumi rakendasid Gümnaasiumi N 4 õpetajat (inglise keele, matemaatika, kehalise kasvatuse ja kunstiõpetaja) ning 8.klassi õpilased.

Stsenaariumi rakendamine õnnestus hästi. Õpetajate jaoks oli murekohaks tegevuste ohjamine õpilaste jaoks ebatraditsioonilises õpikeskkonnas (gps-kunst vanalinnas), kuid see õnnestus üle ootuste hästi. Õpilaste tagasiside oli, et „muidugi oli tore, sest saime ju tundidest (koolist) minema“.

Koostöö õpetajate vahel sujus suurepäraselt – kõik panustasid ühise eesmärgi nimel.

Stsenaariumi hindamine

• Kas stsenaarium on tuleviku kooli jaoks piisavalt innovaatiline?

M-õppe rakendamine hariduses on uus mõte ning vajab alustuseks võimaluste kaardistamist. Teema on mahukas ning vajab innovaatilisi ja julgeid õpetajaid.

• Kas stsenaarium vastab tuvastatud trendidele?

Stsenaariumis kavandatud tegevused kajastasid m-õppe võimaluste rakendamist. Samuti lähtus stsenaarium kooli innovatsiooniküpsuse tasemest eesmärgiga liikuda järgmisele tasemele.

• Kas stsenaarium soosib õpetaja kõrgemate pädevuste rakendamist?

Õpetajatelt nõudis stsenaariumi rakendamine põhjalikku eeltööd ning nutiseadmete katsetamist ja sobivate rakenduste analüüsi. Seega toetab stsenaarium õpetaja kõrgemate pädevuste rakendamist.

• Kas stsenaarium võimaldab õpilastes arendada 21.sajandi oskusi?

21.sajandi oskustest leiavad antud stsenaariumi raames arendamist loov mõtlemine ja koostöö teiste inimestega, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine, suhtlemine ja koostööoskused, informatsiooni kasutamise oskus, digitaaltehnoloogia tulemuslik kasutamine, meedia sisu loomine, õppija initsiatiiv ja enesejuhtivus. Loetelu võiks jätkuda…

• Kas stsenaarium toetab haridusreformi?

Stsenaarium toetab ainetevahelist lõimumist, õpetajate koostööd, õppe diferentseerimist, õppetöö muutumist elulisemaks ja praktilisemaks.

• Kas stsenaarium soodustab laiaulatuslikku tehnoloogia kasutamist?

BYOD (Bring Your Oun Device) lähenemine võimaldab kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid õppetöös. Antud juhul kasutas stsenaarium ära lastel olemasolevaid nutiseadmeid õppe-eesmärkide saavutamiseks.

Praktikaaruanne

Ülesanne

Mina eesmärgid praktikale olid alljärgnevad:

  • saada ülevaade lasteaias tegutseva haridustehnoloogi tööülesannetest ja -korraldusest;
  • analüüsida haridustehnoloogi rolli lasteaia õppeprotsessis, tema tööülesandeid ja -korraldust;
  • analüüsida lasteaiaõpetajaid koolitava kõrgkooli haridustehnoloogi rolli eriala õppekavas (haridustehnoloogilise toe sisu õppejõududele ning selle seotus õppekava sisulise rakendumisega);
  • saada praktiline töökogemust haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid;
  • viia läbi pilootuuringud magistritöö raames, analüüsida uurimisinstrumente, viia sisse vajalikud muudatused ja täiendused.

Esimesed kolm praktika eesmärki olid seotud vaatluspraktikaga, mille käigus tutvusin kahe praktiseeriva haridustehnoloogi tööga – üks neist töötab (vajaduspõhise ettevõtulepinguga) lasteaia ning teine (lasteaiaõpetajaid koolitava) kõrgkooli haridustehnoloogina. Analüüsisin nende tööd ja oma haridustehnoloogilisi pädevusi võrreldes töötavate hariustehnoloogidega ning jõudsin järeldusele, et omades soovi antud valdkonnaga tõsisemalt tegeleda ning seda edasi arendada olen ennast arendanud ning pidevalt omandanud uusi oskusi ja teadmisi.

Põhipraktika eesmärgiks oli saada praktiline töökogemus töötamaks haridustehnoloogina lasteaias ning sellest lähtuvalt analüüsida ja täiendada haridustehnoloogi tööülesandeid. Kuna praktika sooritamine toimus paralleelselt põhitööga, siis ei saa öelda, et oleksin saanud kogemuse töötamaks haridustehnoloogina. Vähemalt mitte sellist kogemust, nagu ma ette kujutasin. Nagu vaatluspraktikal jagas oma unistusi lasteaias tegutsev haridustehnoloog, nii on ka minu soov näha haridustehnoloogi lasteaias koosseisulise ametikohana, olles nii alati õpetajatele kättesaadav. Sellisena kujutasin ette ka oma praktikat, kuid põhipraktika käigus adusin, et haridustehnoloog lasteaias tähendaks lasteaiaõpetajate mõttemallide muutmist ning see on pikaajalisem protsess, kui praegune praktika seda võimaldas. Takistusteks said ajanappus, õpetajate olemasolevad plaanid (mida ei soovitud muuta) ja hirm uuenduste ees.

Aga põhipraktika sisse mahtus rida erinevaid tegevusi – uue tehnoloogia kasutamise juhendamine, õpetajate nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, animatsioonide loomine, mõned lisategevused ning perioodilised eneseanalüüsid. Lisaks saab praktikaga siduda ka kohtumine lasteaiaõpetajate koolituse teemadel haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks ning üliõpilaste juhendamine (grupikoolitus veebipõhiste andmebaaside kasutamiseks).

