Kodutöö: Õpisüsteemi prototüüp

Ülesandeks oli koostada eelnevatele rühma- ja individuaalsetele kodutöödele tuginedes oma õppetüki prototüüp. Meie (Piret, Helle, Meelis) valisime oma e-õppekeskkonnaks Moodle, kuhu ühistöö tulemusena koostasime relvõppe e-kursuse  prototüübi. Meie ühisloome algmaterjal valmis Google docsis, mida pidevalt täiendasime ja muutsime. Lisaks tegime veel individuaalselt igaüks oma mooduli kohta materjale, mis asuvad kas siis Lams või LeMill keskkondades. Lõpuks liites kõigi rühmaliikmete individuaalsed sooritused, saimegi koostada Relvaõppe e-kursuse, mis asub suletud õpikeskkonnas Tallinna Ülikooli Moodles..

Kodutöö: Õpiobjekt

Meie rühmatöö eesmärgiks oli koostada e-kursus püstoli HK USP kohta, mille eduka läbimise tulemuseks on antud relva omamise õiguse saamine. Meie ühine rühmatöö, kus on olemas õpieesmärk, probleemi kirjeldus, õpisüsteemi moodulid (8 moodulit), Merrilli taksonoomia, ülesannete jada ja lõpuks kalenderplaan, asub siin

See kõik on valminud meie rühma ühistöö tulemusena. Lisaks tegime igaüks voodiagrammi oma mooduli kohta Lams  keskkonda. Minu ülesandeks oli välja töötada I moodul. Koostasime kolm lugu, läbi mille toimub õpetamine. Koostasin oma moodulist ühe õpiobjekti, mille lõpus õpilasel on võimalik oma teadmisi testida. Kui testi sooritamine ei õnnestu, tuleb teooria uuesti üle vaadata. Voodiagrammis panustasin rohkem õppevideode kasutamisse. Õpiobjekti koostamisel lähtusin aga olemasolevate veebimaterjalide läbitöötamisse. Minu mooduli teemaks oli püstoli HK USP ajalugu ja taktikalis-tehnilised andmed, siis koostasin õpiobjekti üldteadmiste kohta, mis vajalk teada enne kui järgmise mooduli juurde minna. Minu õpiobjekt asub  siin

 

4. kontakttund Õpiobjektid

Tänases kontakttunnis parandasime taas oma kodutööd ja arusaam sellest, milleni peame jõudma, paranes. Kõigepealt muutsime/täiendasime oma voodiagrammi ning lõpuks tegime oma rühma kursuse evalvatsiooni plaani, mis näeb välja järgmine:

Kalenderplaan

Enne kursust – Püstoli HK USP teadmiste testimine

Kursuse ajal – Koolituse arutelu (foorumis): kas olete rahul, kas tempo normaalne, kuidas simulatsioonid   meeldivad ning milline on nende teostatavus?

Kursuse lõpul – Püstoli HK  USP teadmiste uus testimine (kas on juurde õppinud)Tagasiside kursuse kohta: materjalid, tempo, tegevused- kuidas meeldisid?

2 kuud pärast lõppu – Kutsun mõned kursusel osalejad intervjuule: millised teadmised olid tarvilikud ja milliste puhul võiks aega vähem kulutada?

 Lisaks saime palju tarkust juurde, miks kogu see tegevus on vajalik.

3. kontakttund: Õpetamisstrateegiad. Õppematerjalide disain

3. kontakttunnis saime kõigepealt teada, et oleme kodutööde ülesannetest valesti aru saanud ja lahendusega rappa läinud. Seekord tegime parandusi oma rühmatöödesse ja püüdsime ülesannet paremini lahendada. Tegevus osutus küllaltki keeruliseks, aga lõpuks tundus, et saime aru, mida edasi tegema peab. Kuigi ei saa olla päris kindel, et edaspidi parandusi enam tegema ei peaks. Meie rühmatöö, mida muutsime ja millega edasi tegeleme, asub aadressil https://docs.google.com/document/d/1OqkGhkNUS4lcmWN0y8x7xvT6t8OoKjdcaxaNtZ2dypg/edit

Saime ülevaate erinevatest õpetamisstrateegiatest. Loodetavasti arusaamine ainest paraneb õppeprotsessi käigus.

Õpetamisstrateegia

Meie rühma eesmärk oli koostada e.kursus Kaitseliidu reservohvitseridele teenistusrelva H&K USP relvaeksami edukaks sooritamiseks. Eelnevalt olime kursuse jaganud mooduliteks ning sel korral on minu ülesanne kokku panna 1. mooduli voodiagramm lähtudes Merrilli Kivike-Tiigis mudelist. http://mdavidmerrill.com/Papers/Task_Centered_Strategy_published.pdf

Ülesande lahendasin mõistekaardi abiga. Alustasin vasakust servast ülevalt ja kasutasin Merilli õpetamisstrateegia nelja komponenti: info esitlust, juhtumi demonstratsiooni, info meeldetuletamist ja info rakendamist. Kasutasin skeemil tervikülesande lahendamiseks ka erinevaid alamülesandeid, mis läksid järjest raskemaks, nende kordamine viib lõpptulemuse eduka sooritamiseni. Diagrammi lõpus on 1. mooduli lõppeesmärk (kirjeldatud suurte tähtedega).

Minu mõistekaart

 


Make your own mind maps with Mindomo.

Õppedisaini alused 06.10.2012 kontakttund

Eelnevalt olin juba tutvunud õppedisaini mudelitega ja võrrelnud Merrilli mudelit Dick&Carey mudeliga. Kui võrdlemine oli väga vaevarikas, siis loengus teemat uuesti kuulates, sai üsna paljugi selgemaks. Loengust sain lisateadmisi teiste mudelite kohta. Mudeli valimisel on oluline, et koostaja peaks teadma Gagne klassikalist lähenemist tunni tasandi õppedisainile. Samas oluline on arvestada ka seda, millisele vanusele materjal koostatakse.Täiskasvanud õppija puhul on võimatlik kasutada Merrienboer`i 4C/ID mudelit, mis tundus huvitavana.
Oluline erinevus senise õpetaja arusaamast on see, et õppedisain puhul ei alustata sisust, vaid lõpust ehk hindamisest. Meil hetkel õpetajad koolis alustavad aga sisust.

Oma rühmatöö tegemisel püstitasime kõigepealt probleemi, millega tegeleme seni kuni koostatud materjal saab valmis. Valisime Merrilli mudeli oma õpiobjekti kujundamiseks. Meie rühma e-kursus käsitleb 3 moodulit Kaitseliidu Relva tundmise kursusest. Rühmas püüdsime sõnastada probleemi, mis aga hetkel vajab veel kohendamist. Selleks tegime Google docsi ühise dokumendi, mida siis kasutame lõpliku sõnastamiseni. Õpiobjekti koostamisel tuleks arvestada nii Bloomi kui ka Merrilli taksonoomiaga.

Samas andis loeng ülevaate, kuidas püstitatud probleemi tuleks lahendada läbi praktiliste tegevuste, sest teadmine ei ole tegevus s.t. et õpiväljundid tuleb sõnastada sooritustena, mis koostama hakates ei olnudki kerge.

Õppedisaini mudelite võrdlus

Merrilli õpetuse esmased printsiibid on:

  •  ülesandekesksus–õppimine toimub ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades
  • aktiveerimine- sobilike kognitiivsete struktuuride aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste meeldetuletamise või esitamiste kaudu
  •  demonstreerimine- õppijatele õpitavate oskuste demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega
  • rakendamine- õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
  • lõimimine- õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma õpitud teadmisi ja oskusi

(M. Laanpere, 2012)

Merrilli mudeli järgi muutub õppimine tulemuslikuks, kui õppimise käigus lahendatakse reaalseid probleeme, kus uued teadmised  tuginevad varem õpitule. Samas saavad õpilased uusi teadmisi rakendada reaalses elus. Merrilli mudel kirjeldab õppimist kui tiiki visatud kivikest. Kivike ongi probleem, mida lahendada. Tiiki visatud kivi tekitab lainetuse, mille iga ring sümboliseerib probleemi lahendamist läbi järgnevate tegevuste jada: analüüsi, strateegia, disaini ja teostamise. Merrilli Kivike-Tiigis mudel põhineb probleemidele keskendumises ja koosneb omavahel seotud tegevustest. Õppija osaleb õppeprotsessis, mis toimub kergemalt-raskemale liikumise printsiibil ja vastavalt sellele luuakse õppematerjal.