Praktika viimase eesmärgi täitumiseks viisin läbi pilootuurimuse, et analüüsida magistritöö raames uurimisandmete kogumiseks koostatud küsimustiku sobivust ning viia lähtuvalt tagasisidest siise täiendused ja muudatused.

Väga raske on eristada neid tegevusi, mis põhipraktika käigus kõige enam õnnestusid ja mis ebaõnnestusid. Üldjoontes jäin kõikige tehtud tegevustega väga rahule, pigem oleksin tahtnud teha veel rohkem ja süsteemsemalt ning jõuda ka lastega tehtavate animatsioonide valmimiseni.

Õppisin praktika käigus, et oluline ei ole haridustehnoloogi, vaid õpetajate  valmisolek ja oskused kasutada IKT-d õppeprotsessis. Ja seal ei ole vahet, kas tegemist on kõrgkooli õppejõu, lasteaia õpetajaks õppiva või juba töötava lasteaia õpetajaga. Oluline on mõttemudelite muutumine, avatus uuendustele ja hoiakute muutumine. Vastasel juhul jääb õppeprotsess lasteaias traditsiooniliseks ning IKT võimalused (vaatamata vahendite olemasolule) kasutamata.

Kui analüüsin enda arengut praktika käigus, siis praktika alguses olin äärmiselt optimistlik nii enda senise tegevuse kui ka oskuste osas, alustasin entusiastlikult praktika ülesannetega ning õpetajate nõustamisega ning jõudsin praktika lõpuks arusaamisele, et minu plaanid olid liialt mahukad ja aeganõudvad. Kui analüüsin oma teostatud praktikat ning läbiviidavat uurimistööd (magistritöö), siis aina enam mõtlen, et väga suur on vajadus õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmisele ning eriliselt on vaja rõhku panna didaktikaõppejõudude koolitusele. Lasteaia õpetaja (või üldse õpetaja) võib ju osata erinevaid IKT vahendeid kasutada, aga kas ta oskab neid rakendada ja kasutada ka õppeprotsessis ning oma tegevust eesmärgistada. Haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmine peab olema kõrgkooli õppekavades ainedidaktika kursustesse lõimitud.

Kokkuvõttes jäin praktikaga rahule – parem pool muna kui tühi koor…

 

Praktika viimased tegevused

Praktika põhiülesanded said küll tehtud detsembri alguseks, kuid loen praktika tegevusteks ka kahte lisategevust:

  • 3.detsembril toimunud kohtumist, kus aruteluks lasteaiaõpetajate täienduskoolituse edasised suunad haridustehnoloogiliste pädevuste tõstmiseks.
  • pilootuurimus magistritöö raames ja uurimisinstrumentide analüüs (küsitlus).

3.detsembril toimunud kohtumisel osalesid HITSA esindajad ning lasteaiaõpetajate koolitajad nii taseme- kui täienduskoolituses ja praktikud (tegevõpetajad). Arutelu all olid seni Tiigrihüppe programmi all lasteaiaõpetajatele mõeldud ja lasteaia õppeprotsessis IKT rakendamisele suunatud koolituste sisu ja edasised arengud. Päev oli pikk (9-16), aga sisutihe. Arutasime, millised võiksid olla HITSA prioriteedid lasteaiaõpetajate koolitamises (sihtrühm, teemad, ulatus, maht jne) 2014.aastal (ESF ühe rahastamisperioodi lõpu ja teise alguse vahelise perioodi valguses), töötasime läbi seni läbiviidud koolituste õppekavad ja tegime soovitusi õppekavade arenduseks ning “unistasime suurelt”.

Päev oli väga töine, kuid igati kasulik ja praktiline. Eriline rõõm oli näha praktikute-tegevõpetajate huvi ja soovi IKT rakendamiseks õppeprotsessi ning soov oma oskusi ja teadmisi täiendada.

Koostasin küsimustiku oma magistritöö raames uurimuse läbiviimiseks ning piloteerisin seda. Küsimustik on mõeldud lasteaiaõpetajatele, et selgitada välja  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine koolieelsete lasteasutuste õppeprotsessis ning lasteaiaõpetajate hoiakud IKT kasutamiseks. Koostasin struktureeritud online-küsimustiku, milles on 14 küsimust. Edastasin küsimustiku täitmiseks praktikalasteaeda ning palusin tagasisidet küsimustiku täitmisele ning küsimuste arusaadavusele.

Õpetajate jaoks oli küsimustiku täitmine loogiline ja arusaadav. Iseenda jaoks jääb hetkel midagi veel puudu… Vaja juhendajaga konsulteerida :).

Lisaks

… võib praktika alla liigitada haridustehnoloogilistel teemadel uurimistööd koostavate üliõpilaste juhendamise. Eelmise nädala sisse mahtus kohtumine koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala II kursuse 6 päevaõppe tudengiga, kes plaanivad oma uurimistöid teemal IKT rakendamine lasteaia õppeprotsessis (IKT vahendite kasutamine, animatsiooni võimalused ja lõimimine õppe-kasvatusvaldkondadega, veebipõhiste õppemängude kasutamine, GPS-kunsti võimalused, arvuti(mängud) ja lapse hirm, puutetundlike tahvlite kasutamine lasteaia õppeprotsessis). Kohtumise (grupikoolituse) teemaks oli allikate otsing – Google Scholar, Mendeley ja TLÜ akadeemilise raamatukogu e-andmebaasid. Juhendasin üliõpilasi eelpoolnimetatud andmebaaside kasutamisel, sobivate märksõnade valimisel ning oma uurimuse raames sobivate allikate leidmisel.