Võrdluseks valisin Dick&Carey mudeli, mille ülesehitus on tunduvalt keerulisem kui Merrillil. Kui Merrilli mudelis tekitatakse õppijas huvi probleemi lahendamisele õppija ennastjuhtival viisil, siis Dick & Carey mudeli käigus toimub õppija teadmiste ja käitumise muutumine õpetamise kaudu. Dick & Carey mudelis on keskne koht õpetajal, kus õppijale pakutakse valitud õppematerjale, eeldades, et need on vajalikud tulemuste saavutamiseks. Merrilli mudel võimaldab õppijal ise hakkama saada probleemi lahendamisele keskendudes. Õpetaja on rohkem juhendaja rollis.

Dick & Carey mudeli ülesehitus on keeruline:

 ( M. Laanpere, 2012 )
Skeemilt on näha, et kõigepealt määratletakse üldised eesmärgid kahel tasandil ja alles pärast seda sõnastatakse oodatav õpitulemus. Edasi toimub järgnevate sammude taustal pidev õpetamise analüüs. Tegevus ei ole ühetasandiline, vaid korduv ja paralleelne. See teebki mudeli keeruliseks. Merrilli mudel on aga järjestikune jada, mis läheb järjest keerulisemaks ja õppijat vähem toetavamaks.
Võrreldes kahte mudelit, näeme, et Merrilli mudeli puhul on võimalik olla paindlikum kui Dick & Carey mudeli kasutamisel. Dick & Carey mudel on lisaks töömahukam ja jäigem.
Kui valida kahe vahel, siis tundub Merrilli mudel inspireerivamana ning ka e-kursuse koostamisel huvitavamana. Probleemikeskne e-kursus on kindlasti õppijat aktiveeriv, samas kursuse loojale ka vähem aeganõudvam ning lihtsam kui Dick & Carey mudel.
Olles ise õpetaja üldhariduskoolis, valiksin Merrilli “Kivike-Tiigis” mudel kursuse loomiseks, sest praktiline tegevus köidab õpilasi rohkem.
1. Merrill, David (2002), A Pebble-in-the-Pond Model For InstructionalDesign, http://www.ispi.org/pdf/Merrill.pdf
2. Merrill, David (2002), First Principles of Instruction, https://www.indiana.edu/~tedfrick/aect2002/firstprinciplesbymerrill.pdf
3. Laanpere, Mart (2012), Õpidisaini alused,  http://htk.tlu.ee/dippler/course/resources/36/resource/397
4. Dick, W. and Carey, L. (1996), Systems Approach Model for Designing Instruction, http://iteach.saintleo.edu/InstructionalDesign/DickCarey.html
5. Lee, H.-S., Lee S.-Y- Dick and Carey Model http://www.umich.edu/~ed626/Dick_Carey/dc.html

Blogipõhise õppe kogemus

Õppetöös ei olegi varem kasutanud blogimist.  Olin loonud ühel Tiigrihüppe koolitusel küll oma blogi, aga edasi seda ei arendanud kuni käesoleva hetkeni, mil mul juba oli vajadus teha blogipostitus helifaili kohta. Astudes haridustehnoloogia magistriõppesse sain teada, et väga suur osa on blogimisel. Algselt tundus olukord keeruline, sest ei armasta omi mõtteid pidevalt paberile panna. Praeguseks on mõned blogipostitused juba tehtud ja tundub üsna normaalse protsessina, mida saab kasutada ka õppimisel.  Loodetavasti paraneb kahe aasta jooksul minu blogimise julgus.